TUGEV NAINE LÖÖB KATKI ÜHISKONDLIKU NABANÖÖRI: Isehakanud vanaproua Jüri Pino pajatab feministlikust unistusest. Karmimate naisõiguslaste väitel ja rõõmuks me ju pidavatki sinnapoole liikuma. Ainult tähtajad, millal meestest ükskord lahti saadakse, on erinevad. Ometi võib asi minna ka naistest vabanemiseni. Poolakatele oli rohkem lubatud. Tol kadunud ajastul. Võisid avalikult kirikus käia, oma mehe Vatikani saata, rahvavabariigi […]

KAS VABADUS ON PUDENENUD INIMESEL KÄEST? Käesoleva manifesti lõi Igor Gräzin kolme ja poole aasta eest ning selle ajendiks oli Eesti eemaldumine liberaalsetest väärtustest. See oli üks Gräzini katsetest juhtida Eesti tagasi enam või vähem liberaalsele teele. Gräzin kirjutas manifesti suunatuna eelkõige Reformierakonnale, kuna uskus, et liberaalsusekraan asub kusagil selle köögis. Nüüd avaldab Igor manifesti […]

Lennart Lennuk uurib, kuidas on lood isadusega loomariigis. Eestimaa loomaisad! Mida te teete!? Kas on karuisa teadmatus oma poegadest sama mis inimisa puhul laste hooletusse jätmine? Kas on sarnane hool, mida näitab üles ogalikuisa oma poegade vastu, end ise päris surmani kurnates? Eluslooduse üks põhiülesandeid on võimalikult palju järglasi saada. Selle, tihti üsna keeruka ülesande […]

METSIKU EESTI LOOD: Maailma teadlastel on uurida üks väljakutsete rohke valdkond – kliima. Kliima uurimisega tegeletakse tõsiselt ka Eestis. Kliima muutuse mõjude leevendamisel on oluline roll metsadel: mets seob kasvades süsinikku, on alternatiiviks taastumatule fossiilsele toorainele ja pakub keskkonnasõbralikku ehitusmaterjali, mis võimaldab süsinikku siduda pikkadeks aastateks. Targasti metsi majandades ja targalt tarbides võiks inimkonna süsiniku […]

ÜLESKIRJUTUSI KOGUNEMISELT: 10. detsembril möödus 70 aastat ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni vastuvõtmisest. Tallinnas toimus taas, järjekorras kaheksas inimõiguste aastakonverents „Väärtuskonfliktid“. Tänavu räägiti väikeriikidest kui võrdsest partnerist, inimõiguste tulevikust, internetist kui tõese informatsiooni väravast ja manipuleerimisvahendist, aga ka Venemaa tulevikust vene aktivistide silme läbi. KesKus’i toimetus koostas äärmiselt olulisest üritusest kaleidoskoobi.  Mart Nutt: Inimõiguste olukord maailmas paranes […]

MÕTTETUTE RIIKIDE AABITS: Kunagi kirjeldas Hardo Aasmäe KesKus’is Hugo Chávezi valitsemist ja selle tagajärgi kui võimalikku filmistsenaariumi, kus peakangelane Zorro võitleb kõigi vastu vaid Ladina-Ameerika diktaatorirežiimile iseloomulikul moel. Vahepeal on selles täiesti mõttetus riigis nii mõndagi juhtunud ja on saabunud aeg kirjeldada Zorro filmi teist osa. Seda teeb Toomas Kümmel. Lühidalt sisust: Zorro on surnud […]

KUIDAS KOLMAS MAAILMASÕDA HIILIB PÕHJAST: Etnoloogiadoktor Aimar Ventsel uurib, miks Venemaal joonistatakse viimastel aastatel kaarte, mille kohaselt ründab vaenlane peagi Arktika lumiste väljade kaudu. Aastaid tagasi kirjutasin koos vene kolleegidega granditaotlust ühele Venemaa fondile, et saada raha plaanitava Siberi-uurimise projekti jaoks. Protsessi käigus avastasin, et kolleeg kirjutas üheks projekti aktuaalsuse põhjenduseks „võimalik on kolmas maailmasõda […]

ÄÄREMAASTUMINE? Pärnu Uue Kunsti Muuseumis on üleval järelehüüdenäitus „Rongid, rongid …“ – 90 aastat kestnud ja jonnaka riigi poolt kinni keeratud rongiühendusele Tallinna ning Pärnu vahel. Lylian Meister mõtiskleb raudtee ja kodumaiste äärealade teemadel. Näitus „Rongid, rongid …“ on järelehüüe 90 aastat kestnud ja 8. detsembril 2018 Vabariigi Valitsuse otsusega lõpetatud rongiliiklusele Pärnumaal. Sündmused ja kaadritagune Tundeküllane […]

AI, KAFKA ON PÜKSIS! Viljandi Kultuuriakadeemia tudengid võtsid NUKU Teatri lavastaja Taavi Tõnissoni juhtimisel tiheda tableti nimega Kafka „Protsess“ ja tulemuseks oli hurmavalt psühhedeelne teatritükk. KesKus’i väljaandja Marek Reinaas käis vaatamas, kuidas diplomietendus publiku ette pudenes. Igal endast lugupidaval nõukaaegsete jäänukitega raamaturiiulil on beežide kaantega paks teos, mille tagakaanel on Franz Kafka nägu ja kolme […]

MOE LÄIKIV EKLEKTIKA: Fotograaf Mark Raidpere, kellel oli loometee alguses ambitsiooniks moepildistamine, sirvib Peterburi moekunstniku Maria Skulskaja tööd. Moeloolane Skulskaja on lõiganud kokku ajastute kaupa kulda, karda, eklektikat ning sügavusi. Hiljuti sain koduklubis juhuslikult kokku oma vana teretuttavaga, keda polnud vist liialdamata 15 aastat näinud. Selgus, et ta on muutumatult sama imetore salakaval lapsmees nagu […]