MISASI ON TSÜKLAR? Sel suvel saab Tartu Kunstimuuseumis külastada Erik Alalooga isikunäitust „Singulaator“. Tartmus on võtnud eesmärgiks tutvustada publikule muu hulgas ka eesti nüüdiskunstnike ajakohast ja aktuaalset loomingut, mis varem pole sellises mahus muuseumiseinte vahele jõudnud, ütleb kaasaegse kunsti kuraator Joanna Hoffmann. Postapokalüptilise ettekuulutusena lookleb Erik Alalooga interaktiivne masinate installatsioon „Singulaator“ läbi Viltuse maja esimese […]

EESTI KUNSTNIK AUSTRAALIAS: Adamson-Ericu muuseumis avatud näitusega „Lõunaristi all. Gunnar Neeme – eesti kunstnik Austraalias“ esitletakse Eestis esmakordselt Austraalias aastakümneid elanud ja edukalt sealses kunstielus osalenud pallaslase Gunnar Neeme mitmekülgset kunstiloomingut. Kersti Koll võtab kokku.  Gunnar Neeme näitus ja sellega kaasnev raamat on 2011. aastal alanud Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Kirjandusmuuseumi ühise uurimisprojekti heaks kokkuvõtteks, […]

HINGEDE ANDMISE MAJA: NUKU muuseumi juhataja Maria Usk võlus poliitikakalduvustega Tiina Ilseni nukumõtlemisse. Elustatud asjad on kogu inimkultuuri pärisosa, nad teevad meile selgeks, miks on igal täiskasvanul Nukuteatri muuseum-majja (ka ilma laps-saatjata) asja. NUKU muuseum sai alguse vajadusest ja soovist luua teatri kõrvale hoiu- ja näitusepaik lavatee lõpetanud nukkudele ning seda soovi on kantud endas […]

HARULDANE INIMENE: Viru Folgil saab kuulata kava Peeter Kopvillemi (19. august 1954 Montréal – 10. mai 2016 Toronto) loomingust, kes on koduse muusikamaastiku üks omapärasemaid nägusid. Äsja 60. sünnipäeva tähistanud kitarrist Riho Sibul meenutab oma sõpra – muusikut, ajaloolast ja ajakirjanikku. Tutvusin Peeter Kopvillemiga 1988. aasta suvel, kui tema bänd Eestis käis. Tihedam läbikäimine hakkas […]

KUI KIRJANDUS ON KOOMIKS: Toomas Verrev on puhkusel ja vedeleb teosega, milleks on koomiks. See on omalaadne žanr, mida peetakse reeglina kerglaseks ja veidi hullumeelseks – olgu selleks jaapani pöörane mangaporno või kasvõi meie oma „Pesakond“. Aga praegu pajatame Art Spiegelmani raamatust „Maus“. Eesti koomiksi skeene elab vaikselt oma elu, avaldades vaid vahel mõne väikesetiraažilise […]

JELENA SKULSKAJA NELJAS SÜŽEE: Suur argentina kirjanik Jorge Luis Borges väitis, et kirjanduses eksisteerib ainult neli süžeed – vähe sellest, kaks neist on tegelikult omavahel läbi põimunud, nii et alles jääb vaid kolm. Oma jutustuses „Neli tsüklit“ kirjeldab ta lugusid, mida kirjanikud on pajatanud juba iidsetest aegadest alates: esimene, kõige vanem räägib kindluslinnast, mida ründavad […]

WABARIIGI KUMMALISED INIMESED: Eestlasi on esimest korda teadaolevalt kirjeldatud taanlaste poolt pärast Põhja-Eesti vallutamist. Ning edasi on kommetest, usust ja rahvuse iseloomust aeg-ajalt juttu tulnud; paraku reeglina küll vaid erinevates kroonikates ning põhiliselt siis, kui toimus mõni sõjaline kokkupõrge. Ometi ei saa öelda, et eesti inimesi poleks üldse kirjeldatud, põhiliselt on seda teinud „antropoloogid“, vaatlejad […]

ERAPOOLETU AEG JA LUGU? LUBATAGU KIHISTADA! Majandusajakirjanik Erik Aru väidab, et ilma politiseeritud ajalookirjutuseta ei teaks me maailma minevikust mõhkugi. Juba mõnda aega tagasi ilmus uudis, mis pani ühe mu tuttava Facebookis retooriliselt ohkama: „Mida me küll teeksime ilma politiseeritud ajalooteaduseta“. Artikkel käsitles Hispaania mauridelt tagasivallutamise ehk rekonkista lõppakordi, Granada alistamist 1942. aastal ja väitis, […]

RAHVAS JA RAHVASPORT: KesKus teeb „Terviselehte“. Kris Leinatamm, MTÜ Eesti 200 liige ja Leinatamme fondi asutaja, arvab, et meie haigete rahvasportlaste riik on teel karile. Eesti elu on imeline – mina pole selles kordagi kahelnud. Meie väikerahva potentsiaal paistab sadu kordi kaugemale ja eredamini kui tuletorn Kõpus. Aga ainult eredast valgusest alati ei piisa, ka […]

KUIDAS ELURUUMI KIRJELDADA: Kas kodu peab olema tingimata moodne ning mööbel ja asjad vahetuma samasuguse peadpööritava kiirusega nagu värvid kiirmoeketi riidestangedel, küsib Triin Ojari. Arhitektuurimuuseumi näitus „Kohaliku aja järgi. Sajand Eesti linnakodu“ vaatab, kuidas avalikkus ideaalset kodu eri aegadel on kujutanud. Kas kodu on soliidne tükk omandatud kinnisvara või sobib tänapäevase nomaadliku elulaadiga pigem ajutine […]