DIIVANIL LEBOTAMISE ASEMEL: Gruusia mütsiga balletihuvilisest koolinoor Maria Reinaas sattus Adolphe Adami romantilisele balletile Estonias. Siin ta on – „Giselle“. Sume pühapäevaõhtu, kus mõtetes on juba uue nädala tööd ja kohustused, on tegelikult ideaalne aeg võtta nädalavahetusest viimast ja sammuda teatrisse. Kuigi meil Eliisega oli ahvatlev jääda koju diivanile lebotama ning vaadata mingit kodumaist reality […]

SÕNAST SAAB LIIKUMINE: Laura Kalle ja Evelin Jõgiste mitmeliigilavastus „Lingua Franca“ loodi Valdur Mikita teostest inspireerituna ning selle tuumaks on sünesteesia ja taju, meelte koostoime ning looduslähedus. Nähtut vahendab Iiris Viirpalu. Semiootilisest perspektiivist saab läheneda Laura Kalle ja Evelin Jõgiste „Lingua Franca“ lavastusele kui eri väljenduskeelte koostoimet ja intersemiootilist tõlget uurivale tööle. Kõneka pealkirjaga „Lingua […]

100 AASTAT TAGASI ÜLE LAHE: Eestis tekitas äsja elevust uudis, mille kohaselt Soome poliitikud vaidlevad, kas nende kaitsekontseptsiooni mahuks Venemaa agressiooni korral ka kaitsekoostöö Baltikumi ning NATO-ga. Ent kuidas registreerivad põhjanaabrid isiklikke ajaloo nõelasilmu? Tundub, et vähemalt 1918. aasta sündmusi Soomes ei ole unustatud. Oli see siis vabadus- või hoopis klassisõda, uurib soome ajakirjanik Mikko […]

ELU PRAETALDRIKUL: Kui vahva sõdur Švejk pidi sõpradele kirjeldama elu hullumajas, meenutas ta järgmist: „Hullumajas valitseb säherdune vabadus, millest isegi sotsialistid ei oska und näha… Ma sain seal kokku ka mitme professoriga… Teine tegi mulle selgeks, et maakera sees on veel üks maakera, hulga suurem kui välimine.“ Viimasel aastal on professorile siginenud õige palju järgijaid […]

UNUSTATUD RAAMAT: Kas pole imelik, et teades raudkindlalt seda, millal NSV Liit okupeeris Eesti, küsime me nii harva – miks ta seda tegi. Ja kui küsimegi, siis saame vastused, mida ei saa tõsiselt võtta. Igor Gräzin usub, et vastuse annab ta isa sõbra Viktor Suvorovi raamat „M-päev“, mis ilmus ligi 20 aastat tagasi. Eesti okupeerimiseks […]

ARMASTUS VENE KIRJANDUSES: Jelena Skulskaja lugudesarja 23. osa. Andrei Platonovi jaoks oli inimene revolutsioonijärgses maailmas võrdne toiduga. Täissöönu ja väljamaganu tuleb võimalikult ruttu maamunalt pühkida, tappa ja hävitada.  Andrei Platonov (1899–1951) püüdis luua keelt, mis peegeldaks oma murdumiste, seniolematute tarindite ja talumatute ühenditega täiesti täpselt revolutsioonijärgse maailma üldist väärkeelsust. Peaaegu kõik tema kangelased on kohutavalt […]

NÕIAVITSAGA VEHKIMINE: Akadeemik Anto Raukas analüüsib teaduse ja ebateaduse vahekorda tänases Eestis ning mujal ilmas ja toob esile mõningaid kentsakaid punkte, kus teaduse asemel saab televiisoris probleemidele otsustajaks suvaline šamaan, olgu ta nimeks näiteks kasvõi Filja. „Eesti Entsüklopeedia“ defineerib teadust kui tegevust, mille eesmärgiks on uute, tunnetuslikult ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine ja rakendamine ning […]

INIMÕIGUSTE INSTITUUT: Krimmitatarlaste nutikas vastupanu okupatsioonile ärritab Venemaad, kirjutab Oliver Loode. Haagi ÜRO kohtu vaheotsus kohustab Venemaad seadmast piiranguid krimmitatarlaste esinduskogudele. 18. mail möödub 73 aastat sellest, kui Krimmi saare põliselanikud krimmitatarlased oma kodudest vägivaldselt küüditati. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist koju tagasi tulnuid on aga nüüd ähvardamas uued ohud. 2014. aastal alanud okupatsioon on taas […]

VENEMAA AJAD: Maikuus sobib alati Venemaa aega ja lugu üles korjata. David Vseviov ja Vladimir Sergejev andsid just äsja välja raamatu „Venemaa lähedane ja kauge“. Teos kätkeb n-ö segaduste aega – vaid üht inimpõlve Ivan IV surma ja Romanovite dünastia võimuletuleku vahel, mil Venemaa oli lõpliku lagunemise äärel ning oleks võinud vabalt ka Poola või […]

TUNDMATU KOPLI: Rotermanni soolalaos avatud näitus „Kopli sonaat. Vene-Balti laevatehas“ on esimene katse poolsaare ehitusajalugu kokku võtta. Näituse kuraator, arhitektuuriajaloolane Oliver Orro vastab mõnele Koplit puudutavatele ja korduma kippuvatele küsimustele. Esimese maailmasõja eel võimalikuks relvakonfliktiks valmistuv Venemaa hakkas Tallinnast kujundama oma sõjalaevastiku üht olulisemat baasi, mille juurde pidid kuuluma ka suured laevatehased. 105 aastat tagasi, […]