Akadeemik Karl Siilivask (s 1927, Veriora vallas Võrumaal) on meie jaoks oma väitekirjade tõttu kui mees teisest maailmast. Ta on ajaloolane ja valitud Teaduste Akadeemia liikmeks 1977. aastal. Paljudele peaks need faktid nii mõndagi rääkima.
Revolutsioonist ja oktoobrist
Akadeemiku kandidaaditöö, mille ta kaitses 1954 Tartu Ülikooli juures, kandis pealkirja “Eesti töölisklassi võitlus rahvusvahelise imperialismi ja kapitalistliku diktatuuri vastu kodusõja aastatel (1918-1920)”. Viisteist aastat hiljem kaitses ta samuti Tartu Ülikoolis doktoriväitekirja, mille pealkiri on “Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon Eestis”. Seega võiks ju lähtuda viimaste aastakümnete ajalookäsituste mainstream’ist ja sedastada, et nende tööde pealkirjadega on kõik öeldud.
Akadeemik Siilivask, kui nüüd saaks toonased väitekirjad ringi kirjutada, siis kas muudaksite palju?
Akadeemik: “Kui tõsiselt järele mõelda, siis kaunis vähe. Doktoritöö pealkirjas jätaksin ära sõna “suur”, sest nii suureks oktoobrirevolutsiooni mõju ei kasvanud, kui tollal arvati. Kogu faktilise materjali jätaksin alles. Doktoritöö trükivariandis, monograafias “Veebruarist oktoobrini 1917” (Tallinn 1975), tegelikult ma seda asja juba korrigeerisin. Monograafia eest sain 1975. aastal Nõukogude Eesti preemia.
Eluke kolhoosis
Karl lõpetas 1940. aastal Viluste 6-klassilise kooli ja asus õppima Võru Keskkooli. Samal ajal, kui ta isa ja vend otsustasid pealetungivate Saksa vägede ees kohale jääda, evakueerus Karl koos emaga Nõukogude tagalasse, kus Karl töötas viieteistaastasena koos emaga kolhoosis.
Karl: “Asusime esimesel sõja-aastal teisel pool Uuraleid Lääne-Siberis. 1942. aasta teisel poolel hakkas EK(b)P Keskkomitee ette valmistama partei ja Nõukogude asutuste kaadrit, juhuks kui Eesti Saksa okupatsioonist vabaneb. Selleks korraldati vastavaid kursusi. Ühele sellistest kursustest, mis toimus Mõ?kino linnas Jaroslavli lähedal, kutsuti ka minu ema. Kuna olin 15-aastane, võttis ema mind kaasa. Nende kursuste juhatajaks oli Johannes Käbin, kes tükk aega mõtles, mida nii noore poisiga peale hakata. Lõpuks pani ta mu kursantide nimekirja, mis andis võimaluse mind majutada ja toitlustada.”
Karl pidi selle eest osalema kõikidel loengutel ja tegema ka lõpueksamid. Need sooritas ta endale ja ka teistelegi üllatuseks kõik viitele. Akadeemik: “Kursustel sain tuttavaks professor Hans Kruusiga, kes saabus kursustele nende lõppfaasis, ta pidas siin paari nädala jooksul lühikursuse Eesti ajaloost. See oli põnev ja klassikaliselt selge. Eksamil teatas ta mulle, et oli olnud ülikoolis minu isa õpetaja ja küsis, kas ka mina tahaksin ajalugu õppida? See pani mind tõsiselt mõtlema.”
1945 sooritas Karl küpsuseksamid Tallinna IX Keskkoolis ja väga palju alternatiive ei kaalunud – õpingud jätkusid Tartu Ülikooli ajaloo osakonnas.
Eesti teadusajalugu
Ülikoolist meenutab Karl olulisemate õppejõududena dotsente Artur Vassarit ja Julius Madissoni ning professoreid Harri Moorat ja Jaan Konksu. Tartu Ülikooli lõpetas ta 1951 cum laude, millele järgnes aspirantuur 1951-54, mille lõpetamine omakorda tipnes eelnimetet kandidaaditöö kaitsmisega.
Aastail 1954-57 oli Karl Siilivask Tartu Ülikooli Nõukogude Liidu ajaloo kateedri vanemõpetaja, 1957-69 dotsent, 1969-74 professor ja ühtlasi 1962-74 kateedrijuhataja. 1971-73 oli ta ka ajaloo- ja keele- ja 1973-74 ajalooteaduskonna dekaan. Ülikoolis on ta lugenud Eesti ajaloo üldkursust ja erikursusi. Aastatel 1974-83 oli ta Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi direktor ja 1984-92 sektorijuhataja, ühtlasi 1974-92 Tartu Ülikooli professor kohakaasluse alusel.
