RAHA PEITMINE INFLATSIOONI EEST: Galerii Artrovert eestvedaja Siim Raie räägib võimalusest investeerida kunsti. Julgust omades ja õiget nõuannet kuulates võib see otsus hiljem vägagi kasulikuks osutuda. Ka emotsionaalses plaanis. Veel 18. sajandi Euroopas oli ainus ja vaid privilegeeritutele kättesaadav võimalus kunsti ostmiseks iga-aastane salong või siis tellimustööd. 20. sajandi alguseks oli kunsti müügigalerii levinud nähtus […]

INIMENE, LOLL ELUKAS: Majandushuviline röövlind Kakk Valter on globaalsete protsesside süva-analüütik otse süvariigi süvametsast. Kui „naftatipp“ tulebki (ja tegelikult tuleb), siis mitte sellepärast, et kasutatav nafta otsa saaks või jätkusuutlik tootmismaht ära kukuks. See tuleb lihtsalt sellepärast, et naftat pole enam nii palju vaja. Kas te Põõsa-Jüri mäletate? Noh, George Bush nooremat. Sellist veidi otut […]

ABORDITORDI NÄKSIMISEST: Kirjanik Olev Remsu möönab, et talle tuli USA Ülemkohtu otsus taganeda 50 aastat kehtinud üleriigilisest abordiõigusest nagu välk selgest taevast. Aga mine seda tea, äkki olemegi tagurluse edaspidisegi võidutsemise lävel. Mõned muudki oomenid justkui kuulutaksid seda. Ikkagi peaks USA siseolukorda paremini tundma. On ju tolle riigi välispoliitika (mis on meile väga tähtis) otseses […]

KUIDAS ME ENDALE ISE ROHELISE SITAKOOGI KÜPSETASIME: Majandushuviline röövlind Kakk Valter taunib poliitikute arulageda sahmimise tõttu tekkinud massilollust minna käbedalt üle roheenergiale. See on idiootide kogukonna katteta unistus, mis tähendab vaesust kõigile. Kui te just väga rikas ei ole (nagu mina), siis ilmselt olete märganud, et energiaga on mingi suurem jama. Bensiinijaamas nõutakse poole rohkem […]

KELLEL ON SUUREM: Eesti 200 juhatuse liige Lauri Hussar mõtiskleb selle üle, kas Eestis oleks võimalik rakendada onu Donaldi slõuganit „Let’s make Estonia great again”? Üks küsimus, mida väikesed rahvad – nagu me eestlastena oleme – endalt tänapäeval alatihti küsivad: kuidas saada väikesena suureks? Mõistagi ei peeta siinkohal silmas ilmvõimatut ehk rahvaarvult suureks saamist, vaid […]

NULLTOLERANTS, MIS SOHU VIIB: Kolumnist ja meediakoolitaja Mart Raudsaar räägib alkoholi puutuvast nulltolerantsist ja usub, et Eesti on täiesti valel teel. Kas eestlased on tõesti sellised mökud, kellele tuleb kõrgemalt poolt öelda, kuidas nad õigesti elama peavad? Ja kas me võime teha selle põhjal järeldusi meie rahvuskehandi kohta? Mökundust tuleks vaadelda (kindlasti teaduslikult!) eraldi teesina, […]

DINOSAURUSTE JUTUD: Taani välisminister 1982–1993 Uffe Ellemann-Jensen lahkus meie seast 81 aasta vanusena 19. juunil. Tema Islandi kolleeg, välisminister aastail 1988–1995 Jón Baldvin Hannibalsson meenutab nende koostööd pöördelistel aegadel, kui nad erinevalt paljudest lääneriikide juhtidest Balti riikide iseseisvust vankumatult toetasid. Island toetas Eesti iseseisvumist maailmas esimesena, Taani järgnes. Olime uue ajastu loomise juures. Astusime uude […]

PIKEMAST PLAANIST: Eesti 200 esipart Kristina Kallas osundab, et Eesti raiskab väga palju väärtuslikku inimvara rumala ja mitte mingit lisandväärtust tootva bürokraatliku töö peale. Pika plaani kohasel on see puhas lollus. Eesti on täna nagu pärast suvetööd ära väsinud teismeline. Esimene suur tööpingutus on tehtud, ja edukalt, korralikult on raha teenitud ja uusi asju soetatud. […]

KOMMENTEERIDES ILMAR RAAGI: Ilmar Raagil on eelneval küljel huvitav arutlus pealkirjaga „Kas Puškin on süüdi Butša veretöös?“. Tema vastus on eitav, ja seda kahel põhjusel, millel kohe peatume. Ajaloolane Lauri Vahtre oponeerib Ilmarile. Esiteks, ütleb Ilmar Raag, tuleb eristada kunstilist loomingut ja antropoloogilist kultuuri. Ta osutab, et esimest tunneb vaid murdosa rahvast, ja seda mitte […]

HÕÕRUVA LIIVATERATA POLE PÄRLIT: Bioloog ja kunagine Läti ning Rootsi suursaadik Toomas Tiivel analüüsib mõisteid „oma“ ja „võõras“. Organismis hävitatakse „võõras“ enamikul juhtudel, sest vastuvõtuks pole vajalikke tingimusi või tahet. Kui aga toimub omaksvõtt, võib rääkida millegi uue tekkest. (Toimetus soovitab ka Tiiveli raamatut „Elu on sümbioos“). Oma ja võõra eristamise ja neisse kategooriatesse suhtumise […]