LÄHEDANE JA KAUGE: Ajalugu koosneb lugudest. Jaak Juske toob oma uues raamatus „Sada põnevat lugu Eesti Vabariigist“ lugejateni viimase sajandi igast aastast ühe olulise loo. KesKus tutvustab šefimaid sündmusi, mida sajandi kohta teada võiks. 1919 Hülgerasv tõi Ruhnu Eestile jaanuaril 1919 sai Ruhnu ametlikult Eesti Vabariigi osaks. Paraku polnud aga saarega tükk aega ühendust ja […]

GIID TULEB! Ahto Kaasik kogus ühtede kaante vahele harda Eesti, Eesti Vabariigi Tartu rahu järgsetes piirides asuvad pühapaigad. Nii sündis vägede teejuht kodumaauitajale. Alljärgnevalt räägib Ahto mõnda meie vaimsetest vanalugudest. Eestis on endiseid ja tänaseidki pühapaiku arvukalt ning tasapisi käib ka nende kaardistamine, tegelikult juba mitmeid aastaid. Üllatavalt selgub, et pühapaigad kui meie vanimad kaitsealad […]

VAADATA SAMU ASJU ERINEVATE SILMADEGA: Tiit Pruuli kirjutas oma reisidest raamatu „Minu maailm“. Mõeldes suurele planeedile ja väikesele Tiidule, tundub väga ambitsioonika ettevõtmisena. Ent siin ta on. Juku-Kalle Raid liimis ränduri korraks põranda külge kinni ja üritas tema maailmast sotti saada. Kui kaua sa kannatad ühel kohal istuda? Ilma et hakkaks närviliselt jalgu kõlgutama? Oled […]

INIMPERE JA MUUD LOOMAD: Kui Tänapäeva kirjastuse tark ja töökas rahvas tegi ettepaneku, et nende väljaantavas sarjas „Looduse lood“ võiks folkloristist professor Marju Kõivupuu tutvustada eesti loomapärimust, oli ta muidugi meelitatud. Marju pajatab KesKus’i lugejale, kuidas loomafolkloor ajas teisenenud on. Eesti Loodusele ja mujalegi on saanud aastate jooksul üht-teist teemakohast kirjutatud. Nii meie metsikutest elukatest […]

VALIKULINE KIRJAOSKUS JA VASAKEMOTSIOONID: Etnoloogiadoktor Aimar Ventsel mõtiskleb, kust siginevad meil Euroopas Oudekki-sugused, kelle partisanlikud püüdlused reedavad nende mõtteviisi: taganeda pole kuhugi, selja taga on Moskva. Persse see Euroopa. Ma teen juba pikemat aega koostööd ajaloolastega Almatõst, Kasahstani pealinnast. Nad töötavad instituudis, mis tegeleb spetsiifilise teemaga – Kasahstanis asunud GULAGi laagrite ja stalinlike küüditamiste uurimisega. […]

JA NÜÜD MIDAGI TÄIESTI TEISTSUGUST: Viimased uuringud näitavad kodanike teatud hämminguks, et ühiskond on hakanud geidesse endisest oluliselt leebemalt suhtuma. Kooseluseadusest on saanud lihtsalt tükike sitta, mida poliitikud üksteise pihta loobivad. Tegelikult ei kujuta paljud absoluutselt ette, misasi see geiliikumine üldse on. Ja miks. Helen Talalaev teeb ülevaate geiliikumise loost. Organiseeritud geiliikumine algas läänemaailmas 1960. […]

NÕIAVITSAGA VEHKIMINE: Akadeemik Anto Raukas analüüsib teaduse ja ebateaduse vahekorda tänases Eestis ning mujal ilmas ja toob esile mõningaid kentsakaid punkte, kus teaduse asemel saab televiisoris probleemidele otsustajaks suvaline šamaan, olgu ta nimeks näiteks kasvõi Filja. „Eesti Entsüklopeedia“ defineerib teadust kui tegevust, mille eesmärgiks on uute, tunnetuslikult ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine ja rakendamine ning […]

MUINSUSKAITSE TANDRID: Aprillist poole maini käib Eestis igal aastal muinsuskaitsekuu. Ei maksa mõelda, et see tähendab vaid metallidetektoritega vanamehi põldudel, roostes mündikasti hipsteri kiviaia all või turule tassitud lömmis, aga hindamatut hõbesõlge. Muinsuskaitse funktsioonid üha laienevad ning võtavad enda alla järjest rohkem eluruumi. Ning ka hägustuvaid alasid leidub piiridel rohkem. Olgu selleks siis 20. sajandi […]

PARLAMENDI MUSTA HUUMORI VÄLIMÄÄRAJA: Riigikogu liige Viktoria Ladõnskaja kirjeldab Toompea teatrimaja ning pistab uudishimulikele pihku ekskursioonikaardi. Siit saame teada, kuidas sünnivad parlamendis kepsakad rollid ning mil moel lavastub uus komöödia või draama. Parlamendis viljeldav huumor kuulub kategooriasse, mida saab iseloomustada kui õelat, kohati halastamatut, küünilist, musta. Žanr on tegelikult tekkinud parlamendiliikme vaiksest lootusest, et tuleb […]

KIHISEVAST POPULISMIST JA MEIE REAALSUSEST: Aet Kukk Inimõiguste Instituudist lappab mõningaid rahvusvahelisi raporteid. Kohe saame teada, mis värk on Eestis inimõigustega ja kuidas me selles plaanis elame. Jaanuaris tuli rahvusvaheline inimõigusteorganisatsioon Human Rights Watch välja oma iga-aastase raportiga World Report 2017. Raport annab ülevaate globaalsest inimõiguste olukorrast, mille jaoks koguti andmeid 2016. aasta jooksul. Human […]