UUE RAHVAMUUSEUMI OOTEL: Enne Eesti Rahva Muuseumi uue hoone avamist tutvustab Kristjan Raba paarikümne aastaga tekkinud vaateid ERM-i näitusemajast, mis asus vanas Tartu raudteeklubis. Vanas raudteeklubis ja 1994. aastal avatud näitusemajas möllanud kuraatorid ja kunstnikud jätavad ülikoolilinna kultuuriellu nähtava jälje. Näitusemaja oli magnet paljudele kogukondadele, sihtkoht publikule kauges kaares, avatud teaduse- ja kunstiloome polügoon, ERM-i […]

KUIDAS KORRALDADA KOHALOLEK: 25 aastat tagasi, 1990. aasta augustis, avati Taani Kultuuri Instituut Riias ning paar kuud hiljem, 1. novembril, ka Eestis Tallinnas. Silvi Teesalu kirjeldab Taani osa Eesti tänases ja eilses. 1990. aastal olid Baltimaad taanlastele üsna tundmatu ala. Aeg-ajalt ilmus artikleid, kirglikult vahendas Baltimaade vabaduspüüdlusi tollane Taani välisminister Uffe Ellemann-Jensen. Ta oli kohtunud […]

ELU VÕIMALIKKUSEST LOOVATEL ERIALADEL: Psühholoog ja tööõnnespets Tiina Saar-Veelmaa kirjeldab, kuidas inimese aju otsib saavutusi ehk mammuteid, mida ta tapnud on. Rutiinne töö. 14 aastat inimeste eneseteostuslike murede ja küsimuste uurimist viis mind avastuseni, et rutiinse töö mittetalumine on seotud ajuga. Inimese esimene ülesanne on ellu jääda ja elus püsida. Meie põhiprogramm otsib välismaailmast selle […]

VASTUKULTUURIST ELUSTIILIKS: Hipster on moesõna. Ja kui jalutada näiteks Telliskivi loomelinnakusse, on selge, et ka olek, kuhu püüeldakse. Trend. Ent mida see tegelikult üldse tähendab ja kui palju meil sellest aimu on? Sotsioloog Peeter Vihma usub, et hipstereid ühendab tegelikult hipsteriks olemise eitamine. Alljärgnevalt kaardistab Vihma seda subkultuurinähtust; hullemale huvilisele soovitab toimetus Tallinna Ülikooli Kirjastuse […]

KATK PEO AJAL? KesKus teeb vahelduseks Maalehte, mis ise Maalehte ei tee. Laine Trapido (M.D. PhD) ütleb, et seakatkuga seoses tekib tunne, nagu elaksime piibelliku Egiptuse nuhtluste ja rahvaste ning metsloomade intensiivse rändamise ajastul. Mida see katk tegelikult endast kujutab ja millised on teed apokalüpsisest väljumiseks? Kui vene kirjanik Mihhail Bulgakov veel elaks, siis, olen […]

TARARAND KALARANNAS: Liisa Pakosta Eesti Kunstiakadeemiast uurib, mis toimub Tallinnas Kalarannaga. Pro Kapital on liivarannale vastu igasuguseid seadusi traadi ette tõmmanud, linnavõim vaikib nagu tasakesi allapoole liuglev telliskivi. Tallinna kesklinnas on looduslik liiva- ja ujumisrand, mida tuntakse Kalaranna nime all. Vabas Eestis on meie merepiir vaba. Kallasraja põhimõte tähendab, et veekogu ääres peab olema igaühele […]

ÖÖÜLIKOOLI JA KESKUS’I SARJA 10. LUGU: Publitsist Kaupo Vipp mõtiskleb inimõnne ja termodünaamika seoste üle. Kui kõrget elatustaset maakera sellisele hulgale inimestele üldse pakkuda saab? Mis pistmist on õnnel termodünaamika või füüsikaga? Minu jaoks oli kummaline – kui ma üheksa aastat tagasi tänu teadusfilosoofia huvile selle teema otsa komistasin –, et meil on 400 aastat […]

KUI MÄNG ON KEELATUD: Okupatsioonide muuseumi juht Merilin Piipuu tutvustab avangardse Eesti muusika- ja kultuurikööginäitust, mida saab vaadata augusti lõpuni. Näituse keskmes on aeg, kui iga vend tegi endale ise kitarri ja oma kööki salaja vabariigi.  „Kõige naljakam seik oli, kui üks ansamblitest esitas muusikapala pealkirjaga „Täna ilma piimata“. Siis kultuuriosakonna esimees härra Noobel jooksis […]

MIS JUHTUKS, KUI… Etnoloogiadoktor Aimar Ventsel uurib, mis juhtuks, kui vene keel saaks Eestis teise riigikeele staatuse. Kunagi ammu, umbes 1997. aastal, kui ma elasin veel Saksamaal, olin kord jälle Eestis käimas. Tartus sain kokku oma endise õppejõu Kaido Jaansoniga ning erinevatel teemadel rääkides läks jutt ka vene keelele Eestis. Ja auväärne professor ütles: „Ma […]

MILLAL TARTU KAARDISTATI: Eesti teiseks üldlaulupeoks valminud Tartu haruldast plaani (1879 ?) tutvustab Eesti ajalooliste kaartide uurija Tõnu Raid. Raid on ka raamatu „Tartu ajaloolistel linnaplaanidel“ autor. Siiani on ebaselge esimese eestikeelse Tartu linnaplaani ilmumise aeg. 1857. aastal toimus baltisakslaste esimene avalik laulupidu (festival) Tallinnas, nende teine laulupidu toimus Riias 1861 ja kolmas oli jälle […]