Akadeemik Tarmo Soomere (s. 1957) valiti Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks üsna hiljuti, aastal 2007| ja on seega üks neist noorema põlve akadeemikutest, kellele pannakse päris palju lootusi.
Mereteaduse keerukus
Soomere sai laiemale avalikkusele tuntuks seoses jaanuaritormiga 2005|, kui tema (kui toonase laineuurija) ennustused erinesid oma radikaalsuselt oluliselt riiklikult tunnustatud ilmaennustajate omadest, kuid osutusid hiljem hämmastavalt täpseks. Tarmo: “2005|. aasta jaanuaritormi prognoos tuli Taani kolleegidelt, kellega oleme koostööd teinud ammusest ajast. Sealt saabus hoiatus uskumatult tugeva tormi tuleku kohta. Nii et mina ei prognoosinud, vaid “kleepisin” kokku olemasolevad infokillud. Seisin piltlikult öeldes teiste õlgadel ja karjusin kõige valjemini.” 2007|. aastal sai Tarmo Balti Assamblee teaduspreemia.
Juba enne akadeemikuks valimist kutsuti Tarmo Soomere juhtima Eesti Teaduste Akadeemia Mereteaduste komisjoni, mille esmasteks eesmärkideks on Eesti mereteaduste esindamine Euroopa Teadusfondi Merekomitees ning tegevus riigisisese nõustava koguna. Komisjoni tegevus tõsteti ambrasuurile eriti eelmisel aastal, mil komisjoni sisuline töö keskendus peamiselt Nord Streami gaasijuhtme keskkonnamõju hindamise dokumentatsiooni analüüsile. Komisjoni initsiatiivil koostati pöördumised Vabariigi Presidendile ja peaministrile ning märgukiri Läänemere ümbruse riikides piiriülese keskkonnamõju hindamise eest vastutavatele institutsioonidele.
Küberneetika Instituudis kuulub akadeemik Soomere uurimisgrupp akadeemik Jüri Engelbrechti uurimiskeskuse koosseisu – grupi ingliskeelne akronüüm on CENS, mille ligilähedane tõlge eesti keelde on Mittelineaarsete Protsesside Uurimise Keskus. Keskus koondab esmapilgul väga erinevates valdkondades tegutsevaid teadlasi, kelle uurimisalade ühiseks tunnusjooneks on see, et tegu on mittelineaarsete protsessidega ehk selliste situatsioonidega, kus 1+1 ei pruugi olla 2. Mereteaduse juures ja eriti lainete uurimise puhul on tegu vägagi mittelineaarsete protsessidega, mille modelleerimisel peab arvestama väga erinevate ja omavahel tekkeliselt mitteseotud ilmingutega, näiteks hoovuste ja teisalt tuulte ja merepõhja mõjuga lainetele.
Laste lollused
Nooruspõlv möödus Tarmol Kohilas: “Kohila on just parajalt kaugel – ühelt poolt ei ole ta puutumata Tallinna suurlinlikust tõmbest ja samas eemal liigsest kisast-kärast.” Mõningase mõru huumoriga meenutab Tarmo oma koolis kogetud nn koolikiusamist. Ta läks kooli 6-aastasena, kandis prille ja õppis hästi, järelikult oli nohik. Situatsioon lahendati taoliselt, et ta viidi kuuendast klassist otse kaheksandasse ja kui Tarmo aastal 1974 Kohila Keskkooli cum laude lõpetas, oli ta kõigest 16-aastane.
Tarmo: “Psühholoogiliselt oli see raske aeg. Enese ülestöötamine sportlasena ja ühe klassi vahelejätmine oli hea võimalus olukorrast auga pääseda. Lapsepõlve rumalused on nüüdseks kauge minevik. Juba keskkooli ajaks oli säärane suhtumine muutunud. Praegu oleme mitmetega nendest, kellest tookord lahku läksin, väga head sõbrad. Polegi vaja laste lollusi meenutada, palju õigem on nendest õppida. Tegelikult oli see kõva karastus iseseisvaks eluks, samas võti kurjuse äratundmiseks juba kaugelt.”
