MEIE SINISED LÕVID: Kahepäine kotkas viitab Roomale, läbi aegade on seda kandnud paljude riikide vapid ja selle algne motiiv on teada. Vaid kolme riigi – Taani, Eesti ja Inglismaa – vappidel on horisontaalselt “riita laotult” kolm lõvi ning kuigi nende võimalik ühine päritolu on täpselt teadmata, võib see viidata samuti Roomale, kirjutab Arvi Tapver. Kahepäine […]

KAUNIS, AGA ÜDINI MÜRGINE: Tallinna Botaanikaaia vanemaednik Krista Kirotar tutvustab ligitõmbavat, aga mürgist lumeroosi, mille mitmete liikide õitseaeg on Eestis aprillis. Selle sugukonna esindajaid pole niisama näppida ja suhu pista kindlasti soovitatav. Legendi järgi olla lumeroosi nägemine innustanud Püha Laurentiust jõuludele hümni looma. Mind inspireeris novembrikuises Tammsaare pargis õitsva lumeroosi nägemine seda müstikat täis taimeperekonda […]

Valdo Praust ajaloohuviline, Eesti jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja 25 aastat tagasi, 5. aprillil 1998, avati Jaapanis Akashi väina sild, mis on tänini maailma üks võimsamaid ja suurejoonelisemaid rippsildu. Ligi nelja kilomeetri pikkune sild ühendab väikest Awaji saart Jaapani peasaare Honsuga, sedakaudu üle Awaji saare pääseb Jaapani peasaarele ka suuruselt neljandalt saarelt Shikokult. Silda hoiavad üleval […]

“AMMU POLNUD MA NII SÜGAVALT KURBADE INIMESTEGA RÄÄKINUD”: Liis Kolle reisikiri põgusast teekonnast Kanada põlisrahvaste juurde, noppeid nende eilsest ja tänasest päevast. Kanada põlisrahvaste saatus on olnud jalustrabavalt õudne. Alljärgnev on kurb muusika kaheteistkümnes pausis. Kanadasse minnes oli mu suurimaks huviks eestlaste kogukonna järel tutvuda sealsete põliselanike olukorraga. Teadsin sellest varem häbiväärselt vähe, ent arvasin, […]

MÕTTETUTE RIIKIDE AABITS (98): KesKus’i sari planeedi mõttetutest riikidest, mille hulka kuuluvad ühel või teisel moel kõik riigid. Geograaf Toomas Kümmel hoiatab, et nagu kõik riigid, mille ametlikus nimekujus esineb märge “demokraatlik rahvavabariik”, on ka Alžeeria üks paras kloaak. Kui asute tutvuma järjekordse riigiga ja loete tema ametlikust nimekujust “demokraatlik rahvavabariik”, teadke, et tegemist on […]

LÄTLASED TULEVAD: Noorema põlvkonna Läti naisluuletajad Anna Belkovska, Lote Vilma Vītiņa (autorinimega Lote Vilma) ja Marija Luīze Meļķe on hetkel Lätis igale kirjandus- ja kultuurihuvilisele teada autorid, kes lisaks luuletamisele ka näitlevad, loovad lavastusi ja illustratsioone ning juhivad kultuurisaateid ja -sündmusi. Mitmekesiste noorte autorite tegemistest, loomeprotsessidest, eeskujudest ning kriitikast saab lugeda siinsest intervjuust. Kõigi kolme […]

ÜMBERHINDAMISE AEG: Pärnus saab kujutlus tegelikkuseks, arvab Jaan Elken, kui tutvustab Eesti Maalikunstnike liidu aastanäitust Pärnu Uue Kunsti Muuseumis. Virtuaalreaalsuse loojatena on maalikunstnikud pioneerid, vähe sellest – sajanditel enne foto- ja filmikujutise leiutamist oli maalitud reaalsus üks vähestest salvestusvõimalustest nähtava maailma dokumenteerimiseks. Olümpia ja edevuse laat sajandil elas tormiliselt uuenev ja muutuv maalikunst läbi renessansi […]

Vanemuise teatris jõuab veebruarikuus lavale Anton Tšehhovi viimane näidend „Kirsiaed“. Tšehhovi maailmast,Vanemuise lavastuse tagamaadest ja laval kõlavast muusikast annab põgusa sissevaate Sven Karja. Anton Tšehhovi ilmakuulsast ja Eestiski viimastel aastatel korduvalt mängitud „Kirsiaiast“ on saanud uuema eesti teatri klassikavaramu. Nüüdne Vanemuise lavastus on näidendi kümnes lavaversioon Eestis sellel sajandil, millele on eelnenud mitu kuulsat lavastust […]

Leino Rei: kujuneb välja uus märgisüsteem, millest teater ei saa mööda vaadata 25.–28. mail leiab aset rahvusvaheline visuaalteatrifestival Tallinn Treff. Eesti Noorsooteatri kirjandustoimetaja Eda Ahi ja kommunikatsioonijuht Helena Läks uurisid tänavu juba kolmeteistkümnendat korda toimuva festivali kunstiliselt juhilt Leino Reilt, milliseid teemasid ja rõhuasetusi pakub kaasaegne visuaalteater, kuidas on kokku pandud Treffi programm ja mida […]

NAGU HAIKUDE KIRJUTAMISE PRINTSIIP: Paul Kuimeti ja Tõnis Saadoja ühine näitus Tartu Kunstimuuseumis pälvis Eero Epneri tähelepanu. Võib-olla vaatame me sel näitusel seda midagit, mille järgi igatsetakse siis, kui mööda on läinud sada aastat ning minevikku vaadates tundub meile, et toona oli võimalik miski, mida enam ei ole. Tõnis Saadoja ja Paul Kuimet on sündinud […]