KUI KALLIS ON KUNST: Tartu Kunstimuuseum avab novembris näituse „Aruanne publikule. Tartmusi kunstiostud“, mis toob vaatajateni läbi kahe korruse ülevaate viimasel kümnendil muuseumi kogusse lisandunud teostest. Ent kuidas valib muuseum välja teosed, mida osta? Kuidas need üldse leitakse ja mis määrab kunsti hinna? Vestlesime sel teemal näituse kuraatori Julia Polujanenkovaga. Intervjueeris Riin Lisett Rei. Tartu […]

EESTIMAA OLI LUKKU PANDUD: Talupoegade taibukus avaldus nutikates puulukkudes. Kodalukkude ülevaatenäituse „LUKKsus“ kuraator Heidi Solo räägib iidsete ukselukkude loost ning eripärast. Kohale vaatama saab neid minna Eesti Rahva Muuseumisse. Kodalukud olid tuntud ennevanasti üle maailma. Tegemist on puust lukkudega, mis töötavad raskusjõu toimel. Võtit ei keerata, võtmega tõstetakse muugid riivipesadest välja. Sisuliselt vajab inimene kodaluku […]

PANEB RATTAD KÄIMA: 1912. aastal jõudis esmakordselt lavale August Kitzbergi äritõdedest nõretav näidend „Kauka jumal“. 14 aastat hiljem nägi ilmavalgust George S. Clasoni raamat „Babüloni rikkaim mees“, mida tänaseni peetakse üleilmalise finantskogukonna piibliks. VAT Teatri dramaturg Mihkel Seeder ja näitleja Indrek Taalmaa uurisid üheskoos, kas eesti näitekirjanduse üks kuulsamaid antikangelasi Mogri-Märt oleks võinud Clasoni raamatu […]

MINA RÄÄGIN SEDA LUGU NII: Etenduse „sest meid on õpetatud madusid kartma“ lavastaja Karl Koppelmaa mõtisklus lavaloost. Kaks inimest. Mõlemad on head. Mõlemad teevad vigu. Ja see natukene head, mis nad teevad, seda pole keegi vist tähele pannud. Kuni selle hetkeni, kui üks neist otsustab ületada kõrbe, teades väga hästi, mis see talle maksma läheb. […]

JÕULUJAZZ, JUHUSE LÄBI SÜNDINUD: Anne Erm räägib vokaalansamblitest Jõulujazzil ning kirjeldab, mis teeb tema jaoks vokaalmuusika eriliseks. Jõulujazzil või Jazzkaarel esinenud vokaalansamblid on pakkunud kuulamisnaudingut hõrkude vokaalseadete, eriliste soolode ja isikupäraste nüanssidega. Festival Jõulujazz sai alguse aastal 1996. aastal õnneliku juhuse tõttu – nimelt Jazzkaare üks unistuste bassist Nils Henning Örsted Pedersen ei saanud tulla […]

METRO UUS AJAJA: Metro Luminal on kultusbänd, kelle kontserdid on harvad, kuid kuulajaid täis rammitud. Nüüd sai ansambel maha uue albumiga, mille nimi on „Ajaja“. Aimar Ventsel istus bändi autori ja ainuliidri Rainer Jancisega (Herzog) maha ja rääkis uuest albumist, aga ka muudest asjadest. Korralik eestikeelne rokk, jõuab kuulajani enam-vähem kõikides eksisteerivates formaatides. Ansambli mastermind […]

ÜHISKOND KUI UUS AUDITOORIUM: Minevikus oli ühiskonna ühe osa (näiteks eliidi) arvamus üle võimendatud. Spektri teise otsa esindajad ei pääsenud üldse arvamuste ruumi. Nüüd loeb igaühe arvamus, arvab Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere. Selline teadus, mida tehakse rutiinselt hommikul kella üheksast pealelõunal kella viieni puhtalt teaduse perspektiividest lähtudes, ei ärata tavaliselt suurt tähelepanu ei teadusmaastiku […]

HÄMMASTAVATE SEADUSTE RUBRIIGIST: Teatavasti sõitis Tallinna linnavalitsuse suurematest kabinettidest liftiga alla ideeline seadus, mille kohaselt peaks hakatama pitsitama ööelu nagu pioneerilaagris. Mõte on isegi üle ootuste totter ja nõuaks kiiret pidurit. Mitte alkoholimüügi, vaid vabaduse kaitseks ning ääremaastumise vastu, hüüab jatsuklubi Philly Joe’s pidaja Reigo Ahven. Kui vaadata kajakaperspektiivist Eestis tegutseva kontserdikoha pidamise peale, on […]

SUUR JA LAI ON MAA, MIS ON MU KODU: Taavi Pae ja rahvusatlase toimetuskolleegium koostasid 500 Eesti kaarti hõlmava rahvusatlase, mis jutustab lahti vabariigi ajaloo ning elu erinevad tahud, olgu selleks siis murrete levik, raudteede ajalugu, kliima, majandus, geograafia või mõni muu valdkond. Rahvusatlase eeltööd said alguse 2014. aastal Tartu Ülikooli geograafia osakonnas, kui alustati […]

MITME KIHIGA SUUR TEKSTIVÕILEIB: Kirjandusteadlase Sirje Kiini 70 aasta juubeli puhul sooritab KesKus rahvamatka Kiini tekstide ja biograafiate radadel. Tartu ülikooli kirjandusõppejõud Leena Kurvet-Käosaar lehitseb Sirje Kiiniga kohtudes tema tekstikogumikku „Kirjanduse vabadus ja vabaduse kirjandus (artikleid, sõnavõtte, (sise)arvustusi 1977–2019)“. Leena: Esimene teema, millest võiksime pikemalt vestelda, on see, et mis tähendas olla kirjandusteadlane või kirjandusega […]