LINNAKULTUURI KRAAM: Etnoloog Aimar Ventsel maitses TMW muusikafestivalil udmurdi värki. Kes ütles, et musafestivalil tuleb pajatada ainult muusikast? Ei tule. Alljärgnevalt räägib Udmurtiast pärit Nadi Mush Aimarile kõigest muust. Pildistas Saara Mildeberg.
Kui te lähete üritusele nagu Tallinn Music Week (edaspidi TMW), siis te ootate muusikat. Ja seda on seal palju. Aga muusika pole ka ainus, mida sellel üritusel on pakkuda. TMW positsioneerib ennast linnakultuuri festivalina, reklaamides erinevaid maitseid. Sestap on festivalil ka erinevaid toiduüllatusi.
Läksin soome-ugri showcase’ile ja kuna eespool lava ees polnud ruumi, siis liikusin tahapoole. Ning avastasin F-Hoone musta saali tagaotsas baarileti lähedal tagasihoidliku müügilaua, kus sai osta nõgesesuppi, udmurdi pirukaid ja kohupiimakooki. Müüjateks olid Anna Komimaalt ja Nadi Udmurtiast.
Ja mul tekkis mõte, et miks peab TMW-st kirjutades kirjutama ainult muusikast. Või tegema intervjuusid ainult muusikainimestega. Nadi tuli Eestisse 20 aastat tagasi, õppis ära eesti keele, on ka kohalik soome-ugri liikumise aktivist. Ja nii sündiski idee vestelda hoopis Nadi Mushiga. Ladies and gentlemen, siin see on!
Mida rääkis Nadi pirukate kõrvale
Ma olen TMW-l vist juba kolmas kord. Esimestel aastatel oli Tonja Pai (Kesk-Udmurdimaal sündinud naine) ja siis kutsuti mind. Ma tunnen ennast TMW-l väga hästi. Eelmisel aastal olid väga huvitavad bändid, sel aastal oli bände, mida ma juba teadsin.
*
Ma väga muusikakuulaja pole, aga kui satun TMW-le, siis alati meeldib. Ikka on tundmatuid Eesti, Soome või Rootsi bände. Fenno-Ugria ju korraldab mitu aastat TMW-l oma showcase’i. A miks mitte? Mis vahet on, kas tuled Lõuna-Ameerikast või Udmurdimaalt ja laulad oma keeles? Ungarlased on alati olnud ja soomlased on alati TMW-l olnud.
*
Mina ei laula, mina olen oma pirukatega TMW-l. Inimestele meeldib see, mida ma teen ja mulle meeldib Udmurdi kultuuri pakkuda. Nõgesesupp maitseb kõigile. Tavaliselt toimubki TMW sel ajal, kui saab juba nõgesesuppi teha, nõges on väljas juba.
Udmurdid valivad toitu selle järgi, mis on saadaval. Liha tavaliselt kevadel Udmurdi toidus ei ole, värske nõges aga tuleb. Nõgesesupp on nii udmurtide kui ka eestlaste jaoks väga tavaline kevadisel ajal. Ja siis kinnised ja lahtised taimsed pirukad. Ma täheldasin, et TMW külalistele meeldib just taimne toit. Seened on erand, need on ainukesed, mida ma ostan. Aga porgand-peet on enda omad. Leib on alati, eestlastele meeldib leib. Isegi nõgesesupi juurde küsitakse kiluvõileiba, mida ma ei oodanud. Väga huvitav kombinatsioon.
*
Fenno-Ugria aitab. Mitte rahaliselt, aga näiteks makseterminal on nende poolt, mul ettevõte pole nii suur, et mul see olemas oleks. Eelmisel aastal olin ma Erinevate Tubade Klubis, neljandal korrusel. Kujutad ette, mida see tähendab, kõigi pirukatega neljandal korrusel? Siis Fenno-Ugria poisid aitasid asju üles viia. Sel aastal oli lihtne, kõik on esimesel korrusel.
*
Soome bändid on alati uued ja värsked minu jaoks. Ega ma muudel kontsertidel peale Fenno-Ugria showcase’i käia ei jõua. Ma olen õpetaja ja liiga hilja kontsertidel käia ei saa. Minu jaoks on soome-ugri rahvaste toidu tutvustamine TMW-l väga oluline. Võiks olla terve kohvik sellise toiduga. Umbes nii, nagu on soome-ugri hõimupäevad, kui väljas on komid ja marid. Hõimupäevadel ma käin ja tutvun erinevate rahvaste toitudega.
TMW-l lähevad kõige paremini pelmeenid. Huvitav, et Eestis on palju inimesi, kes pole pelmeene kunagi söönud, Udmurdimaal on pelmeenid tavaline ajaviitmise viis.
*
Igal üritusel on natukene teistsugune menüü. Nüüd lähen Muhusse, teeme Udmurdi lahtiseid pirukaid. TMW-l püüdsin pakkuda hästi erinevaid Udmurdi köögi toite.
*
Tsak-tsak on muidugi tatari toit, aga kuna ma olen Lõuna-Udmurdimaalt, siis tsak-tsak on ka meie toidulaual. See on iga lapse peolaual. Ma teen seda ise, ei osta mitte mingeid maisipulki ja ei kleebi neid meega kokku. Ma teen seda nii, nagu mu ema ja vanaema tegid.
Tsak-tsak on nagu kass Arturi koogi ürgne sugulane. Kass Arturi kooki tehakse maisipulkadest ja valatakse iirisega üle. Tsak-tsakki tehakse munast ja jahust, praetakse õlis ja siis valatakse juba suhkru ja meesiirupiga üle. See on väga rammus, ebatervislik, aga magus maius. Mul lõppesid kõik pirukad ruttu otsa.
*
TMW külalised on väga sõbralikud, küsitakse, et kus on Udmurdimaa ja väga huvitav on inimestele rääkida sellest kõigest. Kuna see on soome-ugri õhtu ja inimesed tulevad just seda muusikat kuulama, siis on tore, kui nad saavad tutvuda soome-ugri kultuuriga ka muud moodi.
Ma nautisin seda, kui Ar-God esitas udmurdi laule. Ma olin nii õnnelik! Ja just sellel ajal oli kolm ostjat ja ma ütlesin, et see muusika ja need pirukad käivad kokku. Ar-God esitas nii Udmurdimaal elavate udmurtide viise kui ka Tatarstani ja Kirovi oblasti udmurtide laule.
*
Maailm liigub sinnapoole, et inimesed hakkavad otsima ja leidma seda, mis neile meeldib. Soome-ugri artistidega on veel nii, et lauldakse neid laule, mis on nende traditsioon. Aga see muutub, kümne aasta pärast lauldakse ka udmurdi laule inimeste poolt, kes ise udmurdi keelt ei räägi. See on aga hoopis teine muusikatunnetus.
Ma olin ansamblis, kus oli nii eestlasi kui ka udmurte, kes udmurdi keelt ei oska. Nad alustavad ennekõike sellest, et õpivad hääldust. Ma naudin Eesti maride ansamblit, nad on kõik keeleoskajad.
*
Udmurdimaal tehakse väga erinevat muusikat. Rokki, poppi, külamemmed saavad kokku ja laulavad. Aga Udmurdimaal on bände, mis võiksid ka TMW-le sobida. Kõige rohkem meeldivad mulle külapeod, kus vanad naised laulavad. Aga seda on järjest vähem.
