Aprillis 1970 paiskas Tartu leivatehas (arvatavasti piduliku tseremooniaga) müüki uue toote, juubelisaia. Nii tähistas eesrindlik Nõukogude ettevõte tähtsat daatumit: nimetatud kuu 22. päeval täitus sada aastat Iljit?i sünnist. Küllap oli päris korralik toode, seda küpsetatakse ja müüakse nüüdki, kuigi mullu ristiti pidupalmikuks. Maitset ei tea, sest nimetatud toode viib poes mõtted laiale idaalale ekslema ja […]
Read more →Sel aastal küttis ilma soojaks sookvootide teema. Kuum suvi on meeli pisut jahutanud, aga ega ilm muuda üldist poliitilist kliimat. Nagu paljude uute asjadega, on ka sookvootide teemal tekkinud hulgaliselt segadust ja üksteisest möödarääkimisi ning aja maha võtmine ja järelemõtlemine võib ju asju selgitada, aga ei asenda arutelu. NAISED JA TÄNAV Eelnevatest poolikutest aruteludest on […]
Read more →Harv see juhus, kui Kaabel kedagi tervitama kukub. Mitte, et tal oleks sihuke iseloom, lihtsalt sitta on nii palju ning mingi jõud sunnib seda aina vedama? Kui Toomas Hendrik presidendiks valiti, rõõmustasin rohkem, kui oleksin eeldanud. Päev oli päästetud. Ja võibolla mitu päeva takkaotsagi. SUURED LOOTUSED Eks see tulnud sellest, et oleme harjunud elama “nii […]
Read more →* PRESIDENT JA ÄRMA TALU Tänu Toomas Hendrik Ilvese valimisele Eesti presidendiks võib tema kodukohast, Ärma talust saada tõeline turismimagnet. Seetõttu ei ole veidi üksikasjalikumad teadmised Ärma talu asukohast liiast, tõdeb KesKus. Enne sõda kuulus Toomas Hendrik Ilvese talu Pärnumaa koosseisu, pärast vallareformi 1938 liideti Viljandimaaga. Tegemist on ajaloolise Mulgimaa Halliste kihelkonnaga. Lisaks kuulusid Mulgimaa […]
Read more →Olgem ausad – griinpiislased tähendasid eelkõige tüütut lisakohustust, vastikuid sekeldusi ja nii edasi. Misasja nad ronivad meie hoovi peale kaklema? Tüüpiline kodumaine ametnik näitab end eelkõige ignorandina: peaasi, et midagi tegema ei peaks, peaasi et ei tõuseks tühja pärast tüli, pasa pärast pahandust. Muidu äkki laekuvad kaameramehed ja siis peab ehk liigutama? Oi fakk! Ja […]
Read more →See lugu on kirjutatud, et näidata, milline võiks olla mõttelaadi olemus, mis leevendaks ühiskonna ja looduskeskkonna suhteid. Enamgi veel – keskkonnapiirangud ei pruugi tähendada sugugi koopasse tagasiminekut või majanduse lõppu. Mõelge veidi ja märkate isegi, et ökoloogiline majandus on sama loomulik kui inimõigusi arvestav majandus ning kindlasti on tehnoloogilised võimalused arenguks tundu valt mitmekülgsemad kui […]
Read more →Selleks, et vähendada rahvusvaheliste lepete rohkusest tulenevat suveräänsuskadu ning kulutusi välissuhtlusele ning suurendada siseriiklikku tähelepanu elukeskkonda säästvale arengufookusele, on lihtsaimaks teeks põhiseaduse muutus. Vähim, mida selline muudetud põhiseadus keskkonnaküsimustes sisaldada võiks, oleks neli samaaegset rakendamist nõudvat põhimõtet: – riigis summaarselt toimuv ei tohi ületada ressursside taastekke piire; – riigis kasutatavad ning teadaolevad ressursid peavad olema […]
Read more →Paljukõneldud lihtsama ja selgemini toimiva riigi oluliseks eelduseks on teatav automatism ühiskonna suhetes. Mida üldisemate reeglite alusel ning ilma märkimisväärse poliitilise sekkumiseta toimub näiteks erinevate rahaliste ressursside ümberjagunemine, seda lihtsam on ka ju riigikorraldus. Keskkonnapiirangutega põhiseadusega ühiskonnas hinnatakse samaaegselt nii raha kui keskkonnaruumi äramahtumist. Nimetame seda viimast näiteks säästvuseks. Eeldame veel seda, et seadusandlikult on […]
Read more →Algatuseks peab muidugi ütlema, et lätlaste ja valgevenelaste jaoks ei tähenda see puhvet mentaalselt midagi muud kui kohta, kus võtta pisut keskaegsemas atmosfääris üks õlu? Eestlaste jaoks tähendab Olde Hansa tavaliselt seda kohta, kus on olemas kõik need soomlased, kes Helsingi olümpia jaoks (1952) gin longdringi välja mõtlesid. Või samthing, eks. Kõik kolm valetavad! Nii […]
Read more →Paradoksaalsel kombel said ühel õhtul Kersti, Maive ja Manivald kokku… ning asusid ekraanilt Takeshisid vaatama. Meie pärisnimede ega pärisisikutega pole siinkohal miskit pistmist, aga oli meil kunagi sihuke lõbus alteregode mäng, millega oli õudsalt tore nii endal kui hämmeldunud kaaskodanikel juhet kokku ajada. Vähemalt oli meil niipalju aru peas, et suutsime oma alter-egosid päris reaalsusest […]
Read more →