Moskva ja puhas matemaatika
10. klassis võitis Tarmo vabariikliku olümpiaadi matemaatikas ja lõpuklassis sai teise koha. Ta õppis peamiselt iseseisvalt ja juba 9. klassis oli tal läbi võetud kogu keskkooli matemaatika kursus. Õpetajad olid koolis ääretult mõistlikud ning ei kohustanud teda tunnis käima või vähemalt ei pidanud ta seal tegelema sellega mis klassikaaslased. Sama oli ka füüsikas ja keemias. Tänu koolivend Tiit Lukkile tõi Tarmo edukus matemaatikas kaasa tema tutvumise mereteadlase, professor Ain Aitsamiga. Aitsam pani ta nime endale märkmikusse kirja ja ütles, et kui ta soovib kunagi õppida Moskva Riiklikus Ülikoolis matemaatikat, siis katsub ta noormeest aidata koha leidmisel.
16-aastaselt ei tulnud muidugi Moskvasse minek kõne alla, seega oli loogiline vahelüli Tartu Ülikooli matemaatikateaduskond. Tarmo meenutab: “Tegelikult on tagantjärele väga hea, et ma ei läinud otse Moskvasse, sest seal oli tase ikka oluliselt kõrgem. Kui Tartus olin ma priimus, siis Moskvas oli kursusel 20 minust helgemat aju, kelle tasemeni küündimine ei olnudki üldse võimalik. Aeg-ajalt on hea oma taseme äratundmine, siin Eestis kipume end tihti üle tähtsustama.”
1980 lõpetas Tarmo Moskva Ülikooli matemaatika erialal. Üleminek puhtalt matemaatikalt okeanoloogiasse tuli samuti Ain Aitsami kaasabil, kuid mitte ilma eluliste keerdkäikude ja mittelineaarsusteta. Akadeemik: “Puhas matemaatika polnud minu saatus. Tegelikult kaalusin ma hoopis edasiõppimise võimalusi Usuteaduste Instituudis teoloogia suunal. Kuid sinna minek oleks tähendanud oma senisest erialast loobumist. Olin toonaseks ajaks juba omandanud ka mõningase dissidentluse aura võimude silmis. Sõbrad soovitasid mul tungivalt siiski usuteadust õppima mitte minna, nad olid veendunud, et mind ei lasta sinna lihtsalt astuda ja seega otsustasin ma jätkata aspirantuuris Moskva Okeanoloogiainstituudis.”
Lainete keerukus
Professor Aitsam oli välja valinud Tarmole Okeonoloogia Instituudis tulevase juhendaja – professor Kamenkovit?i, kelle raamatutest veel praegugi ookeani dünaamikat õpitakse. Kohtumisel pakuti välja kolm teemat. Tarmo ei saanud ühestki aru ja pani pimesi ühele neist näpu peale ja nii see läks. Niipalju ta mõistis, et tema tulevane töö on seotud võrranditega, täpsemalt siis Rossby laineid kirjeldavate võrranditega. 1984. aastal kaitses Tarmo füüsika-matemaatikakandidaadi kraadi Moskva P. P. ?ir?ovi nimelise Okeanoloogia Instituudi juures ja 1992. aastal matemaatikadoktori kraadi Tartu Ülikooli juures.
Soomere tööd räägivad Rossby lainetest. Mis aga on Rossby lained? Carl-Gustav Rossby oli Rootsi teadlane, meteoroloog. Rossby laineid tunneme oma nahal näiteks atmosfääri tsüklonite kaudu. Kui mis tahes viisil liigutada suuri õhu- või veemasse, tekivad alati Rossby lained. Kui kaks lainet lõikuvad veepinnal, siis näeme seal püramiide. Kui kaks Rossby lainet saavad kokku ookeanis või atmosfääris, tekivad keerised. Nii tsükloneid kui ka antitsükloneid võib interpreteerida Rossby lainetena. Ka üksikuid Rossby laineid on võimalik vaadelda.
