TERE TULEMAST, SELTSIMEHED ERLEN, POLES JA AVRIL! Paralleelselt inimverest tiine tegevusega põlistati Nõukogude Venemaa algusaastail „töörahva uhkust“ igal rindel. Sealjuures ka uutele kodanikele spetsiaalseid revolutsioonilisi nimesid välja mõeldes. Juku-Kalle Raid sirvib vanu dokumente ning tutvustab, milliseid kentsakaid nimesid inimestele Vova, Marina või Ženja asemel passi kirjutati. Kui nüüd minna kohe pealkirja kallale ja katsuda vastata […]

OTSATU OTS: Dmitri Bertman, meie aja üks silmapaistvamaid ooperilavastajaid, toob lavale loo Georg Otsast, säravast eesti lauljast, kelle hääl hullutas miljoneid kuulajaid. Maailma esietendus toimub sel suvel Saaremaa ooperipäevadel. Jelena Poverina vestles lavastajaga. Georg Otsa mäletavad tänaseni pajud melomaanid üle kogu maailma. Ka Dmitri Bertmani jaoks on ta unustamatu ebajumal. Geniaalse baritoni hääl kõlas Bertmani […]

PALJU. VÄGA PALJU PLAATE: Andres Roots on Eesti üks produktiivsemaid muusikuid. Valdav enamik inimkonnast on kaotanud igasuguse ülevaate, kui palju albumeid ja singleid ta üldse välja lasknud on. Igal juhul palju. Aimar Ventsel pidas Andrese korraks kinni. Andres Roots oli kunagi bluusikollektiivis Bullfrog Brown, siis läks edasi oma nime all, sinna juurde kontsertalbumid ja mitme […]

INIMENE, KES SUUDAB ENDALE ISE TÜKI KIRJUTADA: Suur osa näitlejaid seda ei tee. Hendrik Toompere, paluks teda mitte segi ajada oma isa ja pojaga, suudab ja teeb. Ja siis lavastab sellesama tüki, kui tahab. Hendrik on üldse šeff tüüp. Juku-Kalle Raid kutsus Hendriku puhvetisse pidama nõu aja ja loo, teatri ning olme üle. Kes viimased […]

TARK MEES, KOMPVEK KÄES: Akadeemik Anto Raukas meenutab legendaarset akadeemikut, eesti rahva kurja ning head koduvaimu Gustav Naani, hullult koloriitset kuju. Naani sündimisest saab maikuus 100 aastat. Mati Alaveri ja Andrus Veerpaluga toimunu on heaks näiteks sellest, kuidas rahvuskangelasest võib mõne päevaga muutuda paariaks, kellega korralikud inimesed ei taha isegi suhelda. Midagi sarnast juhtus ka […]

INIMESE JA LOODUSE LOODU: Põhiseaduse kohaselt teame, et rahvusvahelise õiguse normid on meie õiguse osa. Eesti Inimõiguste Instituudi juhatuse esimees Vootele Hansen uurib, mil moel on rahvusvaheliste õigustega läbi aegade kaardistatud pärandkultuuri ja keskkonnakaitset. Kevadel on kombeks saanud muinsuskaitse- ja looduskaitsekuu tähistamine. Muinsuskaitsekuu kestab 18. aprillist 18. maini ja looduskaitsekuu mai teisest pühapäevast keskkonnapäevani 5. […]

NELJAS SÜŽEE Suur argentina kirjanik ja filosoof Jorge Luis Borges kinnitas, et kirjanduses on vaid neli süžeed, veel enam, tema arvates võis kaks neist kokku liita, niisiis jäi vaid kolm. „Ja kui palju meile ka aega ei jääks, jutustame me neid ikka ümber, ühel või teisel viisil,“ kirjutas ta. Võtsin ette jutustada teile kakskümmend neli […]

KUIDAGI KODUNE: On miljardeid inimesi, kes pole kunagi Eestist kuulnudki. On sadu miljoneid inimesi, kes teavad, et Eesti on tavaline võsa kusagil endisel nõukogudemaal. On kümneid miljoneid inimesi, kes on Eestis käinud, vaatavad fotosid ja oskavad meenutada, et see on rabade vahele kiilutud vanalinn. On igasuguseid inimesi. Marek Reinaas uurib põldu. Keegi ei tea, aga […]

UNESCO PÄRANDIST KANTUD: Augustis tuleb ettekandmisele võrokeelne muusikalavastus „Suidsusannasümfoonia“. Hebo Rahman pajatas helilooja ja ühe libreto autori Märt-Matis Lillega teose tagamaadest, kuid juttu jätkus laiemalt ka oma juurika hoidmisest ja selle võimalikkusest praeguses ühiskonnas. Suitsusaun on kantud ka UNESCO kultuuripärandi nimistusse. Kust „Suidsusannasümfoonia“ idee alguse sai ja sinuni jõudis? See oli Jan Rahmani üks mõttevälgatusi […]

PILK ITTA: Igor Gräzin äsab lauale ida ja lääne kaardid ning olles juba mitu kuud Brüsselis töötanud, usub ta, et oht Euroopale pärineb Brüsseli bürokraatiast, mitte Moskvast. Selleks, et rääkida jutte Moskvast lähtuvast ohust, pole Eestis liiga suurt mõistust vaja. Alates meenutustest 1940. aasta sündmustest kuni Zapadi õppusteni viimastel aastatel välja. Esiteks on paranoia See, […]