ILVESEKIRJUTAJA SELGITUSI: Ajakirjanik Argo Ideon kirjutas raamatu Toomas Hendrik Ilvese presidendiksoleku aastatest. Nüüd räägib ta KesKus’ile selle raamatu tegemise tehnilisest poolest. Ja köögipoolest ka. „Veel suurem viletsus valitseb vaimse Eesti selles aidanurgas, kus peaksid asuma meie tähtsamate poliitikute elulood ja temaatilised käsitlused neist,“ kirjutas Peeter Olesk 2008. aastal Sakalas. Vahepeal on ilmunud näiteks Kalle Muulilt […]

SOOMEUGRI HÕIMUPÄEVAKUD: Jaak Prozes ja Viia-Kadi Raudalainen Fenno-Ugria asutusest kõnelevad, et võtmeküsimuseks soome-ugri rahvaste püsimajäämisel pole mitte kultuuripärandit põlvest põlve edasi andmine, vaid pigem oskus see iga põlvkonna poolt uueks mõtestada. Rando Tooming käis oktoobrikuiste hõimupäevade raames tulevast avastamas. Kultuuripärand ei saa valmis saada ega püsida vaid pärimustes, teame me soome-ugri väikerahvaste kurbade näidete põhjal […]

ILVES LÄHEB METSA TAGASI: Meie loomaaia vapilooma Toomas Hendrik Ilvese presidendiaeg on läbi, ootamatult on täitunud kümnekas. Juku-Kalle Raid otsis tulevase ekspresidendi üles, et puhuda kübeke spordijuttu. Ühtlasi vaatame ka lähiminevikku ning tuletame meelde, mida Kadriorust metsa tagasi siirduv Ilves selle kümne aasta jooksul KesKusʼi vahendusel rahvale veel öelnud on.  Kümme aastat on pikk aeg, […]

INIMVAHUKOORE KIHT MAAILMA REKLAAMIPEOL: Tänavusele Cannes’i reklaamifestivalile tegid oma palverännaku kaheksa inimhingede inseneri Eesti reklaamiagentuurist Zavod BBDO. Praeguseks on nad õnnelikult tagasi ja valmis jagama KesKus’i lugejatega muljeid, kas meil õnnestub lähitulevikus pääseda Dormeo madratsite, Arieli pesupulbri ja Vanishi puhastusvahendi reklaamipausiterrorist või mitte. Igal aastal koguneb kiht inimvahukoort Prantsuse Rivierasse, kus toimub Cannes Lions International […]

MINEVIK TULEVIKUKS: Brigitta Davidjants käis külas konserveerimis- ja digiteerimiskeskuses Kanut. Brigittat on juba mõnda aega vaevanud uudishimu – mida see tähendab, kui ühte lausesse mahuvad minevikulised konserveerimine ja restaureerimine ning tulevikuhõnguline digiteerimine. Seostada mõisteid „konserveerimine“ ja „digiteerimine“ mineviku ja tulevikuga on muidugi meelevaldne, sest tegelikult nii konserveeritakse ja restaureeritakse kui ka digiteeritakse asju ikka järeltulevatele […]

KELLE PEA ON RIIGIPEA: Kas presidendi otsevalimise idee asemel oleks õigem mõelda sellele, kuidas presidendi institutsiooni likvideerida? Milleks sellist institutsiooni üldse vaja on, küsitakse järjest sagedamini. See küsimus on tänaseni selgeks vaidlemata, vähe sellest, presidendi ametikoha vajadust pole suurt argumenteeritud, nii nagu pole läbimõeldud vastulööki andnud ka presidendiameti vastased. Siin loos arutlevad akadeemia Nord professor […]

TALLINNA EMAJÕGI: Jaak Juske, kõigi ajaloohuviliste lemmik ning linnaekskursioonide tark trollibuss, ujub mööda Härjapea jõge. Jõgi oli 1930. aastateks sedavõrd ropp ning reostunud, et aeti kollektorisse. Tallinlaste seas on säilinud mälestus kunagi läbi südalinna voolanud Härjapea jõest. Kust see kitsas kiirevooluline jõgi aga täpselt voolas, seda enam täpselt ei teata. Niisiis kutsun selle looga – […]

*NB! Ei saagi.  MAAILMA GETOSTUMINE: Aprillis kohtusid Euroopa Majas kaks ajaloolast, Mart Nutt ja Yvan Gastaut, kes arutlesid nüüdisaegse immigratsiooni üle. Tegemist on teemaga, mis on voolanud läbi kõigi Eesti meediakanalite inimeste igapäevaellu. Sellest räägitakse kodudes, bussis, saunas, suguvõsa kokkutulekul, poejärjekorras ja üleüldse igal pool. Kohtumist vahendab Aet Kukk. Kui veel mõni aasta tagasi seostus […]

RAHVUSVAHELINE UJUVLINN: Maikuus sai Hiiumaa pealinn Kärdla 78-aastaseks. Kohalikud tähistasid tähtpäeva kentsaka maiparaadiga, mis siirdus keskväljakult poeet Ave Alavainu aeda. Aivar Viidik aga pajatab sünnipäeva raames hoopis, mis imeloom oli „Kärdla“-nimeline laev ja mida seal tehti. Eesti rahvusarhiivi filmiarhiivis säilib Eesti Teadeteagentuuri fotograafi Erich Normani juuresolev ülesvõte aastast 1962, mille allkirjaks on: „Saksa Demokraatlikus Vabariigis […]

KUIDAS KAARDISTADA ÜHEKANDI TÜÜPE: ERR-i kultuuriajakirjanik Peeter Helme usub, et küsimus rahvuslusest on 21. sajandil üsna problemaatiline, sest tegu on poleemilise püstitusega, millel pealegi puudub kõigile üheselt arusaadav ja üldaktsepteeritud mõisteaparaat. Eestikeelne sõna „rahvus“ on tõlkesõna. Eesti keelde on see tulnud ladina keelest saksa keele kaudu. Saksa keeles on olemas sõna die Nation. Sõna lõpp […]