BOTAANILISELT KIRJU ILM: Tallinna Botaanikaaia ülevaatesari taimede iseäralikku ning huvitavasse maailma. Jaan Mettik räägib sarja esimeses loos taimede armuelust ning kasutab näidiseksemplaridena Botaanikaaia talviseid õitsejaid. Fotod: Sille Janson, Jaan Mettik. Eesti-taolises ontlikus, luterliku taustaga riigis on seks midagi sellist, millega tegeletakse tavaliselt pimedas ja teki all ning veel parem kui pimedal aastaajal ja öösel. Tallinnas […]

TEGUTSEDA TULEB KA LOOTUSETUSES: Andres Herkel kohtus Varssavis Vladimir Kara-Murzaga, Vene opositsiooni mitteametliku saadikuga, keda on püütud kaks korda mürgitada. Kara-Murza räägib inimõiguste ja kodanikuvabaduse nullolukorrast Venemaal. Ajaloolasena ütleb ta, et liberaalsest demokraatiast paremat valitsemiskorda pole tänaseni leitud. Kara-Murza nime kandvaid kultuuri- ja ühiskonnategelasi on Moskvas palju, aga tuntuim neist on endine Boriss Nemtsovi parem […]

ERAKORDSETE LUGUDE INIMESI: Raamatuid ning filme, mis räägivad Tiibeti ajaloost ja budistlikust filosoofiast on maailmas mitmeid, vähem on aga neid, mis annaksid pildi tiibeti naistest. Kõikehõlmava Heaolu kirjastus andis välja Namgjal Lhamo Taklha teose „Tiibeti naised“. Gerol Silkin teeb lühiülevaate Tiibeti naistest ning taustast. Sügavalt patriarhaalse ühiskonna naised jutustavad selles raamatus oma elust enne Tiibeti […]

KAOS JA HÄVING: Kuidas toimis lavakunst vahetult pärast sõda? Luubi all on ENSV Riiklik Noorsooteater aastatel 1944–48, niinimetatud „vana noorsooteater“. Mitte see, millest sai tänane Linnateater, mille pileteid on leida sama raske, kui otsinuks 30 aastat tagasi heinakuhjast suhkrutalongi. Simmo Priks toob lugejani sõja lõpu- ning teatri algusajad. Tallinna Töölisteatri baasil moodustati 75 aastat tagasi […]

KOHALIK STÄNDAPP KOMEDI: Estraad on vana nagu öö ning alati populaarne. Mäletatakse Baskinit, Abelit, Aimlat. Uue tuule stand-up kujutab endast midagi muud. Marek Reinaas otsis üles rõõmsast habemikust populaarse stand-up’i tegija Sander Õiguse ning üritab tänapäevasest huumorist sotti saada. Mingil hetkel liitub naljahuvilise Marekiga ka Juku-Kalle Raid. Stand-up müüb maailmas suuri tuhandesi saale. Eestis nii […]

KUI KALLIS ON KUNST: Tartu Kunstimuuseum avab novembris näituse „Aruanne publikule. Tartmusi kunstiostud“, mis toob vaatajateni läbi kahe korruse ülevaate viimasel kümnendil muuseumi kogusse lisandunud teostest. Ent kuidas valib muuseum välja teosed, mida osta? Kuidas need üldse leitakse ja mis määrab kunsti hinna? Vestlesime sel teemal näituse kuraatori Julia Polujanenkovaga. Intervjueeris Riin Lisett Rei. Tartu […]

EESTIMAA OLI LUKKU PANDUD: Talupoegade taibukus avaldus nutikates puulukkudes. Kodalukkude ülevaatenäituse „LUKKsus“ kuraator Heidi Solo räägib iidsete ukselukkude loost ning eripärast. Kohale vaatama saab neid minna Eesti Rahva Muuseumisse. Kodalukud olid tuntud ennevanasti üle maailma. Tegemist on puust lukkudega, mis töötavad raskusjõu toimel. Võtit ei keerata, võtmega tõstetakse muugid riivipesadest välja. Sisuliselt vajab inimene kodaluku […]

PANEB RATTAD KÄIMA: 1912. aastal jõudis esmakordselt lavale August Kitzbergi äritõdedest nõretav näidend „Kauka jumal“. 14 aastat hiljem nägi ilmavalgust George S. Clasoni raamat „Babüloni rikkaim mees“, mida tänaseni peetakse üleilmalise finantskogukonna piibliks. VAT Teatri dramaturg Mihkel Seeder ja näitleja Indrek Taalmaa uurisid üheskoos, kas eesti näitekirjanduse üks kuulsamaid antikangelasi Mogri-Märt oleks võinud Clasoni raamatu […]

MINA RÄÄGIN SEDA LUGU NII: Etenduse „sest meid on õpetatud madusid kartma“ lavastaja Karl Koppelmaa mõtisklus lavaloost. Kaks inimest. Mõlemad on head. Mõlemad teevad vigu. Ja see natukene head, mis nad teevad, seda pole keegi vist tähele pannud. Kuni selle hetkeni, kui üks neist otsustab ületada kõrbe, teades väga hästi, mis see talle maksma läheb. […]

JÕULUJAZZ, JUHUSE LÄBI SÜNDINUD: Anne Erm räägib vokaalansamblitest Jõulujazzil ning kirjeldab, mis teeb tema jaoks vokaalmuusika eriliseks. Jõulujazzil või Jazzkaarel esinenud vokaalansamblid on pakkunud kuulamisnaudingut hõrkude vokaalseadete, eriliste soolode ja isikupäraste nüanssidega. Festival Jõulujazz sai alguse aastal 1996. aastal õnneliku juhuse tõttu – nimelt Jazzkaare üks unistuste bassist Nils Henning Örsted Pedersen ei saanud tulla […]