LAUA TAGA MAJADE KESKEL: Juku-Kalle Raid ja Marek Reinaas meelitasid juba kell 11.30 Kunstiakadeemia rektori ning arhitektuuriteadlase Mart Kalmu Humalakoja õllekasse Balti jaama turul. Ja – ennäe! – Kalm tuligi. Jutt keskendus linnaruumile, arhitektuurile ja kunstiülikoolile, aga ka muudele kentsakatele elunähtustele. Peab kohe algatuseks ühe tähtsa asja ära õiendama: hoolimata sellest, et kohtumine Mart Kalmuga […]

VÄIKE KODUMAA MUDEL: 2016. aasta suvel käisid Mari-Liis Lill ja Paavo Piik Ülem-Suetuki külas Siberis. See on üks viimaseid püsiasustusega eesti külasid Venemaal. Intervjuudes nii nooremate kui ka vanemate kohalikega püüti mõtestada seda, kes või mis on eestlane ning mida ühe kauge eesti küla lugu võib meile öelda rahvuse elujõu kohta. Käigust sündis etendus „Jaanipäev“ […]

KOORILAUL JA RAHVATANTS KUI ROKIPIDU: 22.–24. juunil toimub Tartus Baltikumi suurim üliõpilaste laulu- ja tantsufestival Gaudeamus, mis toob Emajõe Ateenasse üle 4000 kõrgetasemelise esineja. Meelika Hirmo ütleb, et EV 100 programmi kuuluv sündmus ühendab valguskunsti, muusika, koorilaulu ning tantsu eriliseks vaatemänguks, mille sarnast pole Tartus varem korraldatud. Pööripäeval toimuva Gaudeamuse kandev kunstiline idee on kolme Balti […]

TEGELIKKUS ON IGAST KIRJANDUSEST HULLEM: Jelena Skulskaja küsimustele vastab Venemaa kõige kuulsam kirjanik Vladimir Sorokin, kes astub üles mai lõpul toimuval kirjandusfestivalil HeadRead.  Kui Charlie Chaplinil paluti esitada tüüpilist koomikut, läks ta naeratades sirmi taha ja väljus sealt mõne aja pärast täiesti teistsugusena: kurb, sünge ja tähelepanelik. Te olete oma tekstides täiesti kartmatu, ajate tegelike […]

KOOLITATUD KOERALE: Leelo Tungal on kirjutanud mitu poppi raamatut, ühest neist tegi Moonika Siimets filmi „Seltsimees laps“. Kultuurikoer Saba vaatas filmi ära ja niuksus vaimustusest. Aga päris kõigest ta aru ei saanud. Koer on ikkagi sellest sajandist, film aga eelmisest. Lapseni ulatub koer hästi, nii ta siis küsis seltsimees lapselt Helena Maria Reisnerilt 1950ndate kohta. […]

MINEVIKUST TÄNASENI ULATUV SEENENIIDISTIK: 1962. aastal pöördus grupp ajaloolasi, sealhulgas mitmed Suure Isamaasõja veteranid, parteijuhi Hruštšovi poole, et lõpetataks Vene väejuhi, kindralfeldmarssal krahv Mihhail Illarionovitš Goleništšev-Kutuzov Smolenski (1745–1813) ajalooliselt põhjendamatu ülistamine tolleaegsetes ajalehtedes ja tänavanimedes. Millest ajalugu vaikis, sellest kirjutab Helger Aaresild. Paraku said ajaloolased pahandava vastuse osaliseks, sest müüt „suurest“, ehkki kõik lahingud kaotanud […]

MÕTTETUTE RIIKIDE AABITS: Toomas Kümmeli sari mõttetutest riikidest planeedil. Ja mis kurat see Esvatini veel olema peaks? Just Esvatini kuningriigiks nimetas oma riigi ümber Svaasimaa kuningas Mswati III. Lisaks võib seal igal aastal imetleda kümneid tuhandeid paljarinnalisi plikasid, kes üritavad end kuninga naiseks tantsida. Mis mõttega sihukest kohta üldse pidada? Riik nimega Esvatini paneb ilmselt […]

RAJU LAGASTAMINE: Euroopas on käimas kultuuripärandi aasta, mida Eestiski hoolega tähistatakse. Pärandit väärtustavate toredate sündmuste kõrval on aga toimumas midagi sootuks vastupidist, vaat et kuritegelikku. Ahto Kaasik kirjeldab, kuidas meil on tavaks esivanemate hiiepaikades metsa raiuda, maad künda, loomi karjatada, sõnnikut laotada, mürgitada, ehitada ja muul moel lagastada. Milliseid pühapaiku on rüüstatud? 80 juhtumikirjelduse seas […]

RAUDTEESTATUD EESTI: Rail Balticu kummalise projekti valguses heidab raudteeajaloolane Mehis Helme pilgu kodumaa rööbastamise ajalukku. Eestiga seonduvalt ulatub raudtee ajalugu juba 19. sajandi esimesse poolde. Huvilistele soovitab toimetus ka autori raamatut „Eesti raudtee 100 aastat“. aastal esitasid Peterburi äri- ja pangandusesindajad parun Alexander von Stieglitzi eestvedamisel plaani ehitada raudtee Tsaari-Venemaa pealinnast Peterburist Peterhofi kaudu Narva […]

KIISU JA KUTSU ISE TEGID: Retro, millest sündis aegumatu klassika. 15. mail 1993 kogunes Viljandis ühte unustatud puhvetisse sõpruskond, käes mutrivõti ja rull traati, sest nad olid otsustanud luua Eesti esimese folgifestivali. Toonasest Pärimusa päevast kasvas välja tänaseks üha hullemaid mõõtmeid võttev Viljandi folk. Koduloouurija ja folgipede Ingomar Tuul peatas tänaval Ando „Mürakaru“ Kivibergi ning […]