PUHAS PÕLVKONDADE VAHE. VÕI MITTE: Mall Nukke ja Regina-Mareta Soonsein on kunstnikest ema ja tütar, kelle koosnäitusel kohtuvad ema hillitsetud värvigammaga õlimaalid ja tütre linoollõike tehnikas hiigelmõõtmetes graafilised tööd. Mark Raidpere uuris ning pildistas ema ja tütre kunsti ning põlvkondade omadusi. Mark Raidpere: Miks ja kuidas te siin galeriis siis üheks saate? Regina-Mareta Soonsein: Algimpulss […]

VAIKELU VAGUNIKOLINAL: Kui agulist saab linn, muutub tänavapilt alati kiiresti ning märgatavalt. Ja mõnikord lausa kummaliseks. Kui tänane Tallinn peidab ajaloolist nihet järjest vähem, siis kiikame minevikku. Huvi tagasihoidliku puumaja vastu Vesivärava ja F. J. Wiedemanni tänava nurgal ning ka piirkonna vastu laiemalt tekitas eelkõige foto 1920. aastate teisest poolest, millel kujutatakse auruveduriga kaubarongi peaaegu riivamisi majast […]

SIBERI LAPSEPÕLV EESTI RAUDTEEJAAMADES: 2017. aastal toimus Eesti Kunstiakadeemia 40. soome-ugri ekspeditsioon. Esmakordselt uurimisreiside ajaloos oli teravik pööratud eestlaste endi poole. Nimelt olid uurimisfookuses Siberisse küüditatud eestlased. Dokumentalist Ave Taavet tutvustab Siberi lapsepõlve teemalist kunstiprogrammi. Koostöös Vabamuga oli ekspeditsioonigrupi kätte jõudnud hulk huvitavat arhiivimaterjali – fotod, kirjad, mälestused, joonistused – Soni külast Širinski rajoonist Krasnojarski […]

ÜLESKIRJUTUSI KOGUNEMISELT: 10. detsembril möödus 70 aastat ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni vastuvõtmisest. Tallinnas toimus taas, järjekorras kaheksas inimõiguste aastakonverents „Väärtuskonfliktid“. Tänavu räägiti väikeriikidest kui võrdsest partnerist, inimõiguste tulevikust, internetist kui tõese informatsiooni väravast ja manipuleerimisvahendist, aga ka Venemaa tulevikust vene aktivistide silme läbi. KesKus’i toimetus koostas äärmiselt olulisest üritusest kaleidoskoobi.  Mart Nutt: Inimõiguste olukord maailmas paranes […]

ÄÄREMAASTUMINE? Pärnu Uue Kunsti Muuseumis on üleval järelehüüdenäitus „Rongid, rongid …“ – 90 aastat kestnud ja jonnaka riigi poolt kinni keeratud rongiühendusele Tallinna ning Pärnu vahel. Lylian Meister mõtiskleb raudtee ja kodumaiste äärealade teemadel. Näitus „Rongid, rongid …“ on järelehüüe 90 aastat kestnud ja 8. detsembril 2018 Vabariigi Valitsuse otsusega lõpetatud rongiliiklusele Pärnumaal. Sündmused ja kaadritagune Tundeküllane […]

KÕIGE ROHKEM VARJUNIMESID: Hunt on meil veres, aga kas me võiks pidada eestlasi hundirahvaks? Tiina Vähi Eesti Kultuurikojast visandab meie hunti, kes kuulutati Eesti rahvusloomaks 2018. aastal. Kiskja valimine rahvusloomaks on mitmel viisil märgiline, leiab Vähi. Viskame siis pilgu hundilukku. Tasub mõelda, miks on hunt nii tähtis, et ta meid mitmel moel kõnetab, olgu siis […]

SALAVAATLEJA KAAMERASILMAGA: Heikki Leis on kunstnik, kes pildistas fotosarja „Eesti meister“, mis jäädvustab inimesi, kes teevad veel asju oma kätega ja sellisel tasemel, mille kohta võib julgesti öelda – kunst. Kindel on ka see, et Leis lendab oma fotodega Eesti meistritest maailmas laia kaarega. Juba praegu. KesKus palus autorilt meistreid ja selgitusi meistrite kohta. Mul […]

TÖÖTAVAD RÖÖPAD: Lavassaare kitsarööpmelise raudtee muuseumi eestvedaja Mehis Helme on aasta muuseumitöö kroonimata kuningas. Lavassaare kambal õnnestus taaskäivitada vana auruvedur ning nüüd saavad huvilistest külastajad sellega 2019. aasta soojemal hooajal poodi küpsise järele sõita. Esimese kitsarööpmelise raudtee ehitus Eestis jääb 19. sajandi lõppu. Raudtee rajajaks oli Esimene Juurdeveoraudteede Selts Venemaal. Esimene raudteeliin Pärnu-Valga avati 1896, […]

OKTOOBRIREVOLUTSIOONI PUHUL TEEME AKTUSE: KesKus’i toimetus soris sahtlis ja leidis sealt vana kulla, diktofonikasseti, kus 1990–1992 Tallinna linnapea ametit pidanud geograaf Hardo Aasmäe pajatab, mil moel ta Tallinnast punamonumendid ära koristas. Paneme vana lindi mängima. Elu oli seiklus. Kui keegi kujutab ette, et ühe kuju mahavõtmine on buldooseritöö, siis see on kõige suurem eksitus. Esiteks […]

BRITID EESTI REIDIL: Arto Oll kirjutab Briti eskaadri tegevusest Eesti vetes 1918. aastal. Lennusadama vesilennukite angaaris on võimalik tutvuda erilise seigaga meie ajaloost, nimelt Briti eskaadri tegevusega Eesti Vabadussõja algusperioodil. Näituse idee sündis õigupoolest juba eelmise aasta lõpus, mil Suurbritannia saatkond Tallinnas pöördus muuseumi poole ettepanekuga teha näituse koostamisel koostööd. Viljaka ühistegevuse tulemusena valmis 2018. […]