EESTI KUNSTNIK AUSTRAALIAS: Adamson-Ericu muuseumis avatud näitusega „Lõunaristi all. Gunnar Neeme – eesti kunstnik Austraalias“ esitletakse Eestis esmakordselt Austraalias aastakümneid elanud ja edukalt sealses kunstielus osalenud pallaslase Gunnar Neeme mitmekülgset kunstiloomingut. Kersti Koll võtab kokku.
Gunnar Neeme näitus ja sellega kaasnev raamat on 2011. aastal alanud Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Kirjandusmuuseumi ühise uurimisprojekti heaks kokkuvõtteks, mis täidab rikkaliku loomingu ja värvika elulooga kunstnikku tutvustades taas ühe tühiku meie kunsti- ja kultuuriloos.
60 aastat Austraalias
Gunnar Neeme (1918–2005) on oma erakordselt laiahaardelise loomepärandi, mitmes suunas pulbitseva ürgse ande ja energiaga üks märkimisväärsem Austraalias elanud ja töötanud eesti kunstnik ja kirjanik.
- aastal, mil tähistatakse Eesti Vabariigi 100. aastapäeva, möödub ka Tartust pärit kunstniku sünnist terve sajand. Austraalias ligi 60 aastat edukalt tegutsenud, silmapaistva loomekarjääriga Gunnar Neeme nimi ja looming on senimaani jäänud Eesti laiemale kunstiavalikkusele siiski üsna tundmatuks. Põhjuseks ilmselgelt Austraalia kaugus nii Eestist kui ka USAsse, Kanadasse ja Rootsi koondunud väliseesti kultuuri olulisimatest keskustest.
Gunnar Neeme kuulub ka eesti pagulaskunstnike sellesse generatsiooni, kes küll alustas oma kunstiõpinguid Eestis, kuid kelle kunstnikuks kujunemine ja tegelik loomekarjäär toimus peaaegu täielikult võõrsil. Sellise arengumudeliga kunstnikud ei kuulu automaatselt meie kultuurimällu, vaid pakuvad põnevat avastamisrõõmu.
Pallase kool
Gunnar Neeme, sünninimega Johannes Näkk, sündis 19. mail 1918. aastal Tartus. Kunstiõpinguid alustas ta Nikolai Triigi soovitusel kunstikoolis Pallas, kus õppis vaheaegadega aastail 1937–1943 Kaarel Liimandi, Aleksander Vardi, Johannes Võerahansu, Villem Ormissoni ja Anton Starkopfi käe all. 1944. aasta sügisel – suure põgenemise ajal – pages ka Gunnar Neeme koos abikaasa Hiljaga teistkordse Nõukogude okupatsiooni ja repressioonide hirmus Eestist. Läbi Saksamaa pagulaslaagrite jõuti 1949. aastal Austraaliasse ning rajati oma kodu Melbourne’is.
Põgenemisel võttis noor kunstnik, kes oli esimese Nõukogude okupatsiooni ajal aktiivselt osalenud Tartu noorte põrandaaluses vastupanuliikumises ning Saksa okupatsiooni algaastal patriootliku hulljulgusega mitmel rindejoone taha saadetud luureretkel, endale uueks nimeks Gunnar Neeme. Eesti kunstiajaloos jäi aastakümneteks hästi hoitud saladuseks see, et Austraalias edukalt töötanud kunstnik Gunnar Neeme oli kunagine lootustandev Pallase õpilane Johannes Näkk.
Kunstiõpinguid jätkas Gunnar Neeme ka Saksamaal eraateljeedes, õppides teda toona väga köitnud monumentaalmaali ja freskotehnikat. Samal ajal esines ta Rahvusvahelise Põgenike Organisatsiooni (IRO) rahvusvahelistel kunstinäitustel Saksamaal, Hollandis, Taanis ja Šveitsis ning osales Nürnbergi Vabade Kunstnike Kutseühingu liikmena aastatel 1947–1949 kohalikel kunstinäitustel Ansbachis, Münchenis ja Nürnbergis. Austraalias täiendas ta end aastatel 1954–1956 Melbourne’i Kuninglikus Tehnikakolledžis rakendusgraafika ja raamatukujunduse alal. Seejärel töötas ta mitu aastakümmet graafilise disaineri ja raamatukujundajana ning teda pärjati selles vallas ka mitmete autasudega.
