MADALSTARDIST JA KIIREMINI: Juku-Kalle Raid meelitas välja poliitik Viktoria Ladõnskaja. „Kui me kohtume, siis ma tuleks Wabaduse kohvikusse,“ kirjutab Viktoria, „aga ma võiksin nõustuda ka Sinu Kuku valikuga. Kui sina jooksid õlut, siis mina vett ilma mullita. Sest ma ei võta „hinge peale“ töö ajal ning intervjuu on ikka töö. Võin juua ka teed, tavalist […]

SAATPALUPAJATUS: VAT Teatri dramaturg Mihkel Seeder annab sõna Lauri Saatpalule. Sest uues VAT-i tükis kõneleb Jevgeni Griškovetsi kirjutatut just Saatpalu. Õnneks on Lauriga just nagu südamega – kui talle pärimise asemel tõesti sõna anda ja tähelepanelikult kuulata, võib päris targaks saada. Lauri pajatabki Mihklile selle lavastusega seoses kolm lugu. VAT Teatris tuleb jälle esietendus. Jälle […]

TÕKKEJOOKSJA JA KARATEKA MÄRKMEID: Muusik ja Eesti ühe šefima bändi – Seitsmes Meel – eestvedaja Henry Laks tegi noorena sporti edevusest, muusikat aga füüsilisest vajadusest. Lisaks hakkas ta viimases klassis joonistama ja sai kohe kunstiülikooli sisse. Karnevali pärast. Nüüd andis välja järjekordse plaadi. Nõutu majandusanalüütik Erik Aru ning spordiloo puhul pidulikes dressipükstes Ahto Muld puhusid […]

TRIOD JÕULUJATSUL: 28. novembrist kuni 14. detsembrini toimuva Jõulujazz 2018 peaesinejad on Portugali laulja-laulukirjutaja Salvador Sobral, Ameerika vokaaljazzi absoluutsesse tippu kuuluv Lizz Wright ja Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud kontsert „9 hümni vabadusele“. Huvitavam on aga vaadata peaesinejatest kaugemale ning võrrelda kahte festivalil kuuldavat jazzitriot – Phronesis Suurbritanniast ja Doc in Absolute Luksemburgist. Maailma põnevamate […]

NELJAS SÜŽEE Suur argentina kirjanik ja filosoof Jorge Luis Borges kinnitas, et kirjanduses on vaid neli süžeed, veel enam, tema arvates võis kaks neist kokku liita, niisiis jäi vaid kolm. „Ja kui palju meile ka aega ei jääks, jutustame me neid ikka ümber, ühel või teisel viisil,“ kirjutas ta. Võtsin ette jutustada teile kakskümmend neli […]

POOLKOGEMATA TERAVATE ASJADE AUTOR: Poetess Fagira D. Morti kirjeldab külmakõhuliselt, mida inimene mõtleb, kui ta mõtleb, et ta on luuletaja. See ei ole mingi korin, kuidas on sündida luuletajaks Eestis ja nii edasi. Bla-blaa. Pigem mõtleks, kuidas neid luuletajaid üldse trepile laiali laotada Minu viimase raamatu „Pöörane kiskjaloom“ tekstid ootasid sahtlisoppides ja kapinurkades oma aega […]

KOMMUNIKATSIOONI JA SOTSIAALMEEDIA SABAS: Kuidas me eluke tulevikus veereb? Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere väidab, et universumi ehitus on selline, et teinekord pole asjadele ainsatki vastust. Me oskame küll maailma algosakesteks võtta, ent tervikut kokku panna ei suuda. Hea teaduse jooned on universaalsed. Need on oskus adekvaatselt interpreteerida määramatusi, mis meie ees seisavad, elegantsed […]

„See on mõeldud inimestele, sorri, Saba!“ Toimetaja Kairi hoidis ühes käes Prosecco klaasi ja teises käes kutseid esietendusele. Mulle jäi pisut arusaamatuks, kumba kohta tema kommentaar mõeldud oli, kuid üks oli selge: mulle kui mitte-inimesele ei olnud ühte ega teist ette nähtud. Tegin pähe solvunud kultuurikoera näo, tõmbasin end toimetuse koosolekulaua alla kerra ja üritasin […]

MOODNE KONSERVATIIVSUS KUI VIIRUS? Vanast heast konservatiivsusest või alalhoidlikkusest võiks kiiresti muutuvas maailmas kasu olla, kirjutab literaat Joonas Kiik. Paraku kujutavad need nähtused, mis päevast päeva konservatiivsuse sildi all ühis- ja tavameediat sisustavad, endast enamasti midagi hoopis muud, hämaramat ja pahaloomulisemat. Kust see kõik tuleb ja kas selle vastu on ravi? Õhtumaise romaanikunsti ühes alustalas […]

LINNAARHIIVI PIKK LUGU: Indulgents (ld indulgentia leebus, armulikkus) on katoliku kirikus patu ajaliku karistuse leevendamine kiriku seatud tingimustel, aga ei ole patu enese kustutamine. Triin Kröönström räägib patukustutuskirjadest meil ning mujal. Keskaegne meeleparanduse sakrament (poenitentia) koosnes kolmest osast: kahetsus (contritio), piht (confessio), millel vabaneti patu süüst, ja patu eest mõistetud karistuse kandmine ehk hüvitus (satisfactio). […]