JA NÜÜD MIDAGI TÄIESTI TEISTSUGUST: Viimased uuringud näitavad kodanike teatud hämminguks, et ühiskond on hakanud geidesse endisest oluliselt leebemalt suhtuma. Kooseluseadusest on saanud lihtsalt tükike sitta, mida poliitikud üksteise pihta loobivad. Tegelikult ei kujuta paljud absoluutselt ette, misasi see geiliikumine üldse on. Ja miks. Helen Talalaev teeb ülevaate geiliikumise loost. Organiseeritud geiliikumine algas läänemaailmas 1960. […]

INIMÕIGUSED ON ELEMENTAARNE ASI: Inimõiguste Instituut toob välja huvitavaid seiku inimõigustega seotud valdkondadest nii Eestist kui ka kaugemalt. Aet Kukk pakub kandikult kõigile. 14. juunil möödub 67 aastat sellest, kui Nõukogude julgeolekujõud küüditasid Baltikumist, Ukrainast, Valgevenest ja Moldovast rohkem kui 85 000 inimest. Eestist viidi vägivaldselt Siberisse asumisele 10 000 inimest. Vabaduse väljak Tallinnas täitub […]

KUIDAS NATSIOONI EHITADA: Etnoloogiadoktor Aimar Ventsel kirjeldab Venemaa huvitavat katset ehitada valmis uus riiki hõlmav „üks natsioon“. Putini jutust loeti välja käsk hakata tegema tööd Venemaa rahvuse iseloomu defineeriva seaduse väljatöötamiseks. Kunagi pidi see juhtuma! Möödunud aasta lõpus peeti Astrahanis Venemaa presidendi rahvustevaheliste suhete nõukogu (совет по межнациональным отношениям) väljasõiduistung. Sel istungil räägiti Venemaa paljurahvuselisusest […]

STABIILSUSE KÜÜSIST PAKKU: Kadrioru kunstimuuseum viib huvilise koos baltisakslase Otto Friedrich von Richteriga 200 aasta tagusesse orienti. Anu Allikvee tutvustab Väimelast pärit noormeest, kes raputas 18. sajandi lõpul liiga igavaks ja ettearvatavaks muutunud Euroopa tolmu kandadelt ning tõmbus itta. Kui tänapäeval on Egiptusesse reisimiseks vaja vaid lennupileteid ja veidi vaba aega, siis 200 aastat tagasi […]

INIMENE, KES OSKAB PAUSE KIIRATA: Juku-Kalle Raid kohtus näitleja, lavastaja, tõlkija ning õppejõu Anu Lambiga. Neil persoonikülgedel on üles astunud mitmed kümned inimesed, ent Anu on igasuguse intervjuu jaoks liiga erandlik. Anu mõttepaus kannab ning tema viisakus on kõikehõlmav. Alljärgnevalt pisut teatrist ja muustki, rohkem aga eesti keelest ja kultuuriruumist.  Anu Lambil on tihtilugu kiire […]

RIIAKA LAKKEKRANTSI KROONIKAD: Saksa juurtega Ameerika kirjanik Charles Bukowski kinnitas elu jooksul ühtelugu, et ei salli kino kui arulagedat ja nüristavat ajaviidet. Sõpruses ekraanile paisatava retrospektiivi „Sõprus Bukowskiga“ koostaja Mart Rummo kirjeldab, mis siis ikkagi nihu läks, et Bukowski ainetel selline hulk filme vändati. See, et kaltsakast ja maailmaklassikust kirjanik Charles Bukowski väitis end kino […]

UNUSTATUD KAADRID SURMAST KÕRGMÄGEDES: Tallinna Fotomuuseumi seintel on kuni 11. juunini üleval Itaalia fotograafi Alessio Franconi fotonäitus „Siin nad võitlesid! Suurtel Esimese maailmasõja radadel“. Martiina Made kaevas Franconi üles ning moodustas kahese vestlusringi. Kui eestlaste kollektiivses mälus on paremini meeles pigem Vabadussõda kui Esimene maailmasõda, siis Lääne-Euroopas on 1918. aastal lõppenud sõjatee ning ohvrite mälestamine […]

DIIVANIL LEBOTAMISE ASEMEL: Gruusia mütsiga balletihuvilisest koolinoor Maria Reinaas sattus Adolphe Adami romantilisele balletile Estonias. Siin ta on – „Giselle“. Sume pühapäevaõhtu, kus mõtetes on juba uue nädala tööd ja kohustused, on tegelikult ideaalne aeg võtta nädalavahetusest viimast ja sammuda teatrisse. Kuigi meil Eliisega oli ahvatlev jääda koju diivanile lebotama ning vaadata mingit kodumaist reality […]

SÕNAST SAAB LIIKUMINE: Laura Kalle ja Evelin Jõgiste mitmeliigilavastus „Lingua Franca“ loodi Valdur Mikita teostest inspireerituna ning selle tuumaks on sünesteesia ja taju, meelte koostoime ning looduslähedus. Nähtut vahendab Iiris Viirpalu. Semiootilisest perspektiivist saab läheneda Laura Kalle ja Evelin Jõgiste „Lingua Franca“ lavastusele kui eri väljenduskeelte koostoimet ja intersemiootilist tõlget uurivale tööle. Kõneka pealkirjaga „Lingua […]

100 AASTAT TAGASI ÜLE LAHE: Eestis tekitas äsja elevust uudis, mille kohaselt Soome poliitikud vaidlevad, kas nende kaitsekontseptsiooni mahuks Venemaa agressiooni korral ka kaitsekoostöö Baltikumi ning NATO-ga. Ent kuidas registreerivad põhjanaabrid isiklikke ajaloo nõelasilmu? Tundub, et vähemalt 1918. aasta sündmusi Soomes ei ole unustatud. Oli see siis vabadus- või hoopis klassisõda, uurib soome ajakirjanik Mikko […]