Üle maailma
Disaineriameti kõrval töötas Gunnar Neeme pidevalt ja väga tõsiselt võetavalt kujutava kunstnikuna, haakudes imetlusväärse kiirusega Austraalia kunstiellu. Kõigest kaks kuud pärast Austraaliasse jõudmist esines ta esmakordselt kohalikul kunstinäitusel ning astus Melbourne’i ja Victoria osariigi olulisima kunstiühenduse Victorian Artists’ Society ridadesse. Sealtpeale on jälgitav kunstniku muljetavaldav näitustel osalemise aktiivsus: läbi aastate eksponeeriti ta töid enam kui kümnel näitusel aastas. Korduvalt valiti ta teoseid Austraalia kunstinäituste ja ka riiki välismaal esindavate väljapanekute komplekti. Nii on ta teoseid eksponeeritud lisaks Austraalia pea kõikidele osariikidele Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Inglismaal, Saksamaal, Uus-Meremaal, Prantsusmaal, Rootsis, Taanis, Hollandis, Peruus ja Jaapanis, kus kõikjal ta töid ka osteti. Kunstniku loomingut leidub ka erakogudes Argentinas, Venezuelas ja Iisraelis. Gunnar Neeme on Austraalias aastatega pälvinud ka arvukalt kunstiauhindu.
Aastate jooksul panustas Gunnar Neeme aktiivselt Melbourne’i kunstiellu. Ühes intervjuus on ta öelnud, et pole kunagi osanud olla lihtsalt passiivne. Ta oli aastatel 1983–1993 Victorian Artists’ Society nõukogu liige, 1956. aastal rajatud Mentone-Mordialloc Art Groupi liige ning oli valitud ka nende ühingute auliikmeks. Peale selle oli ta Victoria osariigi skulptorite ühingu liige, Malvern Artists’ Society liige ja asepresident, Inglise akvarelli ühingu liige ning kuulus ka Victoria Kaasaegse Kunsti Ühingusse. Kirjanikuna kuulus ta Austraalia Kirjanike Ühendusse, Austraalia Näitekirjanduse Keskusse ja PEN-klubisse.
Tühjuse emotsioonid
Laia andevälja ja fenomenaalse tööjõuga Gunnar Neeme väga mahukasse loomepärandisse kuuluvad maalikunst, graafika, monumentaalsed joonistuste sarjad, kollaaž, akvarell, nõtke joonega raamatuillustratsioonid, skulptuur, monumentaalmaal, lavakujundus, aga ka poeesia ja näitekirjandus. Tema visuaalkunsti iseloomustab suur žanriline mitmekülgsus: portree, Austraalia kunstipildis äärmiselt tugeva traditsiooniga maastikumaal, figuraal- ja abstraktne kompositsioon, vaikelu. Neeme loomingus on sugestiivse meeleoluga realismilähedust, tundlikku kolorismi, jõulist abstraktset sisekaemust ning väga minimalistlikul jooneilul ja kõnekal tühjusel põhinevaid lahendusi. Tema kunsti on vorminud Eesti mälestused ja Pallase kunstikoolist saadud hea aluspõhi, Euroopa kunstikogemus ning Austraalia maastik ja mütoloogia, aga eelkõige sealne valgus ja värvid. Ta oli väga inspireeritud Austraalia sisemaa monumentaalsusest ja selle otsatu tühjuse ning üksilduse emotsionaalsusest. Kirjutava kunstnikuna süüvis ta ka kunsti teoreetilistesse probleemidesse ning tundis huvi idamaise filosoofia, eriti Jaapani mõtteviisi ja kunsti vastu.
