• Avaleht
  • Kontakt
  • Tellimine
  • Kultuurisündmused
  • Rubriigid

Arhiiv

NAABRITE ?EDÖÖVRID: Väljakutsuva pealkirjaga näitus “Avastamata ?edöövrid. Vene kunst Baltimaade kogudest” on avatud alates 23. märtsist kahes muuseumis korraga – Kumus ja Kadrioru kunstimuuseumis. Kuraator Aleksandra Murre muugib ukse lahti.


Lisatud 10 May 2012 / 0 Comment /
Tweet



Alljärgnevalt põhjendan ja selgitan pealkirja “Avastamata ?edöövrid…” tagamaid, mitte ei hakka vene kunsti ajalugu ümber jutustama. Miks avastamata? Kui inimesele pakutakse midagi tundmatut, siis tekib alati kahtlus, et püütakse “maha müüa” asja, mida kellelgi teisel vaja pole. Antud juhul pole see tõsi – avastamata (vene keeles on neid lausa tundmatuteks nimetatud) on need kunstiteosed paljuski […]

Read more →

KAS EESTISTKI VÕIB SAADA NAURU? Naurufitseerumise kurb lugu ehk mõtle ning ära torgi linnusitta ehk lühike edulugu, mis põrmuks laguneb. Marek Strandberg ja Katrin Idla jutustavad väikesaarest Vaikses ookeanis, mille saatus on justkui tänase lääne ühiskonna minimudel.


Lisatud 10 May 2012 / 0 Comment /
Tweet



Nauru. Saar ja saareriik keset Vaikset ookeani. Suurust 21 km². Oli ta nüüd kaupmees, mereröövel või maadeavastaja, aga igatahes sai Nauru olemasolu läänele teatavaks 1798. aastal vaalalaevakapteni John Fearni kaudu. Üks paik, kuhu huviga sisse põigata, oli taas juures. Tõenäoliselt on inimesed sel saarel elanud sadu kui mitte tuhandeid aastaid. Enne seda oli saar aga […]

Read more →

ESSEE LÄHIMINEVIKU EKSIRÄNNAKUTEST: Jüri Pino pajatab, kuidas loendatav kodanik riigi peale tigedaks võib minna. Ja räägib ära, et ainult ei või, vaid lähebki.


Lisatud 10 May 2012 / 0 Comment /
Tweet



Tahad aga korralik riigialam olla ja vihastad ennast seaks. Rahvaloendusel. Täpsemalt ennast e-loendades. Et säästa loendajate jalavaeva, bensiini, aega ja muidugi nappe riiklikke vahendeid. Käivad sihukesed vastutustundlikud hääled peas ja muudkui käsivad. Teadagi. Kaks päeva võttis aega. E-riik, mein Sitzinstrument, jälle oli vaja jalgratast leiutada, mingi uus e-lahendus, mis mõistagi ei tööta, näeb küll kirev […]

Read more →


Lisatud 10 May 2012 / 0 Comment /
Tweet



2009|. aastal pärast popstaar Madonna kontserti toimus Tallinnas Pühavaimu kirikus järelpidu. DJ mängis mussi, ?ampanja voolas ojadena ja seltskond õitses. Selle jumalavallatu ürituse korraldas vanameister Anu Saagim. Ei seal räägitud poliitikast ega manatud Ansipit. Tiksuti niisama ja lobiseti tühja. Sahistati sussi ja kiideti hoopis Madonnat (kui sünnis tegevus jumalakojas!). Pärast tuli suur jama. Isegi Anu […]

Read more →

MUINSUSKAITSE KARID: Kunstiajaloolane ja muinsuskaitse guru Jüri Kuuskemaa küsib, miks muinsuskaitse teema alati paksu verd ja pahandusi tekitab ning kirjeldab, millised karid selles valdkonnas varitsevad.


Lisatud 10 May 2012 / 0 Comment /
Tweet



On kinnisvaraarendajaid ja majaomanikke, kes kuuldes sõna “muinsuskaitse”, võpatavad närviliselt. Neile seostub muinsuskaitse tüütu asjaajamise, meeletu bürokraatia, soovitud ettevõtmiste ärakeelamisega, ehitustööde venimise ja kallinemisega. Teisest küljest vaadatuna näib ehitusmälestiseks tunnistatud ehitise omanik vahel asjaõigusseadust feti?eeriva maharad?ana, kes arvab, et “kui on oma asi – siis teen, mis pähe tuleb”. Peaasi, et saaks kasuliku pinna ruutmeetrid […]

Read more →

MÕTTETUTE RIIKIDE AABITS: Majandusgeograaf Hardo Aasmäe lugudesari kõige kasutumatest riikidest planeedil. Kanada meenutab kosmosest vaadates eelkõige vabrikukrunti või igikeltsaga kaetud heinamaad.


