NIMEVAHETUS KUI IMEROHI: Mart Raudsaar, kes oma nime lähiajal suure kirjaniku Balzaci järgi ümber nimetab, usub, et kohe purtsatavad tema arvutist ka maailmaklassiku väärilised teosed. Umbes selle loogika järgi tegutses Haigekassa, kui Tervisekassaks muutus, sest ega pärast ümbernimetamist pole enam ju ka haigeid! Ammustel aegadel sõid indiaanlased tapetud vaenlase südame ära, sest nad uskusid, et […]

ETTEVAATUST, LASTERAAMAT! Orientalist ning Puhhi-uurija (puhholoog) Märt Läänemets kirjeldab pentsikut olukorda, kus Puna-Hiina on oma vaenlaste nimekirja arvanud ka Karupoeg Puhhi. Üks tont käib ringi mööda Hiinamaad. Oh ei, see ei ole kommunismitont, millega Karl Marx ja Friedrich Engels hirmutasid Euroopat 1848. aastal oma kommunistliku partei manifestis. Kommunismitont on Hiinas ammu lihaks saanud ja ligi […]

VEIDER JA VAIMUSTAV TEOS: Karel Vanamölder räägib, kuidas Madli kinkis talle sünnipäevaks vaimustava teose – “100 aastat bussiliiklust Tartus”. Selle on koostanud Alar Teemusk, Tartu 2022, 208 lk. Teos on akadeemiliselt kõigiti tasemel – kasutatud on hulgaliselt arhiivimaterjale, omaaegset ajakirjandust ja intervjuusid, viiteid kokku lausa 542 tükki, registrid, loendid jms lisaks, pildimaterjal rikkalik. Riho Paramonovi […]

LAEVAGA MAETUD VIIKINGID: Tartu ülikooli arheoloogiadoktorant Marge Konsa on seisukohal, et Saaremaa Salme lahingu kohta on võimalik siiski teha mõningaid oletusi hauapanuste ja luustikele jäänud vigastuste põhjal. Samuti annab lisainfot omaaegse maastiku rekonstruktsioon. Salme lahingust on Meremuuseumis üleval ka põhjalik näitus. Kauges minevikus toimunud lahingutest teame enamasti kirjasõna vahendusel, vaid väheste kohta on olemas ka […]

MEIE SINISED LÕVID: Kahepäine kotkas viitab Roomale, läbi aegade on seda kandnud paljude riikide vapid ja selle algne motiiv on teada. Vaid kolme riigi – Taani, Eesti ja Inglismaa – vappidel on horisontaalselt “riita laotult” kolm lõvi ning kuigi nende võimalik ühine päritolu on täpselt teadmata, võib see viidata samuti Roomale, kirjutab Arvi Tapver. Kahepäine […]

KAUNIS, AGA ÜDINI MÜRGINE: Tallinna Botaanikaaia vanemaednik Krista Kirotar tutvustab ligitõmbavat, aga mürgist lumeroosi, mille mitmete liikide õitseaeg on Eestis aprillis. Selle sugukonna esindajaid pole niisama näppida ja suhu pista kindlasti soovitatav. Legendi järgi olla lumeroosi nägemine innustanud Püha Laurentiust jõuludele hümni looma. Mind inspireeris novembrikuises Tammsaare pargis õitsva lumeroosi nägemine seda müstikat täis taimeperekonda […]

Valdo Praust ajaloohuviline, Eesti jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja 25 aastat tagasi, 5. aprillil 1998, avati Jaapanis Akashi väina sild, mis on tänini maailma üks võimsamaid ja suurejoonelisemaid rippsildu. Ligi nelja kilomeetri pikkune sild ühendab väikest Awaji saart Jaapani peasaare Honsuga, sedakaudu üle Awaji saare pääseb Jaapani peasaarele ka suuruselt neljandalt saarelt Shikokult. Silda hoiavad üleval […]

“AMMU POLNUD MA NII SÜGAVALT KURBADE INIMESTEGA RÄÄKINUD”: Liis Kolle reisikiri põgusast teekonnast Kanada põlisrahvaste juurde, noppeid nende eilsest ja tänasest päevast. Kanada põlisrahvaste saatus on olnud jalustrabavalt õudne. Alljärgnev on kurb muusika kaheteistkümnes pausis. Kanadasse minnes oli mu suurimaks huviks eestlaste kogukonna järel tutvuda sealsete põliselanike olukorraga. Teadsin sellest varem häbiväärselt vähe, ent arvasin, […]

MÕTTETUTE RIIKIDE AABITS (98): KesKus’i sari planeedi mõttetutest riikidest, mille hulka kuuluvad ühel või teisel moel kõik riigid. Geograaf Toomas Kümmel hoiatab, et nagu kõik riigid, mille ametlikus nimekujus esineb märge “demokraatlik rahvavabariik”, on ka Alžeeria üks paras kloaak. Kui asute tutvuma järjekordse riigiga ja loete tema ametlikust nimekujust “demokraatlik rahvavabariik”, teadke, et tegemist on […]

LÄTLASED TULEVAD: Noorema põlvkonna Läti naisluuletajad Anna Belkovska, Lote Vilma Vītiņa (autorinimega Lote Vilma) ja Marija Luīze Meļķe on hetkel Lätis igale kirjandus- ja kultuurihuvilisele teada autorid, kes lisaks luuletamisele ka näitlevad, loovad lavastusi ja illustratsioone ning juhivad kultuurisaateid ja -sündmusi. Mitmekesiste noorte autorite tegemistest, loomeprotsessidest, eeskujudest ning kriitikast saab lugeda siinsest intervjuust. Kõigi kolme […]