2009|. aastal pärast popstaar Madonna kontserti toimus Tallinnas Pühavaimu kirikus järelpidu. DJ mängis mussi, ?ampanja voolas ojadena ja seltskond õitses. Selle jumalavallatu ürituse korraldas vanameister Anu Saagim. Ei seal räägitud poliitikast ega manatud Ansipit. Tiksuti niisama ja lobiseti tühja. Sahistati sussi ja kiideti hoopis Madonnat (kui sünnis tegevus jumalakojas!).
Pärast tuli suur jama. Isegi Anu Saagim pidi nentima, et ega see vist liiga hea mõte olnudki ning jumalakojas läbu korraldamine läks üle sündsuse piiri. Ainuke reaalne karistus tabas Pühavaimu kiriku valvurit, kes pidi endale uue ameti otsima.
Aga kujutame ette, et sel kaunil õhtul oleks kirikusse sisse marssinud jõmmid märulipolitseist ning sealsamas Anu Saagimi käed raudu löönud. Ning viinud kauni daami mitte koju magama, vaid hoopis vangikongi, ähvardades teda sinna jätta kogunisti seitsmeks aastaks. Üsna kole ettekujutus. Ilmselt oleks ühiskond valuliselt reageerinud ja nõudnud Saagimi vabastamist. Sest nii tundub tervele mõistusele õiglane.
Samuti tõrgub terve mõistus ja südametunnistus mõistma seda, et Venemaa pühakojas laulu üles võtnud näitsikuid ansamblist Pussy Riot ähvardab seitsmeaastane vangipõlv. Kuigi võib kahtlustada, et neid tabanud riiklik sunnimehhanism paneb eelkõige pahaks laulukese sõnumit – et jumal säästaks ja vabastaks Venemaa president Putinist. Idanaabri kirikus pole lubatud jumalalt ükskõik mida paluda, soovid peavad olema kooskõlas riikliku poliitikaga.
Siin ongi põhjus, miks KesKus ja mitmed ägedad kodumaised esinejad korraldasid kontserdi Venemaa feministliku ansambli Pussy Riot toetuseks. Terve mõistus ja südametunnistus käskis seda teha. Tüdrukutest on tõesti kahju ja kui saame kas või veidigi kaasa aidata sellele, et neid türmi ei pistetaks, siis oleksime siiralt õnnelikud.
Hea meel on selle üle, et üritust toetasid oma kohalolekuga Venemaa teisitimõtleja ja muusikakorüfee Artjom Troitski ning meie president Toomas H. Ilves. Toredad mehed mõlemad. Ja peab ütlema, et pidu oli meeleolukas ning ilmselt palju lustlikuma seltskonnaga kui Saagimi korraldatud kirikuläbu.
Üllatus oli aga suur, kui selle inimarmastust väljendava teo eest said järgmisel päeval kirikujuhi Andres Põderi käest valjult noomida nii president kui ka Pussy Rioti toetuseks allkirja andnud riigikogu liikmed. Tekkis tõsine kahtlus, et kirikutegelased ei olnud sündmustele pihta saanud. Või arvavad nad tõemeeli, et kirikus kirjudes riietes ja maskiga laulu üles võtmise eest on seitsmeaastane vangistus õiglane karistus? Kui see oleks Andres Põderi teha, kas ta paneks Saagimi Pühavaimu kirikus peo korraldamise eest pikaks ajaks trellide taha?
Tsiteerime meie austusväärset kirikujuhti: “Miljonite õigeusklike tunnete haavamise kõrval on ansambli väidetav poliitiline sõnum täiesti kõrvaline ja tähtsusetu.” Paraku on ju selge, et tüdrukutebändi ähvardav karistus tuleneb eelkõige nende Putini-vastasusest ning huligaansust kirikus tuuakse eelkõige põhjenduseks neile võimalikult krõbeda nuhtluse määramiseks. Muuseas, Venemaa kirikutegelased, kes on kuulsad oma konformismi poolest, kiidavad tüdrukute karistamisele habemete vehkides kaasa. Nüüd siis on nendega ühinenud meie Andres Põder, olgu jumal talle armuline.
Meelde tuleb paarikümne aasta tagune aeg, kus jõulude tähistamine oli tabu ning kirikusse hiiliti salaja ja pimeduse varjus. Ning sõnavabadust ja valitsejate kritiseerimist oli ühiskonnas sama palju kui praegusel Venemaal. Küll oli ikka tore, et suutsime end “vabaks laulda”. Ning oma jõulise panuse selleks andsid paljud need muusikud, kes Pussy Rioti” toetuskontserdil lavale tulid. Või saalis istusid. Suurim tänu neile.
Ja kodanik Põder võiks arusaamatute avalduste asemel nende inimeste terviseks ühe mõnusa palvuse korraldada. Kui terve mõistus ja südametunnistus luba
