TALLINNA LINNAARHIIVI PIKK LUGU: Tallinna Linnaarhiivi varasalv näitab, et seegid ehk haigemajad (pluss hoolekande teema) pakub Tallinna Linnaarhiivis võrdlemisi häid uurimisvõimalusi, kuna selle kohta on säilinud rohkesti mitmekesiseid allikaid umbes 770-aastasest ajavahemikust. Keskaegsed seegid (alamsaksa sekenhus – haigemaja, siit eestikeelne sõna seek) täitsid nii haigete hoolduse kui ka omamoodi pansioni ülesandeid. Suuremates linnades oli tavaliselt […]

DOKIVOLK KINOLINALT: Kaupo Kruusiauk tegi Peeter Volkonskist kolm aastat filmi. Loetud päevad enne „Viimase vürsti“ esilinastust istuti maha ja räägiti filmiteost, aga ka aristokraatiast, poliitkorrektsusest ja smailidest. Kaupo küsis, Peeter vastas. Pealkirja selgituseks pole öelda midagi muud, et kui Volk 1989. aasta Tartu Muusikapäevade raames Vanemuise teatris oma grupi Rosta Aknad „Hommage a Salvador Dali“ […]

METSIKU EESTI LOOD: KesKus’i ja RMK sari Eesti metsadest. Jaan Kers Tallinna Tehnikaülikoolist vestleb biomajandusest ning kohaliku puidu väärindamisest. Kas nafta baasil tehtud tooteid saaks asendada puidu baasil tehtutega? Mööda Eestit sõidab ringi näitus, mis räägib puidu väärindamise võimalustest. Rändnäituse kava saab kätte RMK koduleheküljelt, alljärgnevalt aga räägime meie metsast ja valmisolekust minna üle biomajandusele. […]

Peeter Oja pöidlajälg peaministritoolil TEHKE SIIS ÜKS NORMAALNE PARTEI KA: Augustis köhatas Eesti üks tuntumaid näitlejaid Peeter Oja sotsiaalmeedias, et aitab naljast – aeg on luua uus partei. Oja mõtet võeti enamjaolt kui koomuskit, ehkki näitlejaid liigub nii Eesti kui maailma poliitikas hordide kaupa. Ning uued parteid kasvavad Eesti seenemaastikul kui pisikesed kaktused kõrbes. Juku-Kalle […]

ENESETAPUMISSIOON ÜHES VAATUSES: Christian Römer on selline sakslane, kes mingil põhjusel käib alatihti Eestis, on siinse eluoluga väga hästi kursis ja peab vajalikuks aeg-ajalt Maarjamaal lavastada. VAT Teatri dramaturg Mihkel Seeder haaras tal sarvist ja kukkus küsimustega pommitama, kuna uus ja põnev projekt koputab esikuuksele. VAT Teatris on Christian Römer viimase 17 aasta jooksul toonud […]

SÜGISKAAMOSE LÄHENEDES: Elo Liiv nopib üles üksteist põhjust, miks hea inimene peaks osa saama festivali TAVA2018 (Tartu Valgus) programmist. Muistses Egiptuses peeti valgust Jumala pilgu säraks. Vana-Kreekas muutus see leegitsevaks sisetuleks, mille kosmiline säde andis meile nägemise. Tänapäeval seletatakse valgust kvantfüüsika abil, seda kasutatakse erineval moel valgustusdisainis, meelelahutuses ja digitehnoloogiates. Kuid valgus ei piirdu ainult […]

ÜLBUSE JA ALANDLIKKUSE SÜMBIOOS: Peeter Sauter vaatas Jaan Tootseni dokfilmi Vello Salost, legendaarsest soomepoisist ja polüglott-vaimulikust, kes tembutab nii elu kui ka vaatajaga. Ei teagi, kas just viimasel ajal, aga moodi on läinud teha dokke vanainimestest. Minu meelest on dokitegijad lausa vanainimesejahil ja püüavad üksteise eest vanu ära napsata. Kui Manfred Vainokivi oli teinud filmid […]

LOOMAD ON LAHTI: Muusikapäev tuleb vääramatu jõuga nagu mõne märulifilmi kangelane. Jälle on saabumas see päev, millal ei saa kodust nina välja pista, ilma et mõne muusiku otsa komistaks. Muusik Brigitta Davidjants hoiatab, et temasuguseid jagub sel päeval absoluutselt kõikjale – koolimajast kütusetanklani ja linnaosavalitsusest kaubanduskeskuseni. Et muusikapäev hallitama ei läheks, nagu traditsioonidega vahel juhtuda […]

KREENHOLM JA MUUD: Ajaloo esimene Station Narva festival toob septembris Eesti idapoolseimasse linna metropoli hõngu, kirjutab Ingrid Kohtla ja soovitab kindlasti ennast kohale ajada. 21.–23. septembril toimub Eesti idapoolseimas linnas Narvas esmakordselt muusika ja linnakultuuri festival Station Narva. Ajaloo esimese Station Narva kahepäevase muusikaprogrammi tulipunktid paiknevad Kreenholmi saare hiiglaslikus tööstuskompleksis ja Narva „häktivistide“ kodubaasis Ro-Ro […]

Ehk monumentide väärtus eile, täna ja homme PUUSLIKUD JA MÄLU: Mis on ajalooliste sammaste ja tseremooniate väärtus? Kas ajas muutuv sümbol kannab samu väärtusi ka tänapäeval? Nõnda nagu on Madonna muutunud inimeste teadvuses olulisest religioossest tegelasest popstaariks, muutub ka suhtumine püstitatud mälestusmärkidesse ja nendega seotud riitustesse. Nii uute kui ka vanemate, riiklike ja kohalike mälestusmärkide […]