KRIISIKOLDED: Kert Valdaru vestleb ukraina juurtega Eesti kunstniku Jarõna Iloga. Jarõna on Mondo lähetusel käinud mitu korda kriisipiirkonnas ja teinud sealsetele põgenikele ja õpetajatele kunstiteraapia seansse. Kert Valdaru (K.V): Aprillis 2014 sai Ukrainas alguse sõda. Jarõna, sul on Ukraina juured ja sa oled seal käinud – kas sa saaksid välja tuua, milline seal tänane olukord […]

KODANIKUÜHISKONNA PÄEVAD: „Oleme järgmiseks kuuekümneks aastaks valmis, see on lubadus,“ ütles Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee president Luca Jahier Brüsselis toimunud kodanikuühiskonna päevadel, kus pakuti rohkesti erksaid mõtteid ja teadustki. Mart Rannut teeb ülevaate, millele peaks tulevikust mõeldes keskenduma. Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee korraldab igal aastal kodanikuühiskonna päevi, mille käigus arutavad Euroopa kodanikuühiskonna ülesehitamisele pühendunud organisatsioonid […]

MÕTTETUTE RIIKIDE AABITS: Toomas Kümmeli sari mõttetutest riikidest planeedil. Mööndusega, et mõttekaid nagu ei olegi. Aserbaidžaan on ajalooliselt juhuslik eksitus, paljude kummaliste asjaolude suvaline kokkulangemine. Enne XX sajandi esimest kümnendit polnud mitte mingisugust Aserbaidžaani üldse olemas. Kui sellist nimetust ka kasutati, viitas see pigem piirkonnale praeguses Iraani loodeosas. Tänast Aserbaidžaani, üleminekuala Kaukaasia mägialalt lauskmaale, valitsesid […]

MINEVIKUST TÄNASENI ULATUV SEENENIIDISTIK: 1962. aastal pöördus grupp ajaloolasi, sealhulgas mitmed Suure Isamaasõja veteranid, parteijuhi Hruštšovi poole, et lõpetataks Vene väejuhi, kindralfeldmarssal krahv Mihhail Illarionovitš Goleništšev-Kutuzov Smolenski (1745–1813) ajalooliselt põhjendamatu ülistamine tolleaegsetes ajalehtedes ja tänavanimedes. Millest ajalugu vaikis, sellest kirjutab Helger Aaresild. Paraku said ajaloolased pahandava vastuse osaliseks, sest müüt „suurest“, ehkki kõik lahingud kaotanud […]

MÕTTETUTE RIIKIDE AABITS: Toomas Kümmeli sari mõttetutest riikidest planeedil. Ja mis kurat see Esvatini veel olema peaks? Just Esvatini kuningriigiks nimetas oma riigi ümber Svaasimaa kuningas Mswati III. Lisaks võib seal igal aastal imetleda kümneid tuhandeid paljarinnalisi plikasid, kes üritavad end kuninga naiseks tantsida. Mis mõttega sihukest kohta üldse pidada? Riik nimega Esvatini paneb ilmselt […]

KesKus’i koostatud revüü vabameelsest Põhjamaa linnast Kopenhaagenist, kus toimetus veidikeseks vedelemas käis. Selles linnas võib vabalt leida kohti, mis on Tallinnast tublisti odavamad, rääkimata ka võimalustest hiilida kõrvale pooltest Euroopa Liidu kehtestatud totratest reeglitest. Lisaks paarile ajaloolisele finessile astuvad revüüs üles suursaadik Märt Volmer, Nordica turundusjuht Toomas Uibo ning Taanis elav Eesti saksofonist Maria Faust. […]

MÕTTETUTE RIIKIDE AABITS: Geograaf Toomas Kümmel tuuseldab ringi mööda maakera ja tutvustab riike, mille sihtotstarve on kaheldav. Kas slovakid üldse eksisteerivad või on nad osa tšehhi potist, jääb painavaks küsimuseks. Slovakkia, milleks? Sellele küsimusele püütakse vastust leida juba alates 7. sajandist ja jätkatakse hoogsalt ilmselt edaspidigi. Seni suhteliselt tulutult. Kas tšehhid ja slovakid on üks […]

KONFLIKTIDE LINNUPESA: Mõni aeg tagasi tundus, nagu Eestil oleks tekkinud välispoliitika. Nimelt hääletasime me riigina ÜRO Peaassamblees otsuse poolt, millega tunnistati kehtetuks ja õigustühiseks USA presidendi Donald Trumpi avaldus tunnistada Jeruusalemma Iisraeli pealinnana. Vastukaaluks sellele sammule tekkis Eesti meedias diskussioon selle üle, kas peaksime üht oma suuremat liitlast toetama või mitte. Kuid sisulist arutelu selle […]

MÕTTETUTE RIIKIDE AABITS: Geograaf Toomas Kümmeli ekskursioon planeedi totraimatesse kohtadesse. Andorra õnn sõltumatu pisiriigina on nii suur, et paljudele tundub, nagu poleks seda kohta üldse mõtet pidada. Mõned riigid, enamasti ajalooliste ja poliitiliste juhuste kokkusattumised, on nii mõttetud, et nende kohta kasutatakse lausa terminit kääbusriigid. Ja kõik nad ei olegi atollid või saarekesed soojades meredes, […]

INIMÕIGUSTE KADU: Inimõiguste Instituudi juht Vootele Hansen sukeldub sajanditagusesse maailma, mis Eestitki tugevalt puudutas, ning joonistab kaardi, mil moel rahvahulkadelt nende põhiõigused ära võeti. Oktoobrirevolutsioon pani aluse põhiõiguste kahetisele mõistmisele. On olemas üldised inimõigused ja siis veel teised ning nende propageerijate arvates hoopis olulisemad õigused. Kasutan mõisteid põhi- ja inimõigused sünonüümina, nii nagu möödunud sajandi […]