Adamson-Ericu muuseumis eksponeeritud näituse fookuses on kolm suurt teemat: Gunnar Neeme väga jõuline Austraalia nägemus; tema suhestumine 20. sajandi modernismiga, eelkõige abstraktse kujundikeelega ning kodumaaga vaimset silda hoidva Kalevipoja-teema tõlgendused.
Monumentaalse peatükina tõuseb Gunnar Neeme loomingus esile „Kalevipoja“ temaatika, kus kunstniku enda sõnul on teda eelkõige köitnud eepose mütoloogiline sügav vägi. 1960. aastatest alates valmisid aastakümnete jooksul võimsad joonistuste sarjad, Eesti kunstiloos ühed mahukaimad „Kalevipoja“ tõlgendused. 1985. aastal anti osa neist välja albumina „Kalevipoeg taidelises nägemuses“. Uus etapp algas 1996. aastal, kui kunstnik asus koostööle eepost inglise keelde tõlkinud Triinu Kartusega, mille tulemusena sündis sõnas ja pildis ülimalt läbimõeldud raamatumaketi idee. Raamatuna anti see välja alles 2011. aastal Eesti Kirjandusmuuseumi poolt.
Neeme seinapannood
Lisaks kunstiloomingule teostas Gunnar Neeme end ka kirjanikuna. Ta on kirjutanud näidendid „Sõnajala õis“, „Mosaiigid“ ja „Mustade ristide maa“ ning avaldanud kaks eestikeelset ja kolm ingliskeelset luulekogumikku: „Kollane vihm“ ja „Mist of Time“ (1976), „Maalit uiman“ ja „The Notes“ (1981) ning „The Waves“ (1988).
Energiliselt ja missioonitundeliselt panustas Gunnar Neeme Saksamaa DP-laagrite ajast alates ka eesti pagulasühiskonna ülesehitusse ja töösse. Austraalias oli ta üks jõulisemaid eesti kunstielu vedureid nii oma aktiivse loometöö ja kõrge professionaalsusega kui ka näituste korraldaja, kunstist kirjutaja ja loengute pidajana. Uskumatu energiaga jõudis ta osaleda mitmete väliseesti organisatsioonide töös ning luua monumentaalsed seinapannood pea kõigile Eesti Majadele Austraalias.
Näitus jätkab nii Eesti Kunstimuuseumi kui ka selle filiaali Adamson-Ericu muuseumi üht pikaajalist töösuunda: väliseesti kunsti uurimist ning meie diasporaa kunstnike esitlemist ja Eesti kultuuriruumi toomist. 2011. aastal algas Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Kunstimuuseumi koostöö Gunnar Neeme loomepärandi ja arhiivi sihipäraseks kaardistamiseks. Rahvuskaaslaste programmi ja kunstniku perekonna külalislahkel kaasabil töötasid Marin Laak Kirjandusmuuseumist ja siinkirjutaja 2015. aastal Austraalias, kus nii Sydneys kui ka Melbourne’is kaardistati ja korrastati Gunnar Neeme väga mahukas kunstipärand, käsikirjad ja arhiiv, mis jõudsid 2017. aastal kunstniku laste suurejoonelise kingitusena Eestisse. Väliseestlasena üllatavalt kiirelt ja orgaaniliselt Austraalia kunstiellu lülitunud Gunnar Neemele jäi Eesti nii südames kui ka tegudes alati ääretult oluliseks. Gunnar Neeme ise enam Eestit ei külastanud. Sümboolselt jõudis ta esiisade maale tagasi oma mahuka loomepärandiga ning oma isikut ja elu avava arhiiviga.
Gunnar Neeme kunstinäitus Adamson-Ericu muuseumis Tallinnas on avatud 28. oktoobrini ning kuni septembrini on Tartus Kirjandusmuuseumis avatud väljapanek, mis tutvustab eelkõige kunstniku põnevat arhiivimaterjali.