Eesti Teaduste Akadeemiasse valiti ta 1977 ning ta kuulub seal vastavalt profiilile humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonda, võttes ise oma uurimistöö peasuunad lakooniliselt kokku: XIX ja XX sajandi Eesti ajalugu ja teadusajalugu.
Impeeriumi vanima ülikooli lugu
Ta on koostanud ka kesk- ja kõrgkoolide ajalooõpikuid. Nende hulgas oli ehk kõige olulisem “Eesti NSV ajalugu IX-XI klassile” (Tallinn 1959, vene k 1960). Selle autoriteks olid Tartu Ülikooli ajaloo osakonna õppejõud, Karli juhendamisel ja toimetamisel. Õpik oli sihikindlalt suunatud akadeemik Gustav Naani toimetusel ilmunud stalinistliku “Eesti NSV ajaloo” (Tallinn, 1952) vastu, N. Hru?t?ovi poliitilise sula vaimus. Tõsi, mõningatest eriti kriitilistest seisukohtadest (väited suurvene ?ovinistlikust rahvuspoliitikast, sundkollektiviseerimisest jt) tuli õpiku ilmumise nimel loobuda.
Teadusjaloo valdkonnast ongi akadeemik Siilivaskil ehk suurimad teened. On tõenäoline, et absoluutselt iga Tartu Ülikooliga kokku puutunud intellektuaalil on riiulis kolmeköiteline kollaka kaanekujundusega “Tartu Ülikooli ajalugu 1632-1982”. Akadeemik on olnud kõigi kolme köite vastutav toimetaja, II köite koostaja ja üks põhiautoreid ning III köite esimese osa koostaja ja üks autoritest. Karl: “Algatasin 1973. aastal regulaarsed ülikooli ajaloo konverentsid ja sarja “Ülikooli ajaloo küsimusi”, mida on ilmunud üle 30 köite. Algselt oli TÜ ajaloo juubeliväljaanne planeeritud kaheköitelisena. Seoses peagu samaaegse Vilniuse ülikooli juubeliga, mis ei olnud nii auväärne, anti välja kolmeköiteline “Vilniuse Ülikooli ajalugu” ja me siis mõtlesime, et ega me siin Tartus saa kehvemad olla ning otsustasime ka anda välja kolmeköitelise ajaloo väljaande.”
Meeldetuletuseks Akadeemilise KesKus’i lugejale: Tartu Ülikool oli kogu Nõukogude impeeriumi vanim ülikool.
Eesti teaduse biograafiad
Akadeemik Siilivask on ülikoolis olnud Üliõpilaste Teadusliku Ühingu ja spordiklubi esimees, samuti ka parteikomitee liige. 1971-85 oli ta ülikooli ning aastast 1974 Eesti Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Ühenduse esimees. Aastatel 1991-93 oli ta Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Balti Assotsiatsiooni president ja asepresident aastast 1993.
Akadeemik on seni avaldanud üle 200 teadustöö, ta on ligikaudu 40 monograafia, õpiku või mõne muu raamatu autor või kaasautor.
Kõige olulisem panus aga on akadeemik Siilivaski eestvedamisel koostatav ja toimetatav “Eesti teaduse biograafiline leksikon” (ETBL), mille I köitega algas töö juba aastal 1995. Ta on olnud nii tolle kui II köite peatoimetaja, ja juba valminud III köite puhul on tema rolliks toimetuskolleegiumi juhataja. Karl: “Kolmas köide valmis juba aasta tagasi, isegi keeleline toimetamine on tehtud, aga majandussurutise ja mõnede ülekulude tõttu on teose väljaandmine viibinud. Raha vähesuse tõttu on kerkinud päevakorda III ja IV köite internetti riputamine. Siiski ei ole nende trükikotta saatmise lootus veel kadunud.”
Kolmes valminud köites on kokku ligikaudu 6000 teadlase elulood, mis on Karl Siilivaski käe alt läbi käinud. Viimane veerand teosest on praegu käsil.
Saunaskäik ja konjakike
Akadeemik Siilivask on läbi elu olnud ka usin spordimees. Rohkem on ta tegelenud kergejõustiku, tennise ja murdmaasuusatamisega. Karl: “Tartu-Kääriku suusamaratone olen ma läbinud 8-9 korda.”
