Akadeemik Arved-Ervin Sapar (s 1933, Rakvere vald, Paatna küla) on kosmoloog ja astrofüüsik ning oma põhilise teadlaseelu ja tegevuse veetnud Tartu observatooriumis Tõraveres – sealse hoonestuse rajamisest alates. Tema uurimistöö peasuundadeks on olnud teoreetiline astrofüüsika, sealhulgas täheatmosfääride ja tähetuule füüsika, atmosfääriväliste tähespektrite töötlus ja analüüs, füüsikalise kineetika teooria täheplasmale ning kosmoloogia.
Füüsika ja aatomibuum
Arved-Ervin sündis talupere teise lapsena kolmest. Tema vanematel oli tsaariaegse külakooli haridus. Nagu Arved-Ervin tunnistab, kujundasid vanemad tema vaimset arengut ja väärtushinnangute kujunemist vaid üldhinnangute kaudu. Tähtsaks peab ta vanema venna Helmuti (1930-1948) eeskuju. Helmut suri varakult, sest haigestus raskekujulisse kopsupõletikku ja kesiste aineliste oludega perel polnud võimalust penitsilliini osta. Arved-Ervin omandas venna kõrvalt lugemise, kirjutamise ja aritmeetika saladused. Arved-Ervin: “Mäletan, et lugesin juba enne sõda toonasest kohalikust ajalehest nii ladina kui ka gooti tähtedega tekste.”
Kuna kooliminek langes segasele sõjaajale, siis tõelist kooliteed sai Arved-Ervin alustada alles 1944 – kloodi algkoolis, kus tasemetesti alusel suunati ta kohe kolmandasse klassi.
“Algusest saadik omandasin ma oskuse ja harjumuse kogu eluks iseseisvalt õpikute ja raamatutega toime tulla. Reaalainete peale oli mul soont ka ning kui hiljem matemaatikaõpetaja mõnikord tahvli ees toppama jäi oma ainega, aitasin ma teda vahetevahel uuesti järje peale,” meenutab Arved-Ervin muheldes. “Segased ja rasked võõrvõimu ja sõja-aastad oli aeg, kus kujunesid mu esmased ühiskondlikud väärtushinnangud. Tulenevalt neist pole ma olnud pioneer, komnoor ega mingit karva parteilane.”
Arved-Ervin meenutab: “Keskkooliaastail kujunes mu edasise haridustee valik, mõjutatuna õpetaja Ludvig Janseni huvitavast füüsikakäsitlusest. Ka populaarkirjandusel ja aatomibuumil oli siin oma osa.” Ja jätkab: “Toona ju raadioid ega midagi ei olnud ja siis me asusime vennaga koos endale detektorit ehitama – tegime kõik ise, näiteks ka lainevaliku kondensaatori jne, lisaks tuli muretseda vaid kõrvaklapid, ühesõnaga, oli omajagu mässamist. Keskkoolis kombineerisin ka kolmelambilise vastuvõtja. Kuna raha nappis, tuli olla leidlik ja ise ehitada.”
Inimelu, juhuste jada
Arved-Ervin läks 1952. aastal Tartu Ülikooli füüsikat õppima alternatiive kaalumata, valides edasi teoreetilise füüsika õppesuuna. Ülikooli perioodist peab ta kõige olulisemaks peamiselt nelja õppejõudu: Anatoli Mitt, Paul Kard, Harald Keres ja Aksel Kipper.
Arved-Ervin: “Dekaan Anatoli Mitt ladus meile üldise füüsikalise maailmapildi, lõi üldise füüsika aluse. Tema loengud olid väga huvitavad, eriti oma lihtsuse poolest. Paul Kard luges näiteks elektrodünaamika ja erirelatiivsusteooria loenguid ja Harald Keres veelgi teoreetilisemaid aineid, näiteks matemaatilise füüsika meetodeid ja üldrelatiivsusteooriat. Viimasel kursusel pidas teoreetikutele kvantelektrodünaamika loenguid akadeemik Aksel Kipper. Siis ma valisingi Kipperi poolt pakutava diplomitöö teema planetaarudukogude spektri moodustumisest, mis seostus tollase teaduse tippsaavutuse – kvantelektrodünaamikaga. Sellel teemal oli Kipperil oluline panus teoreetilisse astrofüüsikasse.”
