MÕTTETUTE RIIKIDE AABITS: Geograaf Toomas Kümmel kirjutab maailma riikidest, millest enamal või vähemal määral on kõik mõttetud. Liibanon on riik, mida ei peaks üldse olemas olema, sest tema eksisteerimise vajalikkuse kohta ei ole võimalik tuua mitte ainsatki vähegi tõsiseltvõetavat argumenti. Mida teab tavainimene sellest riigist, mis on Eestist pindalalt üle nelja korra väiksem? Eestis nimetatakse […]

ULMEKIRJANIKU JA FILOSOOFI ISIKLIKKE KAKLUSI: Tõlkija Hendrik Lindepuu teeb ekskursiooni kahe rahvusvahelise poolaka aastakümneid kestnud vaidlusesse jumala ja tehnoloogia üle. Ulmekirjanik Stanisław Lem ja filosoof Leszek Kołakowski on Eestiski üsna hästi tuntud poola kirjamehed (tõsi, nende lugejate ringid vististi eriti ei kattu). Ent teisalt – ilmselt leidub näiteid, et mõlemad on samas lugejaskonnas armastatudki. Ometi […]

KIRI EUROOPA KESKPUNKTIST: Seltsimeestes pettunud saksa sots, prof Ulrike Birkenbach pole sedapuhku rahul ka kristlike demokraatidega, kelle sisenääklused aitavad juba mõnda aega Saksamaal ajalehti müüa. Selleks hetkeks, mil siinne ajaleht lugejani jõuab, on Saksamaa kristlikud demokraadid ilmselt jõudnud ära otsustada, kelle juhtimisel septembrikuistele liidupäevavalimistele minnakse. Kuid kahe mehe – erakonna esimehe ja Põhja-Rein-Vestfaali liidumaa peaministri […]

MIS SIIS PÄRNUS PEALE RANNALIIVA? 3. mail avasid pärast kahekuust koroonapausi uksed näitusesaalid ja muuseumid. Jaan Elken selgitab Pärnu Uue Kunsti Muuseumis toimuva tagamaid, astub välja Mark Soosaare kaitseks, keda on kiputud solgiga üle valama ning tutvustab UKM-i uut näitust. Tänavu 15. aprillil taganes Pärnu linnavolikogu taas (ühe hääle enamusega 20:19) hoonestusõiguse lepingust Läänemere Kunstisadama […]

LAVASTUSED, JUSTKUI PÄRISELU: Kevad tuleb teisiti. Tiu-tiu! Ja teisiti, see aasta teisiti. Aga millal on kevad me teatrisse üldse tavaliselt tulnud? Iga uuslavastus taotleb teisiti lähenemist isegi tavalistele teemadele. Peep Ehasalu teeb tuuri Noorsooteatris. Osalt planeeritult, osalt olude sunnil on Eesti Noorsooteatri hooaeg justnagu kaheks jagunenud – sügisel esietendusid peamiselt lastele suunatud lavastused, nüüd jõuavad […]

KÜSIMUSI SEOSES UNISTAMISEGA: 2020. aasta sügisel alustasid Jaanus Tepomees, Veiko Porkanen, Jaanus Nuutre ning Reimo Sagor teekonda, mis uuris unistamise kaduvat kunsti ning ilu kaasaegses maailmas. Avarama jalgealuse saamiseks küsis lavastusmeeskond ka Eesti inimeste kogemusi seoses unistamisega ning põimis selle kokku lavateoseks nimega „Ulmlejad“, mis esietendus 28. jaanuaril Tartus Sadamateatris. Trupile omamoodi põnevaks ning avastusrohkeks […]

UUE AJA JUUDIT: VAT Teatris tehakse „Juuditit”. Ei, mitte Tammsaare-Juuditit, vaid Kivirähki-Juuditit. Aare Toikka lavastuses mängib nimiosa Henessi Schmidt. Proovides on näitlejannal tekkinud hulganisti eksistentsiaalseid küsimusi. Ta pani need paberile ja saatis kirjakesega Andrus Kivirähkile, kes võiks ju elukogemuse pealt juba mõnda vastust teada. Ja vaata vaid, teadiski! Andrus saatis kirjakese vastustega tagasi. Siin see […]

KUMMASTAV ESTEETIKA ÕPETAB MÕNDAGI: Kunstiteadlane Triin Metsla tutvustab Patricia Piccinini rahvusvahelist tähelendu. Ise saab seda vaadata sel kevadel Kai kunstikeskuses. aprillist on avatud Kai kunstikeskuses maineka Austraalia kunstniku Patricia Piccinini näitus „Elusäde“. See mõneti emotsionaalselt ebaõdus näitus kutsub vaatajat üles eelkõige vaatlema teistsugust elu enda ümber ja mõtlema, milleks on võimeline teadus ja kui palju […]

ÜHISKONNA JA LOODUSE MINIVORMID: Pärnu linnagaleriisse jõudis näitus „Apokalüptilised maastikud“, autoriteks Anonymous Boh ja Devil Girl. Monika Kuzmina käis asja vaatamas. „Näitus käsitleb meie ühiskonna peavoolus ja selle kõrval tegutsevaid subkultuure ja inimkooslusi, mille eesmärgid ja käitumismudelid loovad alust täiesti uue sootsiumi sünniks: muutunud maailmakord, mütoloogiliste olendite reinkarnatsioon apokalüptilistel väljadel. Eksponeerides elusolendit kui ühiskonna ja […]

KONSERVATIIVSUS JA INNOVATIIVSUS PÕRANDA ALL: Ükski subkultuur ei eksisteeri vaakumis, nad on omavahel läbi põimunud ja mõjutavad üksteist, räägib etnoloogiadoktor Aimar Ventsel, kelle sulest ilmus hiljuti monograafia „Punks and Skins United“ – prestiižika angloameerika kirjastuse Berghahni märgi alt. Minu ajalugu pungis algab 1980-ndate keskelt, viimastel aastatel, kui enne perestroikat oli Nõukogude Eestis veel „vana kooli“ […]