VÄIKESED TEKSTIKASTID JA PILDID. TRÜKITUNA: Haapsalu, graafika, disain ja festival. See kooslus tembutab jälle. Nimelt organiseerib graafik Marko Kekišev juba umbes 473 aastat järjest Haapsalus Graafilise Disaini Festivali. Sel aastal leidub lisaks graafilisele disainile ka Juri Lotmani, kes sai 100. Kekišev on võtnud alljärgnevas loos palju kaste, seganud need omavahel ära plakatite ning joonistustega ja […]

KOMMENTEERIDES ILMAR RAAGI: Ilmar Raagil on eelneval küljel huvitav arutlus pealkirjaga „Kas Puškin on süüdi Butša veretöös?“. Tema vastus on eitav, ja seda kahel põhjusel, millel kohe peatume. Ajaloolane Lauri Vahtre oponeerib Ilmarile. Esiteks, ütleb Ilmar Raag, tuleb eristada kunstilist loomingut ja antropoloogilist kultuuri. Ta osutab, et esimest tunneb vaid murdosa rahvast, ja seda mitte […]

HÕÕRUVA LIIVATERATA POLE PÄRLIT: Bioloog ja kunagine Läti ning Rootsi suursaadik Toomas Tiivel analüüsib mõisteid „oma“ ja „võõras“. Organismis hävitatakse „võõras“ enamikul juhtudel, sest vastuvõtuks pole vajalikke tingimusi või tahet. Kui aga toimub omaksvõtt, võib rääkida millegi uue tekkest. (Toimetus soovitab ka Tiiveli raamatut „Elu on sümbioos“). Oma ja võõra eristamise ja neisse kategooriatesse suhtumise […]

MILLISE PIIRINI JA KAS ÜLDSE ON VÕIMALIK KULTUURI TÜHISTADA? Kas Venemaal on üldse süüta inimesi? Nii võiks kokku võtta retoorilised küsimused, mis käivad mööda ilma ringi pärast Venemaa agressiooni Ukraina vastu. Ilmar Raag mõtiskleb, millest koosneb kultuuriruum ja kust alates on keegi oma riigi tegudes süüdi. Facebookis levis laialt emotsionaalne kiri, kus kõikide Ukraina süütute […]

Kes haritud eestlastest ei teaks Betti Alveri 1939. aastal ilmunud dramaatilist ballaadi „Kaks saarlast“?[1] Alveri kaasaegne sõjaeelsest Tartust Karl Ristikivi teadis, et tänu kirkale vaimsele kontrastile kurjakuulutava ajaga muutus see toonases Eestis otsemaid väga populaarseks.[2] Ajaloolane Hain Rebas uurib mõlemat saarlast ja nende kohta ajas ning ajaloos. (Toimetus soovitab lisalugemiseks ka Hain Rebase raamatut „Sukeldumised. […]

EI SAA ME LÄBI LÄTITA. PRIMA VISTA TARTUS: Läti kirjanik Rasa Bugavičute-Pēce usub, et kirjandus ning dramaturgia peavad olema midagi, mis annavad lugejale ja vaatajale kasvõi mingi valguskiire ja usu. Küsisid Contra ja Evelin Arust. Läti keelest tõlkis Contra. Kirjanik külastab Eestit Tartus toimuva kirjandusfestari Prima Vista raames. Rasa Bugavičute-Pēce on läti kirjanik ja dramaturg, […]

ÖÖS ON ASJU: Tallinn on selline linn, et elu käib siin ka öösel. Etnoloogiadoktor Aimar Ventsel väidab, et on sellise nähtusega kohtunud. Aga misasi on Tallinna öölinnapea? Sihukene ametikoht eksisteerib. Ja olla loodud, et öösel toimuvat valitseda. Et teada, mis Tallinnas ja öölinnapea kabinetis öösel toimub, tegi Ventsel öölinnapea Natalie Metsaga intervjuu. Aimar Ventsel (A.V): […]

MEES, KES HIILIB SISEUKSE TAGA? Jaan Tõnissoni Instituudi juhataja Andrus Villem analüüsib kunagise ENSV „juhi“ Karl Vaino pojapoja Anton Vaino kohta Putini ehitatud hierarhias. Idanaabri võimuvertikaali mõjukaimate tegijate hulka kuuluvat Anton Vainot ei pea keegi Venemaa ega Lääne analüütikutest Venemaa juhi siseringi kuuluvaks. 2016. aastal, kui ta Vladimir Putini korraldusel nimetati ootamatult presidendi täitevkontori personaliülemaks, […]

MÕTTETUTE RIIKIDE AABITS (nr 90): KesKus’i sari kõige mõttetumatest riikidest planeedil Maa. Siia nimekirja kuuluvad kõik riigid, mis ka järgemööda ette võetakse. Geograaf Toomas Kümmel kirjeldab maailma esimest vaba neegrite vabariiki Haitit. Haiti ajaloo märksõnad võiksid anda aimu õnnest, edust ja väärikusest. Ikkagi endine Prantsusmaa koloonia, mis Ameerika maadest kuulutas ennast teisena USA järel iseseisvaks! […]

LINNAARHIIVI SUUR LUGU: Alljärgnevalt tuleb juttu Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismusest, mis on vanim osaliselt säilinud eestikeelne trükis. Raamat trükiti 1535. aasta suvel. Nii katekismust kui ka ladinakeelset raamatut, mille köitest see leiti, hoitakse Linnaarhiivis ja need on eksponeeritud arhiivi püsinäitusel nn varakambris. Tallinnas tegutses 1842−1940 baltisaksa teadusühing nimetusega Eestimaa Kirjanduse Ühing. 1911. aastast […]