MIS JUHTUS SAMAL AJAL KODUVÄGIVALDSES TEISES TOAS: Mari-Liis Lill ja Priit Põldma intervjueerisid kümneid lähisuhtevägivalla ohvreid ja sekka ka mõnd vägivallatsejat. Intervjuude põhjal esietendub Eesti Noorsooteatris 5. juunil dokumentaallavastus „Teises toas”. Mis seal toas toimub, uuris Peep Ehasalu. Eesti troonib Euroopa lähisuhtevägivalla edetabelite tipus. Kuidas võiks teatrilavastusest kasu olla vägivallanumbrite kahandamisel? Mari-Liis: Numbrid on suured, […]

KUNST, ELU, SUHTLUS JA TEISED INIMESED: “See on nagu Peetrikese unenäos, et valgusfoorid töötavad, ainult inimesi pole,” võtab Eesti Kunstimuuseumi juht Sirje Helme kokku globaalse muuseumielu ja näitusekorralduse viirusepiirangute ajastul, kui Mark Raidpere temaga vaid loetud päevad enne muuseumide avanemist juttu alustab. Mark ja Sirje räägivad nii sellest, mis vältimatu kui ka sellest, mida vältida. […]

Hella Hundi terrassil on väga hubane toimetuse koosolekuid pidada. Ja ka väga viljakas – kõik tulevad vastu puiklemata kohale, keegi ei üritagi kõrvale nihverdada ja teineteisega mingeid Zoomi linke vahetada. Ka mina saan laua all rahulikult vilus peesitada, oodates oma hetke. Sellist hetke, kui peatoimetaja Juku-Kalle kohmakate näppude vahelt pudeneb mõni friikas või kanariba minu […]

EESTI PROPAGANDAFILMI KAADRID 1956–1991: Riiklik propaganda filmikunstis on eksisteerinud ilmselt sama kaua kui filmindus ise. Kui tekkisid tehnilised võimalused piisavalt pikkade teoste loomiseks, sekkus kohe asjasse rahvusvaheline poliitika. Imelike Filmide Festivali (IFF) vedaja Harly Kirspuu keskendub kodumaisele propale 1956–1991. (Propagandafilmist kuni aastani 1940 ja aastatel 1940–1956 loe kahest eelmisest KesKus’ist. www.kes-kus.ee) Stalinismi hukkamõistmine tõi kaasa […]

INIMENE JA TEISED LIIGID, ELU JA VÄLJASUREMINE: Teoloog Toomas Pauli essee maailma mõistmisest. Mis on reaalsuse olemus? Kui kaaluda kainelt, siis ei ole põhjust nii piiritult inimmõistusesse uskuda – ikka leidub midagi, mis jääb mõistuse haardeulatusele kättesaamatuks. Ning ka inimesed peaks mõistma, et hoolimata kogu enesesäilituspüüust surevad liigid järjekindlalt välja. Mida keerukamaks nad muutuvad, seda […]

RUSIKAKULTUURI PERSEKURSIST: “Sind tuleks metsa öökullidele söögiks viia” – nii ütles Juhan Liivile tema isa. Jürgen Rooste supleb Eestis leviva jõrmluse ning vägivaldse sõnakasutuse lõputus vahus. Millised on tagajärjed? Kunagi, 00-ndate hakupoolel vist, kohtasin ajaleheputkadel säärast Õhtulehe lööpi, mis paindus luuletusena mu mälusalvestiseks elu lõpuni: “LIPUTAJA OHVRID PIHIVAD MULJEID: siis kargas nässer põõsast välja ja […]

AVASTAMATA RAAMAT: Palun, siin ta on – trummipõrin ja aupaugud kahurist ja väiksematest kaliibritest – „Eesti sinikiivrid”. President Kersti Kaljulaid kirjutab, et tegu on Eesti välismissioonidel teeninud ohvitseride kollektiivse ja paiguti ikka üsnagi rokkiva meenutusega. „Tsenseerinud ehk toimetanud kolonelleitnant Rein Vaabel, minu esimene vanemkäsundusohvitser,” ütleb Kaljulaid. Kui Juku-Kalle jälle tüütama hakkas, et ma kirjutaks rubriiki […]

VANIMAID KULTUURTAIMI: Iirised, roosid ja liiliad kuuluvad teadaolevalt vanimate kultuurtaimede hulka. Neid mainitakse paljudes müütides ja legendides. Egiptuses ja Vanas-Roomas kaunistati iiriseõitega pidulikke küpsetisi ja veinipokaale. Tallinna Botaanikaaia vanemaednik Heli Russak avab ukse iiriste maailma. Fotod: Olev Abner, Krista Kirotar, Heli Russak. Suve alguse ühed värviküllasemad õitsejad lillepeenras on kahtlemata aediirised (Iris × germanica). Kuigi varased sordid […]

TALLINNA LINNAARHIIVI SUUR LUGU: Kalmer Mäeorg uurib Tallinna Mündi tänavat, mille pikkus on umbes 45 meetrit ja mis on üks Tallinna vanalinna lühemaid tänavaid, kui mitte kõige lühem. Aga kaugeltki mitte igav tänavajupp. Mündi tänav seob kunagist linna peatänavat Pikka tänavat linna keskpunkti Raekoja platsiga ehk turuplatsiga. Ajavahemikus 1555–1815 läks Mündi tänava siht raekoja poole […]

KUIDAS UURIDA HITLERIT: Hollandi kirjanik Joost de Vries räägib Eesti kirjanikule Peeter Helmele sellest, millised mõtted, soovid ja tunded on tema nüüd ka eesti keeles kättesaadava Hitleri-uurijate omavahelisest kemplemisest pajatava romaani “Vabariik” taga. Enne päriselt su raamatu teema kallale asumist küsin kirjeldatud miljöö kohta: “Vabariigi” peategelane ja enamik teisi teose tegelasi on Hitlerit uurivad ajaloolased. […]