SÕRAD JA KIRJANIK: Äsja potsatas raamatulettidele Onu Bella kaksikromaan „Tappa prostatavähk“. Vähist ja teosest vestles autoriga raamatu toimetaja Lauri Vanamölder.  Kindlasti tahavad nüüd kõik teada, kas sul on päriselt vähk. Siin on see koht, kus see välja öelda. Jah, ma olen kantud Eesti vähiregistrisse ning minu teada pääseb sellest loendist välja siis, kui meditsiinilisest seisukohast […]

REIDI TEE, TÄIDETUD MERI JA UINUV MÕISTUS: Helen Sooväli-Sepping annab näpunäiteid, mil moel lollakast merd täitvast keskkonnavaenulikust teest moodustada tänapäevane tänav. Tallinna seltsimehed ei peaks kinni olema paarikümne aasta tagustes mõtetes, vaid proovima kasvõi oma käekella abil tulevikku liikumist. Üle aasta on meedia kihanud uudistest, kuidas Tallinna linn hakkab kohe, kohe Kadrioru kandis ehitama Euroopa […]

VALGE TUKAGA SÜSI: Roheliste aseesimees Aleksander Laane meenutab, kuidas veel põlvkond tagasi kattis Eesti linnades lund must kirme. Nagu ka majaseinu, aknalaudu ja raamatuid riiulites. See must kleepuv kirme tuli kivisöest. Olen isegi sütt keldrisse visanud ja sealt katlasse. Nüüd unistab Donald Trump, maailma võimsaima riigi president, söeajastu tagasitulekust. Reaalsus on see, et söekasutus on […]

JA NÜÜD MIDAGI TÄIESTI TEISTSUGUST: Viimased uuringud näitavad kodanike teatud hämminguks, et ühiskond on hakanud geidesse endisest oluliselt leebemalt suhtuma. Kooseluseadusest on saanud lihtsalt tükike sitta, mida poliitikud üksteise pihta loobivad. Tegelikult ei kujuta paljud absoluutselt ette, misasi see geiliikumine üldse on. Ja miks. Helen Talalaev teeb ülevaate geiliikumise loost. Organiseeritud geiliikumine algas läänemaailmas 1960. […]

INIMÕIGUSED ON ELEMENTAARNE ASI: Inimõiguste Instituut toob välja huvitavaid seiku inimõigustega seotud valdkondadest nii Eestist kui ka kaugemalt. Aet Kukk pakub kandikult kõigile. 14. juunil möödub 67 aastat sellest, kui Nõukogude julgeolekujõud küüditasid Baltikumist, Ukrainast, Valgevenest ja Moldovast rohkem kui 85 000 inimest. Eestist viidi vägivaldselt Siberisse asumisele 10 000 inimest. Vabaduse väljak Tallinnas täitub […]

KUIDAS NATSIOONI EHITADA: Etnoloogiadoktor Aimar Ventsel kirjeldab Venemaa huvitavat katset ehitada valmis uus riiki hõlmav „üks natsioon“. Putini jutust loeti välja käsk hakata tegema tööd Venemaa rahvuse iseloomu defineeriva seaduse väljatöötamiseks. Kunagi pidi see juhtuma! Möödunud aasta lõpus peeti Astrahanis Venemaa presidendi rahvustevaheliste suhete nõukogu (совет по межнациональным отношениям) väljasõiduistung. Sel istungil räägiti Venemaa paljurahvuselisusest […]

STABIILSUSE KÜÜSIST PAKKU: Kadrioru kunstimuuseum viib huvilise koos baltisakslase Otto Friedrich von Richteriga 200 aasta tagusesse orienti. Anu Allikvee tutvustab Väimelast pärit noormeest, kes raputas 18. sajandi lõpul liiga igavaks ja ettearvatavaks muutunud Euroopa tolmu kandadelt ning tõmbus itta. Kui tänapäeval on Egiptusesse reisimiseks vaja vaid lennupileteid ja veidi vaba aega, siis 200 aastat tagasi […]

INIMENE, KES OSKAB PAUSE KIIRATA: Juku-Kalle Raid kohtus näitleja, lavastaja, tõlkija ning õppejõu Anu Lambiga. Neil persoonikülgedel on üles astunud mitmed kümned inimesed, ent Anu on igasuguse intervjuu jaoks liiga erandlik. Anu mõttepaus kannab ning tema viisakus on kõikehõlmav. Alljärgnevalt pisut teatrist ja muustki, rohkem aga eesti keelest ja kultuuriruumist.  Anu Lambil on tihtilugu kiire […]

RIIAKA LAKKEKRANTSI KROONIKAD: Saksa juurtega Ameerika kirjanik Charles Bukowski kinnitas elu jooksul ühtelugu, et ei salli kino kui arulagedat ja nüristavat ajaviidet. Sõpruses ekraanile paisatava retrospektiivi „Sõprus Bukowskiga“ koostaja Mart Rummo kirjeldab, mis siis ikkagi nihu läks, et Bukowski ainetel selline hulk filme vändati. See, et kaltsakast ja maailmaklassikust kirjanik Charles Bukowski väitis end kino […]

UNUSTATUD KAADRID SURMAST KÕRGMÄGEDES: Tallinna Fotomuuseumi seintel on kuni 11. juunini üleval Itaalia fotograafi Alessio Franconi fotonäitus „Siin nad võitlesid! Suurtel Esimese maailmasõja radadel“. Martiina Made kaevas Franconi üles ning moodustas kahese vestlusringi. Kui eestlaste kollektiivses mälus on paremini meeles pigem Vabadussõda kui Esimene maailmasõda, siis Lääne-Euroopas on 1918. aastal lõppenud sõjatee ning ohvrite mälestamine […]