Lained, reostus ja laevade liikumine
Tarmo tähtsama koostööpartnerina võib välja tuua ka saksa teadlase Klaus Hasselmanni. Temaga on koostöö väldanud ligi 17 aastat. Hasselmannis on liitunud mitme valdkonna teadmised: hariduselt ja kutsumuselt füüsikateoreetik, on ta märksa enam tuntud kliimaeksperdina ja esimese adekvaatse lainemudeli WAM (ingl k Wave Model) loojana.
Tänaseks on akadeemik Soomere teadusgruppi talletunud globaalses tähenduses tippekspertiis kiirlaevade lainete alal, solitonide interaktsiooni teoorias ja Läänemere lainetuse osas. Tänased olulised teadustegevused on seotud hoopis sellega, et paremini mõista, kuidas Läänemere hoovused ja lained transpordivad reostust. Seda teades on võimalik kardinaalselt vähendada laevaliikluse potentsiaalset reostusohtu. Akadeemik: “Teatud juhtudel võimendavad looduslikud protsessid õnnetust nõnda, et kahju võib olla kolossaalne, kuid teistel juhtudel, põhimõtteliselt samades tingimustes, kuid veidi erinevas kohas või ajal, jääb kahju tagasihoidlikuks. Oleks suur eelis, kui sellistest kaalutlustest lähtuva teadusliku prognoosi alusel hakkaks tulevikus toimuma laevade liiklus.”
Loomulikult on akadeemik Soomere ümber koondunud ka arvestatav teave solitonide liikumisest. Solitonid on sellised lained, mis üksteisega kohtudes ei haju ja mis võivad kuju muutmata levida väga kaugele. Ühes oma artiklis toob akadeemik välja sellise tsitaadi: “John Scott Russelli kirjeldatud soliton, mille tekitas hobuste veetav paat üsna aeglasel liikumisel, on tegelikult esimene teaduskirjanduses käsitletud kiirlaevalaine.”
Tarmo Soomere jätkab solitonide teemal: “Pikem ülevaateartikkel solitonide liitumisest telliti kirjastuse Springer poolt 2009|. aastal üllitatud uude kompleksteaduste entsüklopeediasse “Encyclopedia of Complexity and Systems Science”, mille 11 köite enam kui 10 000 leheküljele mahub vaid 600 artiklit. Seda pean ma teaduslikus mõttes erakordseks tunnustuseks.”
Keskpärasuse vohamine
Akadeemik Soomere on elus tegelenud väga kõrgel tasemel kabe mängimisega, ta on Eesti noorte meister orienteerumises ja tal on üleliiduliste noortevõistluste kuldmedal topograafilises kaardistamises. Aastal 2006| tuli ta Eesti segapaaride brid?imeistriks koos Helgi Arstiga ja brid?i peab ta ka praegu oma suurimaks hobiks, mille jaoks üritab alati aega leida. Õhtuti meeldib akadeemikule limpsata sõrmkübaratäis metsmaasika nalivkat: “Tegelikult mulle maitseb hoopis aedmaasika oma, aga seda enam ei tehta.”
Mida arvab akadeemik tänasest Eestist? “Eesti puhul häirib mind üle kõige keskpärasuse vohamine. Võib-olla just see omadus on meie eesti rahvast varem säilitanud. Samas võtab keskpärasuse aktsepteerimine üldise normina ära ka nii vajaduse kui ka võimaluse tõusta kõrgemale. Teadusmaailmas on see tugevaks piduriks; seal tuleb nõrgad hüljata ja edasi liikuda. Saan aru, et pikka aega juhtival positsioonil olnud teadlastel pole see kerge, sest administreerimine viib paratamatult teatud teadusliku kvalifikatsiooni mandumisele ning väga raske on taluda, et teised mööda lähevad.” Aga Soomere toonitab, et me peame laskma oma andekatel inimestel areneda. “Mõnikord on näha, et mõned noored inimesed arenevad lihtsalt hämmastava kiirusega.”
