ITAALLASTE OSKUS ASJAD TÄIESTI SEGASEKS AJADA: Imelike Filmide Festivali (IFF) esiõhupall Harly Kirspuu vaatleb korralagedust, mida üldiselt tuntakse Itaalia exploitation’i nime all. See on metsik salat erinevatest pealkirjadest, isehakanud järgedest ja olematutest eelarvetest koos rõhutatud suunitlusega lihtsalt kiiret raha teenida, mis on vähemalt osaliselt ka Eesti filmifännide nägemisorganiteni jõudnud. Mis oleks ikkagi kõige lihtsam viis […]

Suur Argentina kirjanik Jorge Luis Borges kinnitas, et süžeesid on kirjanduses kõigest neli, ja liiatigi arvas ta, et kaht nendest on võimalik ühte liita, nii et järele jääb ainult kolm. Mina aga kavatsen pajatada teile kakskümmend neli lugu, mis võiksid pretendeerida maailmakirjanduse neljanda süžee kohale. Get Bananas!   NELJAS SÜŽEE: Jelena Skulskaja maailmakirjanduse sarja 18. […]

NAINE RAHVAKIRJANIKU KÕRVAL: Lutsu majamuuseumi teadur Meeli Väljaots koostas Tartu Muuseumi aastaraamatus põhjaliku uurimuse kirjanik Oskar Lutsu abikaasast Valentina Lutsust. KesKus tutvustab väikest osa Meeli Väljaotsa tööst Valentina Lutsu teemal. Üldtuntud tõde on see, et eduka mehe selja taga seisab tugev naine. Palamuselt pärit Oskar Luts oli kirjanik, keda tuntakse ja hinnatakse tänapäevalgi. Aga kes […]

TSSSSSSSSSSSSSS! Fred Jüssi mõtiskleb vaikuse üle, mida maailmas järjest vähemaks jääb. „Mul ei ole õnnestunud osta vaikust. Ma tean, et niisugust võtet on kasutatud, et on küsitud orkestrilt: „Kui palju maksab, ma tellin ühe pala?“ Orkester ütleb hinna ja siis on makstud neile kahe pala raha ja öeldud: „Nüüd jätate kaks pala mängimata.““ KesKus soovitab […]

PIKEMAST PLAANIST: Eesti 200 esipart Kristina Kallas osundab, et Eesti raiskab väga palju väärtuslikku inimvara rumala ja mitte mingit lisandväärtust tootva bürokraatliku töö peale. Pika plaani kohasel on see puhas lollus. Eesti on täna nagu pärast suvetööd ära väsinud teismeline. Esimene suur tööpingutus on tehtud, ja edukalt, korralikult on raha teenitud ja uusi asju soetatud. […]

aastal valmis plaan ehitada Pirita jõu ürgorgu Tallinna Botaanikaaed. Esmasel kujul sai see valmis 1961, aga katkuaeg ei lubanud mullu suuremat juubelit pidada. Teeme seda nüüd. Juku-Kalle Raid püüdis kinni Andres Tarandi, kes redutas enne poliitikuks hakkamist aastaid botaanikaaias. Tarand pajatab sealse inimkoosluse (ja ka enda) kasvamisest ning seiklustest. Juku-Kalle Raid (J-K.R): Botaanikaaed sai eelmisel […]

LINNAARHIIVI SUUR LUGU: 6. juunil 1684. aastal õgis tulekahju suure osa Toompeast. Kalmer Mäeorg taastab arhiividokumentide abil tragöödia, mis muutis Toompea nägu. aasta kevad oli vihmavaene ning kuivale kevadele järgnes kuum ja põuane suvi. Vili põldudel kuivas ning kogu Eestimaa kindralkubermangus oli rohkesti metsatulekahjusid. Toompea vähesed kaevud juuni hommikul puhkes tulekahju Toompeal, see sai alguse […]

ESIMESE ILMASÕJA ANATOOMIA ALGUSED: Ei midagi uut siin päikese all. Kõik see, mis paneb riike tänapäeval sõdima, oli olemas juba 2000 või 200 või 100 aastat tagasi ja nii jääb ilmselt ka tulevikus. Takkajärgi tarkusi Esimesest maailmasõjast edastab kokkuvõttena ja kollaažina mitmest raamatust pärast sajandi möödumist Arvi Tapver. Esimene osa. Esimese maailmasõja kohta leidub palju […]

MÕTTETUTE RIIKIDE AABITS (nr 91): Geograaf Toomas Kümmeli lugudesari maakera mõttetutest riikidest, kuhu nimekirja kuuluvad kõik riigid. Mida üldse tahta riigist, kelle asukohtagi on keeruline määrata ja kes tahab tüürida täiskäigul tagasi minevikku. On igipõline küsimus, mille üle arutamast ei väsita: kas Türgi kuulub Aasiasse või Euroopasse? Geograafiliselt on kõik selge. 97% Türgi territooriumist on […]

PIDEVALT VAENLASED IGAL POOL: Jaan Tõnissoni instituudi juhataja Andrus Villem lehitseb Fukuyama teost „Identiteet“ ning kaardistab sellele tuginedes naaberriigi Venemaa enesekuvandit. Francis Fukuyama on oma viimases, 2018. aasta teoses „Identiteet“ (Postimehe kirjastus 2022) määratletud identiteedi kuus funktsiooni. Fukuyama arutlustes rahvuslikust identiteedist on silmas peetud demokraatlikus ühiskonnas toimivaid seaduspärasusi, aga teatud tingimustel saame seda võrrelda Venemaal […]