KUIDAS EHITADA ESTAKAADI? Toimetuse kultuurikoer Saba helistas Toomas Sildamile, inimesele, kes seisis kümme aastat nähtamatuna president Ilvese selja taga ning ehitas kulisse. Vaieldamatult on selline töö üks lõputu legoladumine. Peni oli reserveerinud laua Kuku klubis ning võttis jalutuskäigule kaasa ka Juku-Kalle Raidi ja Marek Reinaasa. Kõigepealt on aus öelda, et kunagine tippajakirjanik ning presidendikantselei eelmine […]

ZOOVOLINIKU PÄEVIK: Võrdsete võimaluste volinik Liisa Pakosta revideerib küsimusi, mida talle erinevatel kohtumistel kõige enam esitatud on. Võrdõiguste või võrdsete võimaluste volinik – see on ilmselt üks neid ametikohti, millest tihti üldse aru ei saada. Mis see ikkagi on, küsivad inimesed alatasa. 2016. aastal kohtusin erinevates situatsioonides paljude inimestega ning sain õige varsti sotti, et […]

SAJAL RAHVAL ON SITT OLLA, 2: Vahepeal eestlast jooksnud rootslane ja pärimusmuusik Sofia Joons avab kaardid, miks on rootslane vastik olla. Ikka seepärast, et keegi ei mõista rootslase maailmasuurust. Sofia lugu on teine kirjatükk KesKus’i sarjast „Sajal rahval on vastik olla“. Rootslased usuvad järjekindlalt, et nad on enamikus asjades kroonimata maailmameistrid – ja see on […]

ALJOO, KAS ILVES ON KODUS? Vahur Afanasjev leidis korterist telefoni ja mõtles, et mis nüüd teha. Allpool välja toodud põhjustel otsustas ta helistada muusik Aapo Ilvesele. Leian enda kidrakotist ilvesepealise linnu pildiga plaadi, millel folgib ja kantritab, rokib ja diskotab vahelduvkoosseisuline ansambel Kirivane. Kirivane on täpselt nagu Eliit, ainult et Vaiko Epliku asemel on Aapo […]

KUIDAS RÄÄKIDA SÕNU KASUTAMATA: Anu-Rosin Tuisk kukkus nagu taldrik laualt Rahvusvahelise Improteatrite Festivali saali. Ja ütleb, et festival kleepis ta viivitamatult kokku. Miks ma kirjutan pea kaks kuud hiljem ühest Tallinnas toimunud nišiüritusest? Festivalist tegijatelt tegijatele, kuhu ma üsna juhuslikult sattusin. See ei ole festivaliarvustus. Ma pole päris kindlasti pädev 4. Rahvusvahelist Improteatrite Festivali Tilt […]

KUI ARVAMUSI ON VAID KAKS, LÄHEB MADINAKS: Kuues inimõiguste aastakonverents keskendus kahele rahvusvaheliselt aktuaalsele teemale: migratsioonile fookusega sisserändel ning propagandale ja sõnavabadusele. KesKus tutvustab toimunut. Selle aasta konverentsil tulid jutuks Eesti avalik arvamus inimõigustest ja siinsete uusimmigrantide hinnang inimõigustele ning nende kohanemine Eestis. Räägiti kollektiivsetest inimõigustest ja propagandast, mis on muutnud inimeste arusaamasid põhiõigustest. Migratsioonikriisi […]

ARMASTUS VENE KIRJANDUSES: Jelena Skulskaja lugudesarja 20. osa. Aleksandr Ostrovski oli kirjanik, kes hakkas üleva armastuse asemel pajatama igapäevasest olmest ning inimestevahelistest tehingutest.  Aleksandr Ostrovski (1823–1886) pani aluse vene rahvuslikule psühholoogilisele näitekirjandusele, mis tõi lavale olme, eeskätt kaupmeeste olme kogu selle kauniduses. Just Ostrovski laval hakati jooma teed nagu päriselt: alustass tõsteti sõrmedele ja tuline […]

INIMENE ON KUSTUV TULUKE: Ivo Posti kirjeldab idapiiri jõulu- ja näärikombeid. Kuna segase rahvastikuga aladel on kõik segane, saab ka Narvas võtta uut aastat vastu kolm korda: õigel päeval ja lisaks veel jaanuari keskpaiku. Maksab isegi proovida. Kuna enamik eestimaalasi pole kas üldse käinud või sattusid Narva viimati aastaid tagasi, siis siinsetest kommetest ja melust […]

NAGU SUPP, PRAAD JA KOMPOTT: Jaak Juske uus, detsembris ilmuv raamat „100 põnevat lugu Tallinnast“ toob lugejateni kilde värvikirevast ajaloost, mida iga tallinlasest ajaloohuviline peaks teadma. Jaak pajatab kolmekäigulise proovilõuna raames kolmest ilmuvast teosest. Enamik lugudest, mille oma raamatusse koondasin, on ajaloolised faktid, mõne puhul selgub lõplik tõde ehk tulevikus, paar lugu kalduvad aga legendide […]

MILLINE NÄGI VÄLJA PEALINN: Kunstiajaloolane Harry Liivrand pani esmakordselt kokku kalendri poststalinistliku Tallinna fotodest. Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu kalendrid on läbi aastate olnud pühendatud eesti aja-, kultuuri- ja keskkonnaloole, tutvustades ühtlasi mõnda huvitavat kogu, teost või autorit kultuuriloolise baltika kogu varasalvest. 19. sajandi Tallinna vaategraafika, August von Kotzebue näitemängud, 18. sajandi nn majaisanda kirjandus, 1920. […]