KUI KIRJANDUS ON KOOMIKS: Toomas Verrev on puhkusel ja vedeleb teosega, milleks on koomiks. See on omalaadne žanr, mida peetakse reeglina kerglaseks ja veidi hullumeelseks – olgu selleks jaapani pöörane mangaporno või kasvõi meie oma „Pesakond“. Aga praegu pajatame Art Spiegelmani raamatust „Maus“. Eesti koomiksi skeene elab vaikselt oma elu, avaldades vaid vahel mõne väikesetiraažilise […]

JELENA SKULSKAJA NELJAS SÜŽEE: Suur argentina kirjanik Jorge Luis Borges väitis, et kirjanduses eksisteerib ainult neli süžeed – vähe sellest, kaks neist on tegelikult omavahel läbi põimunud, nii et alles jääb vaid kolm. Oma jutustuses „Neli tsüklit“ kirjeldab ta lugusid, mida kirjanikud on pajatanud juba iidsetest aegadest alates: esimene, kõige vanem räägib kindluslinnast, mida ründavad […]

WABARIIGI KUMMALISED INIMESED: Eestlasi on esimest korda teadaolevalt kirjeldatud taanlaste poolt pärast Põhja-Eesti vallutamist. Ning edasi on kommetest, usust ja rahvuse iseloomust aeg-ajalt juttu tulnud; paraku reeglina küll vaid erinevates kroonikates ning põhiliselt siis, kui toimus mõni sõjaline kokkupõrge. Ometi ei saa öelda, et eesti inimesi poleks üldse kirjeldatud, põhiliselt on seda teinud „antropoloogid“, vaatlejad […]

ERAPOOLETU AEG JA LUGU? LUBATAGU KIHISTADA! Majandusajakirjanik Erik Aru väidab, et ilma politiseeritud ajalookirjutuseta ei teaks me maailma minevikust mõhkugi. Juba mõnda aega tagasi ilmus uudis, mis pani ühe mu tuttava Facebookis retooriliselt ohkama: „Mida me küll teeksime ilma politiseeritud ajalooteaduseta“. Artikkel käsitles Hispaania mauridelt tagasivallutamise ehk rekonkista lõppakordi, Granada alistamist 1942. aastal ja väitis, […]

RAHVAS JA RAHVASPORT: KesKus teeb „Terviselehte“. Kris Leinatamm, MTÜ Eesti 200 liige ja Leinatamme fondi asutaja, arvab, et meie haigete rahvasportlaste riik on teel karile. Eesti elu on imeline – mina pole selles kordagi kahelnud. Meie väikerahva potentsiaal paistab sadu kordi kaugemale ja eredamini kui tuletorn Kõpus. Aga ainult eredast valgusest alati ei piisa, ka […]

KUIDAS ELURUUMI KIRJELDADA: Kas kodu peab olema tingimata moodne ning mööbel ja asjad vahetuma samasuguse peadpööritava kiirusega nagu värvid kiirmoeketi riidestangedel, küsib Triin Ojari. Arhitektuurimuuseumi näitus „Kohaliku aja järgi. Sajand Eesti linnakodu“ vaatab, kuidas avalikkus ideaalset kodu eri aegadel on kujutanud. Kas kodu on soliidne tükk omandatud kinnisvara või sobib tänapäevase nomaadliku elulaadiga pigem ajutine […]

KUIDAS ÕPILASED ASJAST ARU SAAVAD: UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioon võeti vastu 2003. aastal. Eesti ühines sellega 2006. aasta jaanuaris. 2017. aasta oktoobriks oli konventsiooniga liitunud juba 175 riiki. Marju Kõivupuu, Tiiu Üksik, Marlen Griffel, Aive Haave ja Kristina Elisabeth Kalmus tutvustavad Eesti kooliõpilaste seas läbi viidud pärandiküsitlust. Ülaltoodu on pelgalt kiretud arvud ja faktid, […]

Господины демократы, да будьте вы прокляты! Lidia Kašnova, II EV teisitimõtleja  Aga üks neist, Kaivas, kes oli tolle aasta ülempreester, ütles neile: „Teie ei tea mitte midagi ega mõtle: teile on tulusam, et üks inimene sureb rahva eest, kui et kogu rahvas hukkub.“ Jh 11: 49–50     KAS PARATAMATUD VASTANDID: Tõlkija Rainis Toomemaa mõtiskleb […]

TALLINNA LINNAARHIIVI PIKK LUGU: Tallinna Linnaarhiiv tutvustab KesKus’i lugejale üht Tallinna ajaloo tuntumat korruptsiooni ja riigivarguse juhtumit – 1817. aasta tolliafääri ja selle ühte peategelast, tollast Tallinna raehärrat, Diedrich Rodde III-t. Tollase tollipettuse korraldamisest on möödunud 201 aastat ning petuskeemi väljatöötamise kohaks oli praegune linnaarhiivi maja Tolli tn 8, mis siis oli Tallinna tollihoone ehk […]

KRIISIKOLDED: Kert Valdaru vestleb ukraina juurtega Eesti kunstniku Jarõna Iloga. Jarõna on Mondo lähetusel käinud mitu korda kriisipiirkonnas ja teinud sealsetele põgenikele ja õpetajatele kunstiteraapia seansse. Kert Valdaru (K.V): Aprillis 2014 sai Ukrainas alguse sõda. Jarõna, sul on Ukraina juured ja sa oled seal käinud – kas sa saaksid välja tuua, milline seal tänane olukord […]