ESTEETIKA, NOORUS, ENERGIA: Novembri alguses avatakse Tartu Kunstimuuseumis Mirjam Hinni näitus „Kõrgepinge“. Indrek Grigor otsis Mirjami tööd üles. Näitus toimub noortele võimalusi pakkuva Noor Tartu raames. Oma karjääri alustavatele, Tartuga seotud noortele kunstnikele võimalust pakkuva näituste sarja Noor Tartu raames aset leidev abstraktse maalikunsti näitus keskendub intensiivsetele meeleseisunditele ning nende rollile inimeseks olemise juures. Lammutades […]

KOOSKÕLA KÕIKSUSEGA: Silmapaistvamaid uue põlvkonna Hiina kunstnikke, Yang Fudong, eksponeerib Fotografiskas näitust „Mägesid liigutades“. Hiina kultuuriloo doktor Katja Koort kirjutab, kuidas autor lahkab Hiina klassikalist pärandit aluseks võttes tänaseid ühiskondlikke protsesse. Shanghais sündinud ja Hangzhou Kunstiakadeemias maali ja graafikat õppinud Yang Fudong (1971) on praegu üks silmapaistvamaid uue põlvkonna Hiina kunstnikke ja režissööre, kes alates […]

Täiskasvanute nukud: Maailma nukuteatrid toovad sageli lavale klassikalist dramaturgiat, teiste hulgas William Shakespeare’i näidendeid. Meil näeb nukkudega tehtud Shakespeare’i harva, kuid NUKU teatris avanes selleks taas võimalus mitmekihiliselt mängulise „Tõrksa taltsutuse“ näol. Kati Kuusemets ja Peep Ehasalu räägivad lähemalt. Millegipärast Eestis endiselt imestatakse, kui suured inimesed käivad nukuteatris. Täiskasvanute nukulavastuses pole aga midagi erakordset, sest […]

OKTOOBRIS TALLINNAS: 1969. aastat võib lugeda Vene kultusbändi Mašina Vremeni ehk Ajamasina alguseks. „27. mai,“ mäletab Andrei Makarevitš täpselt. Tänaseks on grupp arvatud Vene kümne mõjukama bändi sekka, nende laul „Povorot“ („Pööre“) hääletati neljandale kohale Vene rokkmuusika loos. Eestiga on bändil tugevad sidemed, 20. oktoobril esinevad nad Tondiraba Jäähallis. Alguses kulges Mašina Vremeni tee nagu […]

PÖÖNINGUILT JA KELDRITEST KOKKU KRAABITUD: Literaat Vaapo Vaher saab novembriks valmis raamatu Hiiumaa inimestest läbi kirjandusloo. „Hiiumaa kirjanduslugu“ on kaheköitelise ja rohkem kui 1500-leheküljelise teose nimi. KesKus’i jaoks koostas Vaapo kollaaži legendaarsest Voldemar Pansost (1920–1977). Kassaris oli lavastaja, näitleja ning prosaist Panso omainimene. Ta tutvus Hiiumaaga algas juba 1939. aasta suvel, mil ta esmakordselt Emmastes […]

Suur argentina kirjanik ja filosoof Jorge Luis Borges kinnitas, et kirjanduses on vaid neli süžeed – ja veel enamgi, tema arvates võiks kaks neist kokku liita, niisiis jääb alles üksnes kolm. Mina võtsin nõuks jutustada teile kakskümmend neli lugu, mis võiksid pretendeerida maailmakirjanduse neljanda süžee kohale.   NELJAS SÜŽEE: Jelena Skulskaja maailmakirjanduse sarja 9. lugu. […]

KAHETEISTKÜMNE TOOLI PARALLEELIDEL: Eestiski kultuskirjanikena tuntud Ilja Ilf ja Jevgeni Petrov (teosed „12 tooli“ ja „Kuldvasikas“) väisasid 1936. aastal Pravda korrespondentidena Ameerikat ning tegid seal kuupikkuse ringreisi. Reisist valmis teos „Ühekordne Ameerika“, mille tõlkimist alustas 1940. aastal Friedebert Tuglas ja jõudis sellega umbes kolmandikuni. KesKus on otsustanud teose lõpuni tõlkida ning raamatuna avaldada. Siinne peatükk […]

KAS KESKAEGNE GRAFITI? Madis Nõmme fotolugu Kaarma kiriku teksti vaidlusi äratavast ajaloost. Mida selle vana tekstiga täpselt mõeldud on? Fotol (1) olev tekst asub Kaarma kiriku torni seinal, peaukse kõrval paremal, umbes kolme ja poole meetri kõrgusel maapinnast. Tegemist on müüritise osaga, taolisi töödeldud välispinnaga kive suurusega 70 x 50 cm nimetatakse kvaadriteks. Teksti sõnastus ja õigekiri […]

KUI SA POLE MEIEGA, OLED SA PEDE! Jürgen Rooste ütleb, et reaalsus on Eestis vaikselt paigast nihutatud. Lenin on end taastootev masin, mis tänases maailmas on kõige lihtsamal kujul kohal Trumpis ja EKREs. Nad pole enamuses, tegelikult on nad väike, aga lärmakas grupp; nad pole isegi keskmes, aga nad suudavad kõiki panna endast rääkima (ka […]

MÕTTETUTE RIIKIDE AABITS: Geograaf Toomas Kümmel mõtiskleb, mis kasu on riigist, mille kohta keegi isegi ei tea, kuidas seda kutsuda. Kas Sakartvelo, Georgia või Gruusia? Ja tegelikult ei vaja kohalikud üldse mingit riiki, kuna igast pidulauast leiab oma vürsti. Võib ju tunduda, et riik, isegi mille nime üle valitseb maailmas täielik segadus, on nii mõttetu, […]