Kuigi teadlase elukutse valiku kasuks või nagu ta ise ütleb “leida oma elu mõtet teaduses”, otsustas tänane akadeemik suhteliselt varakult, oli sattumine Tartu Tähetorni kollektiivi mõneti juhuslik. “Algul oli võimalus minna elementaarosakeste uurijana teoreetilise füüsika uurijate perre. Kuid 1957. aastal, kui ma lõpetasin ülikooli, tulid meie ellu sputnikud ja sealt kasvas välja minu huvi maaväliste asjade, sealhulgas ka kosmoloogia vastu. Üleüldse on inimelu ju juhuste jada.”
Sojuz-Apollo ühislend
Nii sattuski Arved-Ervin nooremteadurina Tartu Tähetorni, kust liikus mõne aasta pärast Tõravere observatooriumi teaduslinnakusse, kus elab ja töötab tänini.
Aegamisi tugevnes huvi kosmoloogia vastu, milles ta kaitses aastal 1965 Tartu Ülikooli juures kandidaadidissertatsiooni. Selle põhitulemusena leidis ta analüütilised lahendid ainet ja kiirgust sisaldavatele kõverruumilistele universumimudelitele ning mitmetele vaadeldavatele suurustele. Need tulemused pole aegunud senini.
Edasise teadustöö käigus on tänane akadeemik põhjalikult uurinud Maa tehiskaaslaste pardale paigutatud teleskoopidega saadud atmosfääriväliste tähespektrite ja täheatmosfääride ehitust ning neis toimuvaid füüsikalisi protsesse. See tegevussuund viis ta 1978. aastal Goddardi Kosmoseuuringute Keskusesse – ainukesena Eesti teadlastest. Sealsed vaatlusandmed panid aluse tööle nende spektrite kompuutertöötlemisel ja -analüüsil, täheatmosfääride ja hiljem ka tähetuule füüsika uurimisel. Arved-Ervin meenutab: “Poliitilise sula ajal (aastal 1975), mil realiseeriti Sojuz-Apollo ühislend, tehti mulle pakkumine esitada konkursile omapoolne vaatlusprojekt geosünkroonsele tehiskaaslasele IUE. Mulle üllatuslikult kiideti see heaks ja võeti IUE esimesel lennuaastal teostatavate programmide hulka. Enne tagasilendu vaatluskomandeeringult sain sealt kaasa mõned magnetlindikettad vaatlusandmetega. Ülejäänud, mida mul on senini kapitäis, saadeti Tõraverre pooleteise aasta jooksul järele. Algas nende spektrite töötlemine ja tõlgendamine, mis kestis peaaegu kaks aastakümmet ja andis huvitavaid tulemusi.”
Tähtede väliskihid
Füüsika-matemaatikadoktori kraadi Peterburi (Leningradi Riikliku) Ülikooli juures kaitses Arved-Ervin aastal 1989 teemal “Täheatmosfääride mittetasakaaluline statistiline termodünaamika ja kuumade tähtede spektrite uurimine.”
Arved-Ervin kommenteerib: “Kui õhus oli ei tea millega lõppevate muutuste tuuli, muutus surve doktorikraadi kaitsmiseks tugevamaks, mul olid ju valdavalt avaldatud tööd vene keeles, seega sai materjal kokku koondatud ja Leningradis ka kraad avaldatud tööde alusel ära kaitstud.”
Pärast doktorikraadi omistamist anti talle 1990. aastal professori kutse ja valiti ka Teaduste Akadeemia liikmeks.
Arved-Ervin Sapar on Rahvusvahelise Astronoomia Liidu (IAU) liige (1967) ja Euroopa Astronoomia Ühingu asutajaliige (1990). Aastatel 1976-1991 oli ta üleliidulise täheatmosfääride füüsika töörühma juhataja ja 1976-1994 Rahvusvahelise Astronoomia Liidu komisjoni täheatmosfääride teooria korralduskomitee liige, 1989-1993 NSV Liidu Astronoomiaühingu kaasesimees ning selle baasil kujunenud Euraasia Astronoomiaühingu büroo ja juhatuse liige. Tema sulest on ilmunud ligikaudu 170 teadusartiklit ja ta on viie monograafia autor või kaasautor ning Tartu Astrofüüsika Observatooriumi publikatsioonide kauaaegne toimetaja ja peatoimetaja. Tema juhendamisel on kaitstud kümme doktori- ja kaks magistriväitekirja ning üle kümne magistritöö õigustes diplomitööd.
