OKTOOBRIREVOLUTSIOONI PUHUL TEEME AKTUSE: KesKus’i toimetus soris sahtlis ja leidis sealt vana kulla, diktofonikasseti, kus 1990–1992 Tallinna linnapea ametit pidanud geograaf Hardo Aasmäe pajatab, mil moel ta Tallinnast punamonumendid ära koristas. Paneme vana lindi mängima. Elu oli seiklus. Kui keegi kujutab ette, et ühe kuju mahavõtmine on buldooseritöö, siis see on kõige suurem eksitus. Esiteks […]

BRITID EESTI REIDIL: Arto Oll kirjutab Briti eskaadri tegevusest Eesti vetes 1918. aastal. Lennusadama vesilennukite angaaris on võimalik tutvuda erilise seigaga meie ajaloost, nimelt Briti eskaadri tegevusega Eesti Vabadussõja algusperioodil. Näituse idee sündis õigupoolest juba eelmise aasta lõpus, mil Suurbritannia saatkond Tallinnas pöördus muuseumi poole ettepanekuga teha näituse koostamisel koostööd. Viljaka ühistegevuse tulemusena valmis 2018. […]

LÄHEDASED: Väljasurevate soome-ugri väikekeelte seas on eestlased suur rahvas. Ungarlaste ja soomlaste järel kolmas. Miina Pärn räägib kammerkoori Collegium Musicale rännakutest sugulaste juurde. Oktoobri kolmel viimasel nädalal toimuvad üle Eesti hõimupäeva üritused, hõimupäeva tähistatakse 20. oktoobril.  Lennart Meri film „Veelinnurahvas“ algab kaadriga viimasest kamassist, kelle eelviimane rahvuskaaslane suri 25 aastat tagasi. „Sestsaadik kõneleb Klavdia Plotnikova […]

KUIDAS ELURUUMI KIRJELDADA: Kas kodu peab olema tingimata moodne ning mööbel ja asjad vahetuma samasuguse peadpööritava kiirusega nagu värvid kiirmoeketi riidestangedel, küsib Triin Ojari. Arhitektuurimuuseumi näitus „Kohaliku aja järgi. Sajand Eesti linnakodu“ vaatab, kuidas avalikkus ideaalset kodu eri aegadel on kujutanud. Kas kodu on soliidne tükk omandatud kinnisvara või sobib tänapäevase nomaadliku elulaadiga pigem ajutine […]

ORIKAS UISKUDEL: Kivisildnikule sattus pihku uudis, mis kõneleb sellest, kuidas Edgar Savisaar ennast nagu tõuk kohtust välja vingerdas. Tervisele viidates, ehkki toimetab samal ajal Tallinna volikogus ja kandideeris koguni uisuliidu presidendiks. Ma ise enam aastaid lehti ei loe, telekat ei vaata ja aknast mulle kodanik Edgar Savisaar kätte ei paista. Minusuguseid hea maitsega inimesi võib […]

KOOLITATUD KOERALE: Leelo Tungal on kirjutanud mitu poppi raamatut, ühest neist tegi Moonika Siimets filmi „Seltsimees laps“. Kultuurikoer Saba vaatas filmi ära ja niuksus vaimustusest. Aga päris kõigest ta aru ei saanud. Koer on ikkagi sellest sajandist, film aga eelmisest. Lapseni ulatub koer hästi, nii ta siis küsis seltsimees lapselt Helena Maria Reisnerilt 1950ndate kohta. […]

PÕHISEADUSESSE KIRJUTATUD: Inimõiguste Instituudi läbiviidud avaliku arvamuse uuringust selgus, et Eesti elanikud ei tunne inimõigusi. Aet Nutt analüüsib situatsiooni. Mitte keegi meist ei taha, et meie inimõigusi riivataks või lausa rikutaks. Turu-uuringute AS-i poolt 1000 vastaja seas läbiviidud küsitlusest selgus, et küsimusele „mis on inimõigused“ ei osanud vastata või jättis üldse vastamata 49% kõigist küsitletutest. […]

KODUSE KIILU ALL: Eestlaste rahvamütoloogias elab võimsalt valge laeva kujund – see tuleb teatavasti meile kord järele ja päästab ära kõigest kurjast. Nii jutustas 19. sajandil prohvet Maltsvet ja nii usuti 1950-ndatel. Õnne Mets Meremuuseumist aga tutvustab reaalseid laevu, mida meie sajandil pakkuda on. veebruaril tähistas Eesti Meremuuseum oma 83. aastapäeva ning tegi kingituse endale […]

ÕIGUSTE JA KOHUSTUSTE RISTTEE: Lugu sellest, kuidas Merident Presi 25 aastat tagasi Inimõiguste Instituudi moodustas. Meri uskus, et inimõigused kujunevad Eesti Assamallaks – kohalikuks Waterlooks, otsustavaks lahinguks ja saatusliku kaotuse võimaluseks. Instituudi juht Vootele Hansen kirjeldab veerandsadat aastat ning tänast päeva. ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni 44. aastapäeval, 10. detsembril 1992 moodustati tollase Vabariigi Presidendi Lennart Mere […]

LAARI SELETUSKIRI: Mart Laar tunnistab ausalt üles, kuidas ta Kiur Aarma ja Raimo Jõeranna dokfilmi sattus. Film „Rodeo“ pajatab Mardi enda esimesest valitsusest. Mis aga filmist välja lõigati? Kohe saab teada. Et kõik ausalt ära rääkida, tuleks alustada sellest, kui mu mälestusteraamatu I osa „Pööre“ oli tõusnud raamatumüügi edetabelite tippu ja mulle helistas Kristina Märtin, […]