MINEVIK TULEVIKUKS: Brigitta Davidjants käis külas konserveerimis- ja digiteerimiskeskuses Kanut. Brigittat on juba mõnda aega vaevanud uudishimu – mida see tähendab, kui ühte lausesse mahuvad minevikulised konserveerimine ja restaureerimine ning tulevikuhõnguline digiteerimine. Seostada mõisteid „konserveerimine“ ja „digiteerimine“ mineviku ja tulevikuga on muidugi meelevaldne, sest tegelikult nii konserveeritakse ja restaureeritakse kui ka digiteeritakse asju ikka järeltulevatele […]

KELLE PEA ON RIIGIPEA: Kas presidendi otsevalimise idee asemel oleks õigem mõelda sellele, kuidas presidendi institutsiooni likvideerida? Milleks sellist institutsiooni üldse vaja on, küsitakse järjest sagedamini. See küsimus on tänaseni selgeks vaidlemata, vähe sellest, presidendi ametikoha vajadust pole suurt argumenteeritud, nii nagu pole läbimõeldud vastulööki andnud ka presidendiameti vastased. Siin loos arutlevad akadeemia Nord professor […]

TALLINNA EMAJÕGI: Jaak Juske, kõigi ajaloohuviliste lemmik ning linnaekskursioonide tark trollibuss, ujub mööda Härjapea jõge. Jõgi oli 1930. aastateks sedavõrd ropp ning reostunud, et aeti kollektorisse. Tallinlaste seas on säilinud mälestus kunagi läbi südalinna voolanud Härjapea jõest. Kust see kitsas kiirevooluline jõgi aga täpselt voolas, seda enam täpselt ei teata. Niisiis kutsun selle looga – […]

*NB! Ei saagi.  MAAILMA GETOSTUMINE: Aprillis kohtusid Euroopa Majas kaks ajaloolast, Mart Nutt ja Yvan Gastaut, kes arutlesid nüüdisaegse immigratsiooni üle. Tegemist on teemaga, mis on voolanud läbi kõigi Eesti meediakanalite inimeste igapäevaellu. Sellest räägitakse kodudes, bussis, saunas, suguvõsa kokkutulekul, poejärjekorras ja üleüldse igal pool. Kohtumist vahendab Aet Kukk. Kui veel mõni aasta tagasi seostus […]

RAHVUSVAHELINE UJUVLINN: Maikuus sai Hiiumaa pealinn Kärdla 78-aastaseks. Kohalikud tähistasid tähtpäeva kentsaka maiparaadiga, mis siirdus keskväljakult poeet Ave Alavainu aeda. Aivar Viidik aga pajatab sünnipäeva raames hoopis, mis imeloom oli „Kärdla“-nimeline laev ja mida seal tehti. Eesti rahvusarhiivi filmiarhiivis säilib Eesti Teadeteagentuuri fotograafi Erich Normani juuresolev ülesvõte aastast 1962, mille allkirjaks on: „Saksa Demokraatlikus Vabariigis […]

KUIDAS KAARDISTADA ÜHEKANDI TÜÜPE: ERR-i kultuuriajakirjanik Peeter Helme usub, et küsimus rahvuslusest on 21. sajandil üsna problemaatiline, sest tegu on poleemilise püstitusega, millel pealegi puudub kõigile üheselt arusaadav ja üldaktsepteeritud mõisteaparaat. Eestikeelne sõna „rahvus“ on tõlkesõna. Eesti keelde on see tulnud ladina keelest saksa keele kaudu. Saksa keeles on olemas sõna die Nation. Sõna lõpp […]

PUHAS RAHVADOKUMENTAAL: Koduloolane Heiki Raudla julgustab kohalikku pärimust koguma. Kauaaegse Viljandi elanikuna on ta aastaid telgitaguseid mööda käinud ning tutvustab nüüd väikese koha toredaid lugusid, mille peategelasteks on kõigile tuntud eestlased. Üles astuvad ministrid, presidendid, poliitikud ning ühiskonnategelased. Tere tulemast, selles jandis on kõigil muheda klouni roll! Kadunud muruniitja Kümmekond aastat tagasi vahetult enne jaanipäeva […]

KAS KULTUURIREVOLUTSIOON JÄÄB ÄRA VÕI JUBA TULISTATAKSE? Kõik teavad seda vana, kasutut ja anekdootset ennustust, mis puudutas kino tulekut: teater surevat kohe välja. Pärast televisiooni levima hakkamist pidi aga välja surema kino. Muidugi nii ei läinud. Aga ennustada on tore, Igor Mang on Eesti enimmüüdav kirjanik, artist ning näitleja ühes isikus – see paberleht, kuhu […]

PEKO MAAPÄÄLNE RIIK: Seto kuningriigi päev on ajaproovile hästi vastu pidanud. Ja Seto kuningriik on vaid kolm aastat noorem kui Eesti Vabariik. 22 aasta jooksul on muutunud päris palju, samas on põhilised jooned jäänud samaks. Kahekordne ülemsootska Ahto Raudoja räägib kuningriigi 22. aastaringist, mis said just kirvega pakus raamatusse taotud. Kui keegi, kes käis 1994. […]

KUIDAS SÄILITADA INIMÕIGUSI: Inimõiguste Instituudi aastakonverents Tallinnas on inimõigusi ja nende problemaatikat käsitlev rahvusvahelise mastaabiga konverents, mis toimus juba viiendat korda. Inimõiguste Instituudi korraldatud konverentsil osaleb igal aastal üle 350 aktivisti, diplomaadi, poliitiku, analüütiku ja eksperdi. Sel aastal keskenduti keelelistele inimõigustele Baltikumis, vaadeldi tänast Venemaad läbi eri põlvkondade silmade, arutleti inimõiguste kohtu rolli üle Euroopas, […]