NELJAS SÜŽEE Suur argentina kirjanik ja filosoof Jorge Luis Borges kinnitas, et kirjanduses on vaid neli süžeed, veel enam, tema arvates võis kaks neist kokku liita, niisiis jäi vaid kolm. „Ja kui palju meile ka aega ei jääks, jutustame me neid ikka ümber, ühel või teisel viisil,“ kirjutas ta. Võtsin ette jutustada teile kakskümmend neli […]

KUIDAS SAARLASED 100 AASTAT TAGASI OMA RIIKI TEGID: Eelmisel aastal tähistati kõikvõimalikus asendis vabariigi saja aasta juubelit. Ent kõik asjad juubelisse ei mahu. 1919. aasta alguses toimus Eestis midagi sihukest, mida võiks takkajärgi pidada väikeseks kodusõjaks. Enamasti räägitakse sellest kui Muhu- ja Saaremaa mässust Eesti Vabariigi vastu, ent seda on nimetatud ka punaste ülestõusuks ja […]

PUHAS PÕLVKONDADE VAHE. VÕI MITTE: Mall Nukke ja Regina-Mareta Soonsein on kunstnikest ema ja tütar, kelle koosnäitusel kohtuvad ema hillitsetud värvigammaga õlimaalid ja tütre linoollõike tehnikas hiigelmõõtmetes graafilised tööd. Mark Raidpere uuris ning pildistas ema ja tütre kunsti ning põlvkondade omadusi. Mark Raidpere: Miks ja kuidas te siin galeriis siis üheks saate? Regina-Mareta Soonsein: Algimpulss […]

MIDA NAD SALAJA TEEVAD? Äsja ilmus Kõikide Loomade Suursaadikult Aleksei Turovskilt raamat „Aastaajad“. Nimi ei lase eriti mõistatada, teos räägib kõikvõimalike elukate – maapealsete, maa-aluste, õhuskulgevate ja veealuste – iseäralikust ning toredast aastaringist. Alekseiga heietab pajatusi raamatust, loomakestest ja maailmast tema poeg Mattias Turovski. Mattias: Millal sa teadsid, et loomad on sinu kirg? Kas sinu […]

VAIKELU VAGUNIKOLINAL: Kui agulist saab linn, muutub tänavapilt alati kiiresti ning märgatavalt. Ja mõnikord lausa kummaliseks. Kui tänane Tallinn peidab ajaloolist nihet järjest vähem, siis kiikame minevikku. Huvi tagasihoidliku puumaja vastu Vesivärava ja F. J. Wiedemanni tänava nurgal ning ka piirkonna vastu laiemalt tekitas eelkõige foto 1920. aastate teisest poolest, millel kujutatakse auruveduriga kaubarongi peaaegu riivamisi majast […]

SIBERI LAPSEPÕLV EESTI RAUDTEEJAAMADES: 2017. aastal toimus Eesti Kunstiakadeemia 40. soome-ugri ekspeditsioon. Esmakordselt uurimisreiside ajaloos oli teravik pööratud eestlaste endi poole. Nimelt olid uurimisfookuses Siberisse küüditatud eestlased. Dokumentalist Ave Taavet tutvustab Siberi lapsepõlve teemalist kunstiprogrammi. Koostöös Vabamuga oli ekspeditsioonigrupi kätte jõudnud hulk huvitavat arhiivimaterjali – fotod, kirjad, mälestused, joonistused – Soni külast Širinski rajoonist Krasnojarski […]

TALLINNA LINNAARHIIVI PIKK LUGU: Elu jäljed Milano 1630. aasta katkusurma registris. Mida jutustavad meile vanad katkunimekirjad mikrobioloogide käe all? Avalikus arhiivis hoitavad arhivaalid on dokumendid, millele avalik arhiiv on hindamise tulemusena andnud arhiiviväärtuse. Arhivaalide hindamise üheks olulisemaks kriteeriumiks on nende teabe- ja tõestusväärtus. Siin peetakse silmas peamiselt dokumendis sisalduvat otsest teavet. Mikrobioloogiline uurimine Kuid arhivaal […]

KUIDAS MUUSIKAL MEHE MURDIS: Marek Reinaas sõitis koleda ilmaga Viljandisse Ugala teatrisse, endal süda umbusku täis. Seal oli muusikal „Once“. Tagasi sõites kirjutas ta kõiki liiklusreegleid rikkudes ning vaid vasakut kätt roolil hoides parema käega selle loo. Muusikal on üks kummaline žanr, millest ma tõelise eesti mehena pole kunagi aru saanud ega osanud lugu pidada. […]

INIMENE JA ISOLEERITUS: Näitekirjanik ja lavastaja Karl Koppelmaa, EMTA lavakunstikooli 27. lennu vilistlane ja teatri KELM kunstiline juht, räägib kelmide uuest etendusest „AV Maria“, haigeksolemisest, isehakanud tarkusest ning soovist paratamatuse vastu võidelda. „AV Maria“ on esimene kord, kui mul esietendus edasi lükkus. Näitleja haigestumise tõttu. Vahel – repliiki „näitleja haigestumise tõttu“ kuuldes – tekib publikul […]

LAIA PROFIILIGA ASI: Eesti Interpreetide Liit tähistab 20 aasta juubelit 10.–14. veebruarini toimuva muusikafestivaliga „Virmalised“. Kaisa Lõhmus ja Mihkel Poll kirjeldavad, keda ja kus kuulata saab. Mõnevõrra keerulise nimega Eesti Interpreetide Liit koondab ligi 350 Eesti tippmuusikut, kelle seas leidub pianiste, keel-, puhk- ja löökpillimängijaid, lauljaid, dirigente, aga ka näiteks klavessiinimängijaid, organiste ning kitarriste. Veebruarikuise […]