HULLULT MAAILMAREKORDEID KORRAGA: Ei lähe päevagi, mis mööduks ilma uudisteta äärmuslikest ilmaoludest. Kuniks püsib teadlaste konsensus, et kliimamuutused toimuvad ning tõenäoliselt väga suures osakaalus on see inimtegevuse põhjustatud, peaksime tegutsema preventiivselt ning vanarahvatarkuse „parem karta kui kahetseda“ kohaselt. Geograaf ja ilmavaatleja Marek Karm viskab viimase paari kuu ilmaspordile pilgu peale. Kasvuhoonegaasid, mida me emiteerime atmosfääri […]

BOTAANILISELT KIRJU ILM: Tallinna Botaanikaaia ülevaatesari taimede iseäralikku ning huvitavasse maailma. Jaan Mettik räägib sarja teises loos talvelõpust, mil elusloodus tegeleb ellujäämisega. Millised nõksud on taimed hulludele tingimustele vastupanemiseks välja mõelnud? Veebruaris tegelevad inimesed ja loomad ellujäämisega. Möödunud suvel kogutud tagavarad (olgu see siis kas keldris olev toidukraam või naha alla kogutud rasvakiht) hakkavad otsa […]

MASKID PÄHE: Universaal Universumi poeketi varustaja, raamatu „Minu Aasia“ autor Margus Kalam raporteerib, kuidas ta oma Aasia-rännakutega Hongkongi koroona-karantiini jäi. Kolmapäev, 22. jaanuar „Hei! Kas ekspresspesulates on kuivatid?“ kirjutan ühele tuttavale naisele Hongkongis. Hotellis on pesu pesemine kallis ja mul musta pesu juba kenake hulk kogunenud. „Ma arvan, et on,“ vastab Cindy. „Sa oled Hongkongis? […]

VIISISTATUD AJALUGU: 2015. aastal alustas Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum esimest korda ajaloos süsteemselt popmuusika kultuuripärandi kogumist. Ühtlasi algatati ka kohtumisõhtute sari meie popmuusikutega. Eesti Muusika Kuulsuste Koja eestvedaja Risto Lehiste pajatab, mida on kogusse lisandunud ning mis kohtumisõhtuil juhtus. Nagu kõik teised muuseumivaldkonnad, soovisime ka meie koguda võimalikult palju materjali autentsetest allikatest ehk teisisõnu, kui […]

HUNDI HINGE JAHIL: Võrdlev usundiuurija Tiina Vähi ajab hundijuttu, arutledes selle üle, kas inimene kodustas hundi või kodustas metsakutsu ennast ise, ja alles hiljem hakkas inimene teda endale meelepärases suunas koeraks aretama. Miks eestlased just hallivatimehe oma rahvusloomaks valisid ja hoolimata ustavast kodupenist ikka igatsusega metsa poole vaatavad? Kui inimene ja koer üksteisele otsa vaatavad, […]

Kaupo Liiv räägib maa globaalsest soojenemisest ja kliimaprobleemidest Makoto Shinkai filmi „Tüdruk, kes muutis ilma“ põhjal. Maailma kliima soojenemine on fakt. Praegune aastakümme on soojem kui eelmine, eelmine soojem kui üle-eelmine jne. Seda jada võib pikalt jätkata. Kui suur osa selles on inimkonna tegevusel, seda on üritatud juba pikemat aega hinnata ning kuigi on ka […]

MITTE TEATER, VAID PÕNEVUSTEATER: Tallinna vanalinna veerel paikneb üks hall kivimaja, mille seinal ilutseb valgustatud reklaam – see mõjub teejuhina muidu pilkases sügiseses pimeduses. Aleksander Urke astub uksest sisse, otse Kellerteatri lavale. Juttu tuleb Eesti esimesest ja praegu ainukesest põnevusteatrist nimega Kellerteater, mis avas oma uksed 2019. aasta alguses. Ebahariliku koha autoriks on varem Nukuteatris […]

RADIKAALNE VALGUS: Norra päritolu, New Yorgis resideeriv Anne Katrine Senstad on tänapäeva üks olulisemaid valguskunstnikke. Eeva Lillemägi tutvustab valguse, heli ning värvi üheks saanud maailma. Anne Katrine Senstad keskendub oma loomingus inimese tajudele seoses ruumi, valguse, heli ja värviga. Kunstniku loomingut on tänaseks näidatud üle maailma, sealhulgas kolmel aastal Veneetsia biennaalil, Pompidou keskuses Pariisis, Haus […]

MÜTOLOOGIA JA MUUSIKA: Novembri lõpus ilmus Põhja Konna teine album nimega „Hetk. InSpereeritud Tüürist“. Eufonist Kristjan Järvan tabas Põhja Konna eestvedaja Valter Soosalu, mänedžeri Henri Roosipõllu ning löökpillimängija Lauri Metsvahi lokaalist Kärbes, et interpreete uue kauamängiva osas veidi usutleda ning avada perspektiive ka loomingu taga. Kust tuli idee Erkki-Sven Tüürist inspireeritud albumiks ning kuidas sattusid […]

ARHAILISE KÕNEPRUUGI JÄLJED: Keeleuurija Arnold Mandel proovib mõistatada, kuidas kõlas muinaseesti keel ning usub, et Läänemere põhja- ja lõunakaldal elas ühtne muinasrahvus. Põnev oleks rännata ajamasinaga muistse Eesti pinnale ja kuulata, kuidas kõlas meie emakeel näiteks 800 aastat tagasi. Paraku saab selle kohta teha vaid oletusi, sest fonograafi esimeste salvestusvõimaluste ajaks oli osa iidsemast keelekõlast […]