Ei ole imestamist väärt ka see, mis Karlile Eesti puhul ei meeldi – terav majanduslik kihistumine: “Meil võiks olla ikka nii, et iga vald toidab oma vaesed. See masu mõjub ju eelkõige vaestele. Rikkad ei saa arugi, et midagi muutunud oleks. Vanasti oli nii, et valla vaestemajadest töötuid, peavarjuta, vanureid ja nälgas inimesi välja ei aetud, leivata ka ei jäetud. Mis aga meeldib? Karl: “No ikka see, et vabad oleme, see on suur väärtus, ja samuti sõnavabadus.”
Karli lemmiktoiduks on kõik talutoidud ja mõnikord pits konjakit ka: “Lemmikuks on muidugi konjak. Omal ajal on ikka neid pidusid peetud küll. Lõõgastumise puhul ei saa ühe hea saunaskäigu vastu aga miski.”
Lõpetuseks meenutab akadeemik oma mineviku teadustegevuse kohta järgnevat: “Riiklikke ordeneid ega muid aumärke (v.a V.I. Lenini mälestusmedal) ei ole ma saanud. Üheks põhjuseks oli pidev opositsioon 1956-71 EKP KK ideoloogiasekretäri L. Lentsmaniga ning 1980-88 R. Ristlaane ja K. Vainoga. Viimaste survel ei esitanud TA Presiidium mind 1983 ümbervalimiseks Ajaloo Instituudi direktori kohale. Ajendiks said kahe Ajaloo Instituudi töötaja (Vello Lõugase ja Rein Ruutsoo) allkirjad nn “40 kirja” all.”
* * *
Vanemad ja kodu
Akadeemik on ise tunnistanud, et tema arengutes ja ka hilisemates valikutes oli otsustav roll olnud isal, kuigi ta sai isaga koos olla vaid põgusad 14 aastat. Akadeemik: “Isa raamatukogust lugesin juba karjapoisina läbi ajaloolist kirjandust, sh K. O. Lindequisti “Üleüldise ajaloo” kaks köidet, samuti pedagoogikaalaseid töid ja ilukirjandust, peamiselt A. H. Tammsaaret, M. Metsanurka ja E. Kippelit.”
Karli isa Karl Siilivask seenior (1899-1941) võttis õppursõdurina osa Vabadussõjast, lõpetas 1922 Võru Poeglaste Gümnaasiumi ja õppis seejärel Tartu Ülikoolis ajalugu, hiljem ka psühholoogiat ja pedagoogikat. Samal ajal töötas ta õpetajana, et teenida lisaraha õpinguteks. Akadeemik: “Meie pere elas vanaisa poolt ostetud Harro talus, mida pidas isa vend Taavet, kes oli kaua poissmees, teda tuli abistada talutöödel. 1930ndatel töötasid vanemad ka asendusõpetajatena Võrumaa koolides. Poliitikuna hindas isa kõrgelt Jaan Tõnissoni tegevust. 1940. aasta juulis nimetati seenior Võrumaa Maavalitsuse Haridusosakonna juhatajaks. Saksa okupatsiooni algul 1941. a hukati Karli isa ja ta vanem vend Jaan, kes oli just saanud 18-aastaseks, Võru vanglas.”
Karli ema Erika Siilivask (s Vassar, 1902-1993) lõpetas 1928 kunstikooli Pallas joonistusõpetajana ja oli paljudes Võrumaa koolides asendusõpetaja, hiljem Võrumaa haridusosakonna juhataja (1944-46) ja Tartu III Keskkooli pikaaegne direktor (1946-66).
