OKTOOBRIS TALLINNAS: 1969. aastat võib lugeda Vene kultusbändi Mašina Vremeni ehk Ajamasina alguseks. „27. mai,“ mäletab Andrei Makarevitš täpselt. Tänaseks on grupp arvatud Vene kümne mõjukama bändi sekka, nende laul „Povorot“ („Pööre“) hääletati neljandale kohale Vene rokkmuusika loos. Eestiga on bändil tugevad sidemed, 20. oktoobril esinevad nad Tondiraba Jäähallis. Alguses kulges Mašina Vremeni tee nagu […]

PÖÖNINGUILT JA KELDRITEST KOKKU KRAABITUD: Literaat Vaapo Vaher saab novembriks valmis raamatu Hiiumaa inimestest läbi kirjandusloo. „Hiiumaa kirjanduslugu“ on kaheköitelise ja rohkem kui 1500-leheküljelise teose nimi. KesKus’i jaoks koostas Vaapo kollaaži legendaarsest Voldemar Pansost (1920–1977). Kassaris oli lavastaja, näitleja ning prosaist Panso omainimene. Ta tutvus Hiiumaaga algas juba 1939. aasta suvel, mil ta esmakordselt Emmastes […]

Suur argentina kirjanik ja filosoof Jorge Luis Borges kinnitas, et kirjanduses on vaid neli süžeed – ja veel enamgi, tema arvates võiks kaks neist kokku liita, niisiis jääb alles üksnes kolm. Mina võtsin nõuks jutustada teile kakskümmend neli lugu, mis võiksid pretendeerida maailmakirjanduse neljanda süžee kohale.   NELJAS SÜŽEE: Jelena Skulskaja maailmakirjanduse sarja 9. lugu. […]

KAHETEISTKÜMNE TOOLI PARALLEELIDEL: Eestiski kultuskirjanikena tuntud Ilja Ilf ja Jevgeni Petrov (teosed „12 tooli“ ja „Kuldvasikas“) väisasid 1936. aastal Pravda korrespondentidena Ameerikat ning tegid seal kuupikkuse ringreisi. Reisist valmis teos „Ühekordne Ameerika“, mille tõlkimist alustas 1940. aastal Friedebert Tuglas ja jõudis sellega umbes kolmandikuni. KesKus on otsustanud teose lõpuni tõlkida ning raamatuna avaldada. Siinne peatükk […]

KAS KESKAEGNE GRAFITI? Madis Nõmme fotolugu Kaarma kiriku teksti vaidlusi äratavast ajaloost. Mida selle vana tekstiga täpselt mõeldud on? Fotol (1) olev tekst asub Kaarma kiriku torni seinal, peaukse kõrval paremal, umbes kolme ja poole meetri kõrgusel maapinnast. Tegemist on müüritise osaga, taolisi töödeldud välispinnaga kive suurusega 70 x 50 cm nimetatakse kvaadriteks. Teksti sõnastus ja õigekiri […]

KUI SA POLE MEIEGA, OLED SA PEDE! Jürgen Rooste ütleb, et reaalsus on Eestis vaikselt paigast nihutatud. Lenin on end taastootev masin, mis tänases maailmas on kõige lihtsamal kujul kohal Trumpis ja EKREs. Nad pole enamuses, tegelikult on nad väike, aga lärmakas grupp; nad pole isegi keskmes, aga nad suudavad kõiki panna endast rääkima (ka […]

MÕTTETUTE RIIKIDE AABITS: Geograaf Toomas Kümmel mõtiskleb, mis kasu on riigist, mille kohta keegi isegi ei tea, kuidas seda kutsuda. Kas Sakartvelo, Georgia või Gruusia? Ja tegelikult ei vaja kohalikud üldse mingit riiki, kuna igast pidulauast leiab oma vürsti. Võib ju tunduda, et riik, isegi mille nime üle valitseb maailmas täielik segadus, on nii mõttetu, […]

MEHED MUUDKUI TÖÖTAVAD JA NAISED LAISKLEVAD: Juku-Kalle Raid ja Katja Koort käisid Inimõiguste Instituudi esindajatena Tadžikistanis Dušanbes naistevastase vägivalla konverentsil. Selles riigis on kõik sassis. Sel aastal esmakordselt Tallinnas toimunud üleeuroopalisel naiste vägivalla vastasel konverentsil räägiti muu hulgas paremäärmusliku poliitika ohtudest naiste õigustele. Need paralleelid jäävad küllaltki häguseks, aga eks naisõiguste eest võideldakse mujalgi. Tadžikistanis, […]

DAAMIDEGA VALIK: VAT Teatri dramaturg Mihkel Seeder kasutas võimalust lukustada end kolme veetleva naisega ühte tuppa ja uuris, mis pilguga nemad poliitsfääri vaatlevad. Kas nüüd tuleb uus #MeToo? VAT Teatril on naistega nadi lugu. Trupp koosneb vaid meestest ja naisnäitlejad tuleb alati mujalt kokku laenata. Samas on see ka omamoodi õnnistus. Kui Aare Toikka otsustas […]

KUI MÄNGU PIIRID PANNAKSE PROOVILE: Peep Ehasalu vestleb NUKU teatri kunstilise juhi Mirko Rajasega, kes uurib, kui kaugele saab ja võib mänguga minna. Lugu Nuku uue hooaja lavastustest. Kostab kõlakaid, nagu raputaks NUKU endalt järjekindlalt nuku- ja lasteteatri mainet maha. Kes uuel hooajal NUKU teatrisse on oodatud? Meie teatri eripäraks on vormiline mitmekülgsus: jutustame lugusid […]