LOLL SAAB PEKSA ISEGI SOHOS: Marek Reinaas meenutab kõhkleva tänutundega üht bulgaarlast, vulgaarset läänt ning lõputuid spioonilugusid. Maikuu viimastel päevadel viibisin Kiievis. Kastanid olid just lõpetanud õitsemise, palav ja rammestav õhk haises lõunamaa järele. Rahvusvahelise reklaamifestivali žürii esimehena vahtisin ühe silmaga suurelt ekraanilt erinevaid teleklippe ja teise silmaga aknast välja, kus ootasid pekk, borš ja […]

ORIKAS UISKUDEL: Kivisildnikule sattus pihku uudis, mis kõneleb sellest, kuidas Edgar Savisaar ennast nagu tõuk kohtust välja vingerdas. Tervisele viidates, ehkki toimetab samal ajal Tallinna volikogus ja kandideeris koguni uisuliidu presidendiks. Ma ise enam aastaid lehti ei loe, telekat ei vaata ja aknast mulle kodanik Edgar Savisaar kätte ei paista. Minusuguseid hea maitsega inimesi võib […]

KODANIKUÜHISKONNA PÄEVAD: „Oleme järgmiseks kuuekümneks aastaks valmis, see on lubadus,“ ütles Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee president Luca Jahier Brüsselis toimunud kodanikuühiskonna päevadel, kus pakuti rohkesti erksaid mõtteid ja teadustki. Mart Rannut teeb ülevaate, millele peaks tulevikust mõeldes keskenduma. Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee korraldab igal aastal kodanikuühiskonna päevi, mille käigus arutavad Euroopa kodanikuühiskonna ülesehitamisele pühendunud organisatsioonid […]

MÕTTETUTE RIIKIDE AABITS: Toomas Kümmeli sari mõttetutest riikidest planeedil. Mööndusega, et mõttekaid nagu ei olegi. Aserbaidžaan on ajalooliselt juhuslik eksitus, paljude kummaliste asjaolude suvaline kokkulangemine. Enne XX sajandi esimest kümnendit polnud mitte mingisugust Aserbaidžaani üldse olemas. Kui sellist nimetust ka kasutati, viitas see pigem piirkonnale praeguses Iraani loodeosas. Tänast Aserbaidžaani, üleminekuala Kaukaasia mägialalt lauskmaale, valitsesid […]

EESTI LÄÄNE- JA PÕHJARANNIKU LOOD: Pärimusmuusik ja Naissaare rannarootslaste suguvõsast pärinev Sofia Joons võttis kätte Viktor Amani põhjaliku uurimuse, mis tutvustab meile eestirootslaste värvikat rahvakildu ning väikesi põnevaid lugusid ajas. Sofia teeb autoriga kaasa rännaku hästitalletatud minevikust tänase päevani. Tutvusin Viktor Amani uurimusega Eestimaa rootslastest esimest korda 1990ndate keskel, otsides infot eestirootslaste pärimusmuusika ja mu […]

„Meie igapäevane toimetuse koosolek toimub täna uutmoodi!“ teatas toimetaja Kairi meelalt, kui ta hommikul KesKus’i uksest sisse marssis. Ma tõstsin laua alt oma elegantse ja kauni koerapea, et vaadata, kas meie Saaremaa piigal on lisaks kevadisele aktiivsusele ka uus soeng või vähemalt värske küünelakk. Ei olnud. Siiski tärkas minus tagasihoidlik lootus, et me korraldame uuendusliku […]

SURMATANTSU ÜHE AJASTU LÕPP: Saladuslik ja igavikuline Tallinna „Surmatants“ on kõige tuntum kunstiteos Eestis. Miks see maal on nii oluline ja miks see meid kõnetab? Ja miks me sellest jälle räägime? Merike Kuresoo otsib vastuseid. „Surmatants“ on monumentaalne maal hiliskeskajast, mida teavad pea kõik eestlased. See on teos, mille tähendus on võrreldav kunstiajaloo kõige olulisemate […]

KINOLINE PEREVÄGIVALD: Tristan Priimägi tutvustab aasta kõige mõjusamat perevägivallafilmi „Hooldusõigus“ („Jusqu’à la garde“) ning vestleb näitlejate Léa Druckeri ja Denis Ménochet’ga. Neid, kes on näinud prantsuse lavastaja Xavier Legrandi lühifilmi „Just enne õige kaotamist“, pole ilmselt kuigi palju, sest lühifilmid erilist tähelepanu ei leia. Need aga, kes nägid seda hirmutavalt realistlikku lugu abikaasa vägivalla eest […]

„Hooldusõigus“ („Jusqu’a la garde“). Režissöör ja stsenarist Xavier Legrand. Osades Léa Drucker, Denis Ménochet, Thomas Gioria, Mathilde Auneveux jt. 93 min   RAJUD PERETRAUMAD: Vägivald on mitte ainult kõikvõimaliku kunsti, vaid ka meedia leivanumbriks olnud kauem kui eakaimadki meist mäletavad. Joonas Kiik arutleb perevägivalda seiravat filmi „Hooldusõigus“ vaadates, kas vägivallast on üldse veel midagi rääkida […]

LAUA TAGA MAJADE KESKEL: Juku-Kalle Raid ja Marek Reinaas meelitasid juba kell 11.30 Kunstiakadeemia rektori ning arhitektuuriteadlase Mart Kalmu Humalakoja õllekasse Balti jaama turul. Ja – ennäe! – Kalm tuligi. Jutt keskendus linnaruumile, arhitektuurile ja kunstiülikoolile, aga ka muudele kentsakatele elunähtustele. Peab kohe algatuseks ühe tähtsa asja ära õiendama: hoolimata sellest, et kohtumine Mart Kalmuga […]