*
PRESIDENT JA ÄRMA TALU
Tänu Toomas Hendrik Ilvese valimisele Eesti presidendiks võib tema kodukohast, Ärma talust saada tõeline turismimagnet. Seetõttu ei ole veidi üksikasjalikumad teadmised Ärma talu asukohast liiast, tõdeb KesKus.
Enne sõda kuulus Toomas Hendrik Ilvese talu Pärnumaa koosseisu, pärast vallareformi 1938 liideti Viljandimaaga. Tegemist on ajaloolise Mulgimaa Halliste kihelkonnaga. Lisaks kuulusid Mulgimaa koosseisu Karksi, Helme, Tarvastu ja Paistu kihelkonnad. Eks Mulgimaale viitab ka uue presidendi sage seltskondlikele üritustele ilmumine mulgi kuues.
Äärma talu asub Lõuna-Viljandimaal Abja vallas Veskimäe külas, mis asub Abja-Paluojast Pärnu poole Valga-Uulu maanteest põhjas. Veskimetsa külas elab 116 elanikku. Turismiinfol on küla kohta isegi mitu viidet – külas asub Sukahärma Märdi ratsutamistalu, tuntud on ka sellest külast pärit käsitöömeister Lea Kallas.
Ärma talu on rohkem kui veerand tuhat aastat vana. Toomas Hendriku ema suguvõsa elas siin üle 100 aasta, enne kui talu maad 1860ndail aastail priiks ostsid. Toomas Hendriku vanavanaisa Peeter Rebane kuulus ühe esimese eestikeelse kooli – Aleksandri kooli – komiteesse. Nagu paljude mulkide lastest said hea majandusliku järje tõttu esimesed eestikeelsed haritlased, sai ka Peeter (sr) Rebase ühest (neljast) pojast – Hansust – tunnustatud riigimees.
Vastupidiselt Eestis traditsiooniks olnud primogenituuri põhimõttele, et talu päris vanem poeg ja hariduse said nooremad lapsed, toimiti Härma talu peres vastupidiselt. Hoopis vanem vend Hans sai hariduse ja noorem vend, Toomas Hendrik Ilvese vanaisa Peeter päris talu. Peeter jr. Rebane oli tööstur Tallinnas, kuid kogu oma vaba aja ja hinge pani ta Ärma tallu. Just Peeter kandis edasi oma ema – legendaarse Ärma Kadri – vaimu, kelle juhtimisel sai Ärmast 15 hoonega märkimisväärne maamajandusüksus. Tänu sellele sai uus president ka Härma talu üles ehitama hakata. Vanast talust ei olnud enne Ilvese pere Härma tagasisaamist alles muud peale ehitiste vundamentide jäänuste. Igal juhul lisab Ilvese presidendiks valimine tuntust nii Härma talule, Veskimäe külale kui ka kogu Abja vallale ning Mulgimaale.
*
HEADE MÕTETE LINN, RÜÜTLI-ILVESE TÄNAV
Presidendivalimistele järgneva nädala alguses avastasid heade mõtete linna Tartu kesklinna sattunud inimesed, et keegi naljahammas oli Rüütli tänaval katnud nimesildi “Ilvesega”! Hea nali, ehkki tõsimeelsed Rüütli toetajad avaldasid netikommentaarides ka oma siirast pahameelt juhtunu üle.
Tegelikult on heade mõtete ja tudengite linnas tänavanimetustega naljategemisel pikk traditsioon. Kui presidendiks valimise heitlus käis omal ajal Lennart Meri ja Arnold Rüütli vahel, kleebiti Rüütli tänava silt üle “Meriga”.
Päris iseseisvuse taastamise alguses, kui Tartus oli päevakorral Nõukogude re?iimi totakate tänavanimede ennistamine või muutmine, näitas tollane kohalik kompartei juhtkond otsustusvõimetust selle küsimuse lahendamisel. Eriti kannatamatud olid teiste seas ka äsja taastatud üliõpilasorganisatsioonide liikmed. Uuesti tegevust jätkanud Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) maja asus tollase nimetusega Juri Gagarini tänaval. Enne sõda oli see kandnud Viljandi tänava nime. Kuid EÜS soovis jäädvustada ühe oma kuulsama kaasvõitleja Jaan Tõnissoni mälestust. Nii võetigi kätte ja lasti ise valmistada uued tänavasildid. Nii ongi EÜS maja Tartus tänini Jaan Tõnissoni tänaval.
Selliseid kohanimedega seonduvaid kokkulangevusi on läbi aja avastanud palju tuntud inimesi. Nii on muusik Tõni Mägi poseerinud Tallinnas Tõnismägi trammipeatuse sildi all ja politoloogiaprofessor Rein Taagepera Lõuna-Eestis asuva kauni ja omapärase mõisahoone poolest tuntud Taagepera küla sildi all.