Kuid oma aktiivsuse nii mitmel lainel võtab akadeemik kokku selliselt: “Minu arvates on ainult oma erialal tõeliselt tugeval teadlasel tõeline ühiskondlik närv ja tahe laiemalt kaasa rääkida.”
* * *
Saatus juuksekarva otsas
KINNIMINEKU ÄÄREL: Kuidas tänane akadeemik Soomere oma nina nõukaajal keelatud asjadesse toppis.
Tulevane akadeemik on pärit usklikust perest ja teisalt möllas temas nooruses tugev maailmaparandaja loomus. Ühes varasemas intervjuus räägib ta: “Nõukogude ajal oli kirikul ühiskonnas täiesti unikaalne koht. Selle kaudu oli võimalik end positsioneerida kohustuslikust maailmavaatest erinevana. Religioossuse kaudu maailma parandamine oli ainuke kanal, mille kasutajaid kohe istuma ei pandud. Nagu paljud teised noored, olin minagi noorena maailmaparandaja. Mängisin kirikutes heliplaate ja kommenteerisin kuulajaile esitatud palu.
Religioon on suures osas seotud inimese eraeluga ja isiksuse positsioneerimisega siin maailmas. Inimese elukutsega ei pruugi see olla üldse seotud. Minu elus on olnud siiski nii palju igasuguseid uskumatuid juhuseid, et tahes-tahtmata tekib mõte, et kellegi käsi seda suunab. Religioosse inimesena võtangi seda nii, aga ma ei taha seda afi?eerida teistele järeletegemiseks, sest see on väga isiklik positsioon.
Suurim tegu tudengiajal oli nii-öelda ideoloogiliselt ebasobiva kirjanduse paljundamise organiseerimine. Suurelt jaolt korraldasin filosoofilise ja teoloogilise kirjanduse paljundamist. Otseselt riigivastaseid kirjutisi tuli vältida, muidu oleks säärane töö väga lühikeseks jäänud. Muidugi oli see minu kui noore inimese nahaalsus võimuorganite nina all vähemalt paarsada nimetust ja tuhandeid raamatuid liikvele lasta. Ka oma ajakirja, mis levis üsna mitmekümnes eksemplaris, sai aasta aega iga kuu välja antud. Süsteemi käimashoidmine eduka õppetöö kõrvalt oli karm kool. Kestis see päris mitu aastat, enne kui 1980-ndate keskel kallale tuldi. Eks ma sain päris kõvasti ka sakutada. Aga õnneks jõudsin enne kraadi ära kaitsta, kui jaole saadi. Pärast seda oli mind juba kui noort teadlast raske istuma panna.
Mainitud kirjastustegevuses oli palju kaasalööjaid, kümmekond masinakirjutajat, mitmed paljundajad nii Eestis kui ka Moskvas. Raha liikus just niipalju, kui töö nõudis, kasumit tuli vältida. Kasumi korral oleks olnud kindel trellide taha minek. Tegelikult rippus mu saatus juuksekarva otsas, suurelt jaolt tõi pöörde kolleegide-teadlaste kindlameelsus ja õiglustunne. Kui toimik jõudis kohtusse, siis kolleeg, kellega oleme teaduslikes asjades peaaegu et vaenujalal, kirjutas minu kohta kuldse iseloomustuse ja nõudis, et mind õigeks mõistetaks. Sellised asjad teevad südame soojaks ja näitavad inimeste tegelikku palet.”