1986. aastal autasustati Arved-Ervinit Eesti Teaduste Akadeemia medali ning 2006|. aastal Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.
Arved-Ervin: “Kokkuvõttes võib öelda, et ma tean üsna hästi, mis toimub tähtede ümber ehk väliskihtides. Mis aga nende sisemuses toimub, seda pole ma uurinud.”
Tehiskeelte uurimine
Mööda ei saa minna ka Arved-Ervini hobidest. Ta tegeles nooremas eas aktiivselt kangitõstmise ehk kulturismiga. Noorusaja piltidelt vaatab vastu aukartustäratavate musklitega noormees. Akadeemilise Keskus’i andmetel peaks tänane päevakangelane olema akadeemikute hulgas ainus, kes on nii maskuliinse spordialaga aktiivsemalt tegelenud. Arved-Ervin: “Kangiga tegelesin viimati veel kümmekond aastat tagasi, aga siis tulid tõved ja iga ei ole enam ka see.”
Teine oluline hobi on tehiskeeled. Kui jutt sellele teemale läheb, elavneb akadeemik silmnähtavalt: “Tehiskeelte väljatöötamisega on tegelenud ka sellised omaaegsed suurmehed ning omavahel ka kirglikud oponendid nagu Isaac Newton ja Gottfried Wilhelm Leibniz. Tehiskeeltest on tuntuim loomulikult esperanto, aga tegelikkuses on neid üle tuhande. Ma ei salgagi, et interlingua temaatikale on läinud palju unetuid öid ja terveid päevi.”
Valgustatud monarhia pooldaja
Poliitilistelt vaadetelt on akadeemik sama ekstraordinaarne: “Oleks minu teha, kaotaksin ma kõik poliitilised parteid. Ma olen põhimõtteliselt pigem valgustatud monarhia pooldaja. Minu arust on poliitilise kemplemise tulemusena kujunenud olukord viinud selleni, et eestlaste rahvaarv on kahanenud viimastel aastakümnetel rohkem kui eelnevas sõjas. Kui Eestis räägitakse trükivabadusest, siis see on täielik jama, toimub enesetsensuur ja selektiivne materjalivalik arvamusliidrite näol.”
Arved-Ervin jätkab: “Eks elu ole Eestis edasi läinud küll, aga vaatame teiselt poolt. Omal ajal organiseeris Edgar Savisaar Balti ketti. Aga mis Balti ketti me nüüd seal Lauluväljakul nägime!” (Akadeemik peab silmas veebruari keskel Savisaare eestvedamisel toimunud sotsiaalsete töökohtade jagamiskampaaniat).
* * *
Pidu peab olema lõbus
Arved-Ervin: “Ma ei ole kunagi elus olnud mingi eneseimetleja. Ma ei ole elanud oma elu selliselt, et ühest küljest oleksin mingi pätt, et minu elu oleks eriliseks hoiatuseks teistele, ja teiselt poolt ei ole ma elanud ka selliselt, et ma oleksin mingiks eriliseks eeskujuks teistele. Inimeste elu suunab juhuste jada, mida nimetatakse sageli saatuseks – mõnel läheb natuke paremini, teisel hoopis halvemini.”
Tõelise taluperest pärit inimesena on Arved-Ervin terve elu eelistanud lihtsaid talutoite, sealhulgas jahu, kartulit ja aedvilja oma mahepõllunduse maalapilt Tõraveres. Napsiklaasi pole ta kunagi sülitanud, kuid möönab, et on elu jooksul vaid kaks korda korralikult purjus olnud. Keskmise eestlase alkoholitarbimiselt arvab ta enese jäävat umbes kümme korda alla.
Akadeemiku üheks hobiks oli palju aastaid peoõhtute sisustamine “kapustnikuna” ehk siis erinevate kohalikku elu käsitlevate huumorinumbritega. Paljudele Tõravere lastele on Arved-Ervin nääri- ja jõuluvana teinud ja loomulikult on ta olnud erinevate pidude eestvedaja observatooriumis. Arved-Ervin: “Üks korralik pidu peab olema lõbus, seal peab nalja saama. Ei mõista neid mõningaid viimase aja trende, kus üldmoe kohaselt pannakse pidudel ristsõnamõistatusi lahendama, viiakse läbi viktoriine ning tehakse IQ-teste. Pidudel peab ikka pidutsema.”
