KUIDAS FILMIDA ROHULIBLET: Aprillis pakub kino Artis inspiratsiooni lummava dokumentaalfilmiga „Viis aastaaega: Piet Oudolfi aiad“ – see on poeetiline pilguheit kaasaja ühe mõjukama aiakujundaja ja maastikuarhitekti töösse ja loomingusse. Monica Raud jagab kaadreid, mis muudavad arusaama ilust. Praegu 74-aastane hollandlane Piet Oudolf on aianduse superstaar, mitmete ikooniliste linnakeskkondade autor, taimekasvataja ning revolutsiooniline mõtleja, kelle loodud […]

KÄES KOKTEILIKLAAS: VAT Teatris käivad hooaja viimase lavastuse „Kiskja“ proovid. Missugune lugu võiks peituda sellise pealkirja taga? VAT Teatri dramaturg Mihkel Seeder komistab printeri kõrval paberikuhjale ja prantsatab otse „Kiskja“ käsikirja sisse. Hetkega on ta hämaras ööklubis, ümbritsetud ilusatest inimestest ja valjust muusikast. Ta konutab nurgalauas ja vahib nõutult enda ette. „Kui ammu pole ma […]

LAVAL JA LÕUENDIL: Näitus „Laval ja lõuendil“ Adamson-Ericu muuseumis kõrvutab 20. sajandi esimesel poolel tegutsenud kunstnike vabaloomingut samade autorite lavakujundustega ning illustreerib, millise julgusega rakendasid kunstnikud uusi, ekspressionistlikke ja konstruktivistlikke stiilivõtteid üldiselt pigem alalhoidlikus dekoratsioonikunstis. Kuraator Kerttu Männiste teeb ülevaate. Teatrikunstnike ettevalmistus on Eestis traditsiooniliselt olnud seotud maalikunsti õppega, millest eriala iseseisvus suuremal või vähemal […]

JATSU VÄRVID: Jazzkaare juubelifestival pakub külluslikke klubikõlasid, ütleb Erkki Tero. Peale selle võib kõigutamatult nentida, et Jazzkaar on oma 30 aastaga pakkunud kuulajaile järjest laiemat jatsuspektrit. Sel aastal 30. sünnipäeva tähistav festival Jazzkaar on läbi kümnendite silma paistnud aina julgema ja vaheldusrikkama artistivalikuga, mis on laiendanud jazzispektrit ja andnud tõsikuulajaile võimaluse end tuulutada trendiharjal tuksuvate […]

NAINE MAJAS! Ajal, mil paljud paistavad sinimustvalget jäätist nosides marssimas patriarhaalsete põlisväärtuste juurde, on taas muutunud päevakajaliseks naisõiguslus ning naiste rolli avamine meie kultuuriruumis. Karin Paulus räägib Eesti Arhitektuurimuuseumi näitusest „Oma ruum. Feministi küsimused arhitektuurile“. Sel hooajal on lisaks Tartu Kunstimuuseumile ka Eesti Arhitektuurimuuseum puhtalt feminismi ja naissoost autorite päralt ning kuraator Ingrid Ruudi esitab […]

EUROOPASSE, EUROOPASSE! Et ees seisavad jälle ühed valimised – sedapuhku europarlamendi omad –, otsustas Juku-Kalle Raid meelitada puhvetisse ühe europarlamendi kandidaatidest. Urmas Paet, praegune eurosaadik ja uuesti katsetaja, oli enam-vähem kohe nõus ka, seda enam, et on olemas teatud järjepidevus: KesKus’iga on Urmas vestelnud ka kultuuri- ning välisministrina, ongi kohe hea võrrelda, et mis jutus […]

Martin A. Noorkõiv räägib Juku-Kalle Raidile sotsiaalmeedia erinevatest tulevikusuundadest ning võrdleb Facebooki XVIII ja XIX sajandi salongidega, kust sirgus vaba meedia. Pooled maailma netikasutajaist kasutavad ka Facebooki. Ent suur hulk kasutajaid on põhjustanud ka suure hulga probleeme. Huvigrupid ja muu suhtlusvorm on igati äge ning tore, ent münt kipub aegajalt teisele küljele kalduma. Paraku tekitab […]

KUIDAS LOLLID MAJJA KOTIGA ELEKTRIT TOOVAD: Eestlaste geneetiline seos kilplastega on hästi teada ja ei vaja tõestamist, arvab akadeemik Anto Raukas. Eestimaa juhtivkilplased elavad enamasti üsna varjatud elu ja peituvad riigikogu ning erinevate valitsusasutuste seinte vahele. Meie Eesti kilplased, eriti puldi juures toimetavad kilplased, aktiveeruvad valimiseelsetel perioodidel, kus nad erinevate poliitiliste parteide sildi all jagavad […]

KAABUD LÖÖVAD LAUSA LÕKENDAMA: Iga nägija inimene on täheldanud kaabude populaarsuse enneolematut tõusu linnapildis. Moeajaloolane Mari Kanasaar ei räägi täna neist kuulsatest taatidest, kes endale selle peakatte pähe on sebinud, vaid peatub auväärse aksessuaari ajalool. Moehuvilisele pole midagi huvitavamat kui lood peakatetest. Kübaratega saab pea alati nalja, eriti siis, kui mood nõuab nende kandmist ja […]

Aarne Ruben meenutab hetke, mil ta paraja koolititena Balzaci väheke valesti mõistis. Kirjaniku eestikeelsete teoste esimeses köites kirjutati palli mängiva kassi majast. Ja kui kusagil on kass, kes mängib palli ja kellel on maja, äratab see uudishimu! Kuuekümnendail aastail oli Honoré de Balzac eestlase lugemislaua kapitaalseim osa. Aastatel 1955‒1962 ilmusid viisteist köidet Balzaci loomingust Nelly […]