INIMPERE JA MUUD LOOMAD: Kui Tänapäeva kirjastuse tark ja töökas rahvas tegi ettepaneku, et nende väljaantavas sarjas „Looduse lood“ võiks folkloristist professor Marju Kõivupuu tutvustada eesti loomapärimust, oli ta muidugi meelitatud. Marju pajatab KesKus’i lugejale, kuidas loomafolkloor ajas teisenenud on. Eesti Loodusele ja mujalegi on saanud aastate jooksul üht-teist teemakohast kirjutatud. Nii meie metsikutest elukatest […]

VALIKULINE KIRJAOSKUS JA VASAKEMOTSIOONID: Etnoloogiadoktor Aimar Ventsel mõtiskleb, kust siginevad meil Euroopas Oudekki-sugused, kelle partisanlikud püüdlused reedavad nende mõtteviisi: taganeda pole kuhugi, selja taga on Moskva. Persse see Euroopa. Ma teen juba pikemat aega koostööd ajaloolastega Almatõst, Kasahstani pealinnast. Nad töötavad instituudis, mis tegeleb spetsiifilise teemaga – Kasahstanis asunud GULAGi laagrite ja stalinlike küüditamiste uurimisega. […]

JA NÜÜD MIDAGI TÄIESTI TEISTSUGUST: Viimased uuringud näitavad kodanike teatud hämminguks, et ühiskond on hakanud geidesse endisest oluliselt leebemalt suhtuma. Kooseluseadusest on saanud lihtsalt tükike sitta, mida poliitikud üksteise pihta loobivad. Tegelikult ei kujuta paljud absoluutselt ette, misasi see geiliikumine üldse on. Ja miks. Helen Talalaev teeb ülevaate geiliikumise loost. Organiseeritud geiliikumine algas läänemaailmas 1960. […]

NÕIAVITSAGA VEHKIMINE: Akadeemik Anto Raukas analüüsib teaduse ja ebateaduse vahekorda tänases Eestis ning mujal ilmas ja toob esile mõningaid kentsakaid punkte, kus teaduse asemel saab televiisoris probleemidele otsustajaks suvaline šamaan, olgu ta nimeks näiteks kasvõi Filja. „Eesti Entsüklopeedia“ defineerib teadust kui tegevust, mille eesmärgiks on uute, tunnetuslikult ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine ja rakendamine ning […]

MUINSUSKAITSE TANDRID: Aprillist poole maini käib Eestis igal aastal muinsuskaitsekuu. Ei maksa mõelda, et see tähendab vaid metallidetektoritega vanamehi põldudel, roostes mündikasti hipsteri kiviaia all või turule tassitud lömmis, aga hindamatut hõbesõlge. Muinsuskaitse funktsioonid üha laienevad ning võtavad enda alla järjest rohkem eluruumi. Ning ka hägustuvaid alasid leidub piiridel rohkem. Olgu selleks siis 20. sajandi […]

PARLAMENDI MUSTA HUUMORI VÄLIMÄÄRAJA: Riigikogu liige Viktoria Ladõnskaja kirjeldab Toompea teatrimaja ning pistab uudishimulikele pihku ekskursioonikaardi. Siit saame teada, kuidas sünnivad parlamendis kepsakad rollid ning mil moel lavastub uus komöödia või draama. Parlamendis viljeldav huumor kuulub kategooriasse, mida saab iseloomustada kui õelat, kohati halastamatut, küünilist, musta. Žanr on tegelikult tekkinud parlamendiliikme vaiksest lootusest, et tuleb […]

KIHISEVAST POPULISMIST JA MEIE REAALSUSEST: Aet Kukk Inimõiguste Instituudist lappab mõningaid rahvusvahelisi raporteid. Kohe saame teada, mis värk on Eestis inimõigustega ja kuidas me selles plaanis elame. Jaanuaris tuli rahvusvaheline inimõigusteorganisatsioon Human Rights Watch välja oma iga-aastase raportiga World Report 2017. Raport annab ülevaate globaalsest inimõiguste olukorrast, mille jaoks koguti andmeid 2016. aasta jooksul. Human […]

TERVISEKS, SÕBRAD! Ehkki sotside hitlerjuugend eesotsas Jevgeniga tahab terviseks joomise kraani kinni keerata, usume me ometi, et õige toost õigel kohal on ületamatu asi. Veebruaris on väga paslik tõsta näiteks toost Eesti Vabariigi terviseks. Sõprade terviseks samuti. Ja olgu see siis üks lahe ja sisuküllane ütelus, mitte lihtsalt näiteks „Hei!“. Kodumaistest ja välismaistest toostidest pajatavad […]

MÕNUSAT ISU: Euroopas pole eri maade söömis- ja joomiskultuuri uurimist mitte alati peetud teadusharuks, pigem populariseerimiseks. Viimastel aastatel peetakse seda siiski teaduslikuks alaks. Professor Raimo Pullat heidab pilgu 18. sajandi tallinlase toidulauale. Hea võrrelda, kas midagi ka muutunud on. Köögi ja toitumise ajaloo uurimisel on olulised varandusinventarid – millised köögiga seonduvad riistad ja vahendid kellelgi […]

INIMENE ON KUSTUV TULUKE: Ivo Posti kirjeldab idapiiri jõulu- ja näärikombeid. Kuna segase rahvastikuga aladel on kõik segane, saab ka Narvas võtta uut aastat vastu kolm korda: õigel päeval ja lisaks veel jaanuari keskpaiku. Maksab isegi proovida. Kuna enamik eestimaalasi pole kas üldse käinud või sattusid Narva viimati aastaid tagasi, siis siinsetest kommetest ja melust […]