Lisatud 10 May 2012 / 0 Comment /
Tweet



Kanada tähendab indiaani keeles tavalist küla. Tegemist ongi maailma suurima külaga. Oma pindalalt jääb ta alla vaid Venemaale. Kosmosest vaadatuna ongi Kanada peaaegu nagu Venemaa. Tühi, kõle ja külm. Enamik maast on metsatu, tuuline ja inimesteta. Lõputud igikeltsaväljad on parajad elamiseks vaid põhjapõtradele (karibuud), lemmingutele ja jääkarudele. Seal nad elavadki. Inimestel pole seal suurt midagi […]

Read more →

TOO OMA RAHA MULLE: Majandusmees Andres Arrak räägib tänapäeva pangandusest ning analüüsib selle ala heitlikkuse märke.


Lisatud 16 Apr 2012 / 0 Comment /
Tweet



Oletame, et olete ühe üle keskmise luksusauto omanik. Nüüd on asjatoimetused viimas teid pikemale välismaareisile. Kuigi autol on turvaseadmed peal, ei tahaks teda nii pikaks ajaks pikanäpumeeste ahvatlemiseks ula peale jätta. Minul on aga juhtumisi tühi garaa?, millest teie olete kuulnud. Tuletegi minu juurde jutuga, kas te ei võiks oma hinnalist pereliiget mõneks ajaks minu […]

Read more →

RAUDTEELASTE KLUBIHOONE, MITTE EESTI RAHVA MUUSEUM: Tõnis Lukas (Eesti Rahva Muuseumi direktor aastatel 1992-1995) ütleb, et meie vanim lõpetamata projekt Eesti Rahva Muuseumi näol tuleks valmis teha ja punkt.


Lisatud 16 Apr 2012 / 0 Comment /
Tweet



Kodanikud, palun tõstke käsi, kes on Eesti Rahva Muuseumis käinud. Aitäh – võite alla lasta! Isegi päris paljud, kuid ikkagi alla poole. Kas see, et rahvusmuuseumis nii vähe käiakse, on normaalne?! Muidugi ei ole. Kuhu ekspositsioon siis panna? Ärge tulge mulle ütlema, et pole sinna sattunud, sest see asub tsivilisatsioonist (st Tallinnast) nõnda kaugel, kesk […]

Read more →

RAUDTEELIINIL PARADIIS-PÕRGU: Ahto Muld käsib viivitamatult Jerofejevi läbi lugeda, Venedikti teose omandamine annab meie joomasõltlasest rahvale mõtte. Venedikt Jerofejev “Moskva-Petu?ki” Tänapäev 2012|. Vene keelest Ott Arder, 192 lk. ?anr: Püha joodiku seiklused Kremli otsinguil


Lisatud 16 Apr 2012 / 0 Comment /
Tweet



Jerofejev trükkis raamatu 1969. aastal, kui ta lõi ?eremetjevo-Lobnja liini kaablitöödel märjukest mekkides aega surnuks. Kus mujal kui raudteel olekski pidanud seda tegema? Vene raudtee on üdini lollakas ja kontrollimatu koht, mida näitab kas või fakt, et isegi kadunud rongide otsimise amet ei suuda kõiki tuuri pandud ronge üles leida. Ühelt Mulla tuttavalt rongiülemalt varastati […]

Read more →

VEIDER ASI: Kristo Kaas arutleb eesti filmi olemuse üle ning toob mõned asjakohased näited. Tänavu saab eesti film 100-aastaseks.


Lisatud 16 Apr 2012 / 0 Comment /
Tweet



Raske on vaadata Eesti filmivaramut ja mõelda ühe kindla sõna peale, mis lubaks võtta kokku kõik saja aasta jooksul valminud linateosed. Üks sõnadest, mis näib olevat viimastel aastatel prevaleeriv (mitte küll eranditeta), on “kesine”, kuid sellegi poolest ei kehti “kesine” kindlasti eesti filmi kui nähtuse kohta tervikuna. Pigem kipuvad eesti filmid olema “ebakonventsionaalsed” ja tihtipeale […]

Read more →
‹ Previous123456Next ›Last »
  • Teemad:

    • Ajalugu (89)
    • Akadeemiline KesKus (80)
    • Arhiiv (2 813)
    • Arvamused (158)
    • Eesti (175)
    • Essee (5)
    • Film (93)
    • Juhtkiri (19)
    • Kirjandus (165)
    • Kirjastaja soovitab (1)
    • Köök (17)
    • Kunst (120)
    • Loodus (25)
    • Metsiku Eesti lood (35)
    • Mood/Disain (11)
    • Muusika (106)
    • Pealugu (39)
    • Persoon (78)
    • Teater (126)
    • Välis (190)



Kentmanni 4 / Sakala 10, Tallinn 10116