Mihkel Aitsam “1905. aasta revolutsioon ja selle ohvrid Eestis” Ilmamaa, 2011|. 471 lk. Kogult aukartustäratava raamatu kaanel on küll ainult ühe autori nimi, kuid selleks, et aastakümneid tolmunud käsikirjast soliidne raamat saaks, on päris pikalt vaeva näinud päris mitu inimest. Ühe autori asemel mitu Asjaarmastajast ajaloolase Mihkel Aitsami (1877-1953) rohkem kui neljakümne aasta jooksul suure […]
Read more →Järjekordse eesti kaasaegse kunstniku suure isikunäitusega jätkab Kumu oma traditsiooni näidata elavaid klassikuid. Mäluvärskenduseks valik suurematest isikunäitustest Kumus: Mark Raidpere, Jaan Toomik ja äsjalõppenud Ene-Liis Semperi näitus. Näitus ja raamat Kaido Ole isikunäitus “Kena kangelane ja küllaga vaikelusid” Kumu suures saalis mahutab paarkümmend värskelt valminud tööd, kohapeal valminud seinamaali ja lisaks Flo Kasearu videoteose. Omaette […]
Read more →Kanada-USA kirjanik ja mõtleja William Ford Gibson peaks eestlastelegi tuttav olema, kuna üsna hiljuti lavastati siin ühte tema näidenditest. Mida ta võis motoks toodud sententsiga mõelda? Paradoks on selles, et tänane võrgustunud ja üleilmastunud maailm pole aidanud jooksjate rivi lühendada, vaid on seda paradoksaalsel moel pikendanud. Lõhed on kasvanud nii inimeste kui ka riikide vahel. […]
Read more →Ma ei saa päris lõpuni aru, kuidas tuleks Tallinn 2011| hinnata. Ühest küljest oli tegu massiüritusega – selles mõttes, et kaasatud oli küllaltki suur arv osavõtjaid, sealhulgas kultuurikorraldajaid, keda nüüd tegelikult peetaksegi vaata et peamiseks programmi Tallinn 2011| saavutuseks. Töötud luuletajad ja kunstnikud jäävad rahulikult sahtlinurka kirjutama ja ennast põhja jooma, andes sellega tahtmatult oma […]
Read more →Itaalia on tööl põhinev demokraatlik vabariik. Nii ütleb nende põhiseaduse esimene paragrahv. Meil pole mingit põhjust seda mitte uskuda, sest tööl põhinev vaba riik Itaalias on sama kindel asi kui rahvas Eesti Vabariigis, kes põhiseaduse samas paragrahvis on kõrgeima võimu kandja. Töö ja laulupidu Eesti rahvast koormab põhiseaduslik võim, itaallasi aga põhiseaduslik töö. Kumba on […]
Read more →Meeleavaldus 2. veebruaril 1988 Tartu rahu tähistamiseks oli pärast 23. augustil 1987 toimunud Hirvepargi meeleavaldust ja sündmusi Võrus 1987 sügisel sündmusteahela järgmine suurem rahva väljaastumine, seekord Tartus. Nomenklatuur uskus nõukogude võimu Õhustikku ja emotsioone, mis tõid tollal tuhanded inimesed Tartu tänavatele, on praegu raske ette kujutada. Rõhuv enamik nomenklatuurseid parteilasi uskus siis veel nõukogude võimu […]
Read more →Hea Eesti rahvas, kallid sõbrad! Õnnitlen meid kõiki selle puhul, et meie iseseisvuse alusdokumendi “Manifest kõigile Eestimaa rahvastele” esimesest lugemisest möödub juba 94 aastat! Tagantjärele võib öelda, et tegemist oli peamiselt Vene impeeriumi poolt koolitatud juristide ja sõjaväelaste vandenõuga variseva tsaarivõimu ja tärkava punaterrori vastu. Neid vapraid inimesi ajendas selleks ränk omakasu. Selleks omakasuks oli […]
Read more →Mõne kuu eest sain Londonis kokku Pauline Blackiga, kes kaks aastakümmet tagasi laulis ansamblis The Selecter. Oli sihukene Briti uue laine ska-bänd. Kompromissitu ja sõnumiga. Pauline on huvitav inimene, temaga räägitud tunnike lendas kiiresti, aga muljed sellest kõnelusest on kirkad. Kui tolleaegne ska-laine tõusis, siis tegid bände noored, kes olid täis viha ja agressiooni, aga […]
Read more →Nii mitmedki linnad ja nende suuremad kaubamajad on teinud vaateakende kujundamisest omaette disainivaldkonna. Seda peetakse pigem kunstivormiks, mitte lihtsalt kaupade müümise mooduseks. See annab inimestele võimaluse saada inspiratsiooni, leida enda jaoks midagi uut ja oma maitse-eelistusi paremini tundma õppida. Vaateaknaid palgatakse disainima enamasti eraldi disainerid (mitte need, kes vastutavad kaubamajade siseste strateegiliselt paigutatud väljapanekute eest), […]
Read more →See oli novembris, kui Marju Lauristin käis riigikogu kõnetaburetis rääkimas teosest “Eesti inimarengu aruanne” – raamatust, mis kätkeb endas uurimusi, mille ülesanne omakorda on teaduse kaudu kaardistada ühiskonda: kus me oleme. Ei ole see mingi geograafiaõpik. No kus me siis oleme? Väga emotsionaalseks läheb tavaliselt see asi, kui kodanikud riiki kirjeldama asuvad. Päris palavaks, kui […]
Read more →