Kuigi tema suur kirg on olnud raamatud, mis ümbritsevad teda nii kodus kui ka töökabinetis, pole ilukirjanduse lugemiseks tahtmist ja aega olnud juba aastaid. Küll aga loeb ta populaarteaduslikke töid ja hoiab end kursis Eestis ja maailmas toimuvaga. Arved-Ervin: “Mul on natuke kahju noore generatsiooni raamatutest võõrandumisest. Nüüd loetakse uueks kirjaoskuseks arvutites surfamist, kuid see ei asenda siiski raamatuid.”
* * *
NIMI
Arved-Ervin Sapar
TEADUSALA
Astrofüüsika
UURIMISTÖÖ PEASUUNAD
Teoreetiline astrofüüsika (täheatmosfääride ja tähetuule füüsika, atmosfääriväliste tähespektrite töötlus ja analüüs, füüsikalise kineetika teooria täheplasmale, kosmoloogia)
VALITUD AKADEEMIASSE
4. aprill 1990
AKADEEMIA OSAKOND
Astronoomia ja füüsika osakond
SÜNNIAEG ja -KOHT
7. veebruar 1933 Paatna külas Virumaal
TÖÖKOHT
Tartu observatoorium, astrofüüsika osakonna vanemteadur (alates 2004|)
HARIDUS
1952 Rakvere I Keskkool
1957 Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna füüsikaosakond
TEADUSKRAAD
1965 füüsika-matemaatika kandidaat Tartu Ülikooli juures
1989 füüsika-matemaatika doktor Leningradi Riikliku Ülikooli juures
1990 professori kutse
TEENISTUSKÄIK
1957-1960 Füüsika ja Astronoomia Instituudi nooremteadur
1960-1963 samas aspirant
1963-1966 samas nooremteadur
1966-1968 samas vanemteadur
1968-1986 samas teoreetilise astrofüüsika sektori juhataja (alates 1973 Astronoomia ja Atmosfäärifüüsika Instituut)
1986-1991 samas teoreetilise astrofüüsika labori juhataja
1990-? professor
1991-1993 samas peateadur
1993-2003| samas astrofüüsika osakonna juhataja (alates 1995 Tartu observatoorium)
2004|-? samas vanemteadur
TUNNUSTUSED
1986 Eesti Teaduste Akadeemia medal
2006| Valgetähe IV klassi teenetemärk
TEADUS-ORGANISATOORNE ja ADMINISTRATIIVNE TEGEVUS
EESTIS:
1970- ? Füüsika ja Astronoomia Instituudi, Astronoomia ja Astrofüüsika Instituudi ning Tartu observatooriumi teadusnõukogu liige
1976-1990 kandidaadiväitekirjade kaitsmisnõukogu liige Tõraveres
1991-1996 ETF-i täppisteaduse komisjoni liige
MUJAL:
1976-1991 üleliidulise astronoomia töörühma “Täheatmosfääride füüsika” juhataja
1976-1985 ja 1988-1994 Rahvusvahelise Astronoomia Liidu komisjoni “Tähe atmosfääride teooria” orgkomitee liige
1989-1994 Euraasia Astronoomiaühingu kaasesimees
1993-1997 Euraasia Astronoomiaühingu büroo liige
PUBLIKATSIOONID
TEADUSARTIKLID:
u 145
MONOGRAAFIAD:
Cапар А. Вывод обобщенных управлений кинетики фотонов и частиц и их применение в астрофизике. Валгус, Таллин, 1985.
Никитин А. А., Рудзикас З. Б., Сапар А. А., Феклистова Т. Х., Холтыгин А. Ф. Спектры планетарных туманностей. Валгус, Таллин, 1988.
Golovatyi, V. V., Sapar, A. A., Feklistova, T. H., Kholtygin, A. F. Атомные данные для спектроскопии разреженной астрофизической плазмы. Газовые туманности. Валгус, Таллин, 1991.
HOBID
Varem – koorilaul ja jõutrenn
Senini – keeled (ka tehiskeeled) ja huumor
Viimastel aastatel ettepanekud poliitikamaastiku korraldamiseks