* * *
NIMI
Karl Siilivask
TEADUSALA
Ajalugu
UURIMISTÖÖ PEASUUNAD
Teadusajalugu ja XIX ning XX sajandi Eesti ajalugu
VALITUD AKADEEMIASSE
30. märts 1977
AKADEEMIA OSAKOND
Humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakond
SÜNNIAEG ja -KOHT
20. jaanuar 1927 Veriora vald, Võrumaa
TÖÖKOHT
Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühenduse vanemteadur (alates 2004|)
HARIDUS
1945 Tallinna IX Keskkool
1951 Tartu Ülikooli ajaloo osakond
TEADUSKRAAD
1954 ajalookandidaat, Tartu Ülikooli juures
1969 ajaloodoktor, Tartu Ülikooli juures
1970 professori kutse
TEENISTUSKÄIK
1954-1957 Tartu Ülikooli Nõukogude Liidu ajaloo kateedri vanemõpetaja
1957-1969 dotsent
1969-1974 professor
1962-1974 kateedrijuhataja
1962-1964; 1971-1973 ajaloo- ja keele teaduskonna dekaan
1973-1974 ajalooteaduskonna dekaan
1974-1983 Eesti TA Ajaloo Instituudi direktor
1974-1992 kohakaaslasena Tartu Ülikooli professor
1974-2004| Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühenduse esimees
1984-1992 Eesti TA Ajaloo Instituudi sektorijuhataja
2004|-? Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühenduse vanemteadur
TUNNUSTUSED
1970 Eesti NSV riiklik preemia kollektiivi liikmena
1975; 1985 kollektiivi juhina
1982 Tartu Ülikooli juubelimedal 1632-1982
1986 Eesti TA medal
1987 Tartu Ülikooli teenetemedal
TEADUS-ORGANISATSIOONILINE ja ADMINISTRATIIVNE TEGEVUS
EESTIS:
1952-1955 Tartu Ülikooli Üliõpilaste Teadusliku Ühingu esimees
1958-1963 EKP Tartu Ülikooli Parteikomitee liige
1964-1968 Tartu Ülikooli Spordiklubi esimees
1974-1985 Tartu Ülikooli ajalookomisjoni esimees
1974-2004| Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühenduse esimees
2004|-? samas juhatuse liige
samuti paljude nõukogude, komiteede, kolleegiumide ja komisjonide esimees või liige
MUJAL:
1991-1993; 1999-2001 Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Balti Assotsiatsiooni (TTBA) president
1994-1998; 2001-2003| TTBA asepresident
2003|-2006| TTBA assamblee juhatuse liige
PUBLIKATSIOONID
TEADUSARTIKLID:
üle 200 teadusartikli
MONOGRAAFIAD:
Siilivask, K. Kapitalismi areng ja kodanlik-demokraatlik rahvuslik liikumine Eestis XIX saj. teisel poolel. Tartu, 1962, 69 lk.
Сийливаск К. ид. Борьба за советскую власть в Прибалтике. Наука, Москва, 1967, 627 lk.
Siilivask, K. Veebruarist oktoobrini 1917. Eesti Raamat, Tallinn, 1972, 499 lk.
Siilivask, K. jt. Revolutsioon, kodusõda ja välisriikide intervensioon Eestis (1917-1920). I. Eesti Raamat, Tallinn, 1977, 364 lk.
Siilivask, K. jt. Revolutsioon, kodusõda ja välisriikide intervensioon Eestis (1917-1920). II. Eesti Raamat, Tallinn, 1982, 567 lk.
Tartu Ülikooli ajalugu kolmes köites 1632-1982 (vastutav toimetaja, II köite koostaja ja üks põhiautoreid, III köite 1. osa koostaja ja üks autoritest). Tallinn, 1982, (kokku 1176 lk).
Kahk, J., Siilivask, K. History of the Estonian SSR. Perioodika, Tallinn, 1979, 184 lk.
Kahk, J., Siilivask, K. History of the Estonian SSR. Perioodika,Tallinn, 1985, 169 lk.
Selirand, J., Siilivask, K. Eesti maast ja rahvast. Muinasajast maailmasõjani. Olion, Tallinn, 1996, 344 lk.
Elango, Õ., Ruusmann, A., Siilivask, K. Eesti maast ja rahvast. Maailmasõjast maailmasõjani. Olion, Tallinn, 1998, 461 lk.
ÕPIKUD:
Siilivask, K. jt. Eesti NSV ajalugu : keskkooli IX-XI klassile. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1959, 240 lk. (3. tr. 1961, vene k. 1960)
Lõhmus, M., Siilivask, K. Eesti NSV ajaloost. Lisamaterjali IX-XI klassi NSVL ajaloo kursuse juurde. Valgus, Tallinn, 1969, 206 lk. (9. täiend. tr. 1981, vene k. 1970-1982 7 trükki)
Siilivask, K. jt. Eesti NSV ajalugu: kõrgkoolide õpik. I osa. Valgus, Tallinn, 1976, 316 lk.; II osa. Valgus, Tallinn, 1980, 334 lk.
Siilivask, K. Eesti NSV ajalugu. 2. osa: kõrgkoolide õpik. Valgus, Tallinn, 1980, 344 lk.
Liim, A., Siilivask, K. Eest NSV ajalugu. Õpik IX-XI klassile. Valgus, Tallinn, 1983, 206 lk. (2. tr. 1988, vene k. 1984)
HOBID
Kehakultuur: kergejõustik, tennis, suusatamine (osalemine ka Tartu-Kääriku suusamaratonil)