* * *
NIMI
Tarmo Soomere
TEADUSALA
Tehnika- ja informaatikateadused
UURIMISTÖÖ PEASUUNAD
Geofüüsikaline hüdrodünaamika, mittelineaarsete pinnalainete teooria, tuule- ja laevalainete mõõtmine ja modelleerimine, meremeteoroloogia, solitonilaadsete lainete interaktsiooni problemaatika, lainetuse dünaamika rannikutehnikas, lainetuse poolt indutseeritud rannikuprotsessid, kahemõõtmelise anisotroopse turbulentsi ja Rossby lainete teoreetiline ja eksperimentaalne uurimine, lainete kineetiline teooria
VALITUD AKADEEMIASSE
12. detsember 2007|
AKADEEMIA OSAKOND
Informaatika ja tehnikateaduste osakond
SÜNNIAEG ja -KOHT
11. oktoober 1957, Kohila, Harjumaa
TÖÖKOHT
Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi juhtivteadur, lainetuse dünaamika labori juhataja (alates 2009|)
TTÜ ehitusteaduskonna mehaanikainstituudi hüdro- ja aeromehaanika õppetooli professor (alates 2005|)
HARIDUS
1974 Kohila Keskkool
1980 Moskva Riiklik Ülikool matemaatika alal
TEADUSKRAAD
1984 füüsika-matemaatikakandidaat Moskva P. P. ?ir?ovi nim Okeanoloogia Instituudi juures
1992 matemaatikadoktor Tartu Ülikooli juures
TEENISTUSKÄIK
1980-1983 Moskva P. P. ?ir?ovi nim Okeanoloogia Instituudi aspirant
1983-1990 Eesti NSV TA Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituudi Läänemere osakonna nooremteadur, vanemteadur
1990-1991 Kaliningradi Tehnilise Kalatööstusliku Merekooli Tallinna kaugõppekateedri vanemõpetaja (osalise koormusega)
1990-1992 Eesti NSV TA Ökoloogia ja Mereuuringute Instituudi merefüüsika osakonna vanemteadur
1992-2002 Eesti Mereinstituudi merefüüsika osakonna vanemteadur
1994-1997 Hamburgi Ülikooli Max Plancki Meteoroloogia Instituudi stipendiaat
1999-2000 Uppsala ülikooli Visby stipendiaat
2002-2004| TTÜ Meresüsteemide Instituudi vanemteadur, sektorijuhataja, asedirektor
2005|-2008| TTÜ Küberneetika Instituudi vanemteadur, professor, vanemteadur, rannikutehnika professor (alates 2005|)
2005|- … TTÜ ehitusteaduskonna mehaanikainstituudi hüdro- ja aeromehaanika õppetooli professor (osalise koormusega)
2009|- … TTÜ Küberneetika Instituudi juhtivteadur, lainetuse dünaamika labori juhataja
TUNNUSTUSED
1993 Euroopa Geofüüsika Seltsi noore teadlase publikatsioonipreemia
1994 Alexander von Humboldti fondi stipendiaat (1994-1997)
2000 Nikolai Alumäe Akadeemiline Loeng
2002 Eesti Vabariigi teaduspreemia tehnikateaduste alal
2005| Ajalehe Postimees Aasta Inimene
2007| Balti Assamblee teaduspreemia
PUBLIKATSIOONID ja TEADUSARTIKLID:
Avaldanud ca 80 teaduspublikatsiooni, sh üle 50 teadusartikli eelretsenseeritavates ajakirjades
MONOGRAAFIAD:
Heinsaar, A., Hunt, M., Kuusk, H.-E., Keevallik, S., Kõuts, T., Lutt, J., Mõtlik, L., Mäss, V., Oja, E., Raudsepp, U., Sepp, R., Sipelgas, L., Soomere, T., Väling, M. Eesti Lootsiraamat. Veeteede Amet, Hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistus, Tallinn 2003|.
HOBID
Brid?