MINEVIKUST TÄNASENI ULATUV SEENENIIDISTIK: 1962. aastal pöördus grupp ajaloolasi, sealhulgas mitmed Suure Isamaasõja veteranid, parteijuhi Hruštšovi poole, et lõpetataks Vene väejuhi, kindralfeldmarssal krahv Mihhail Illarionovitš Goleništšev-Kutuzov Smolenski (1745–1813) ajalooliselt põhjendamatu ülistamine tolleaegsetes ajalehtedes ja tänavanimedes. Millest ajalugu vaikis, sellest kirjutab Helger Aaresild. Paraku said ajaloolased pahandava vastuse osaliseks, sest müüt „suurest“, ehkki kõik lahingud kaotanud […]

MÕTTETUTE RIIKIDE AABITS: Toomas Kümmeli sari mõttetutest riikidest planeedil. Ja mis kurat see Esvatini veel olema peaks? Just Esvatini kuningriigiks nimetas oma riigi ümber Svaasimaa kuningas Mswati III. Lisaks võib seal igal aastal imetleda kümneid tuhandeid paljarinnalisi plikasid, kes üritavad end kuninga naiseks tantsida. Mis mõttega sihukest kohta üldse pidada? Riik nimega Esvatini paneb ilmselt […]

RAJU LAGASTAMINE: Euroopas on käimas kultuuripärandi aasta, mida Eestiski hoolega tähistatakse. Pärandit väärtustavate toredate sündmuste kõrval on aga toimumas midagi sootuks vastupidist, vaat et kuritegelikku. Ahto Kaasik kirjeldab, kuidas meil on tavaks esivanemate hiiepaikades metsa raiuda, maad künda, loomi karjatada, sõnnikut laotada, mürgitada, ehitada ja muul moel lagastada. Milliseid pühapaiku on rüüstatud? 80 juhtumikirjelduse seas […]

RAUDTEESTATUD EESTI: Rail Balticu kummalise projekti valguses heidab raudteeajaloolane Mehis Helme pilgu kodumaa rööbastamise ajalukku. Eestiga seonduvalt ulatub raudtee ajalugu juba 19. sajandi esimesse poolde. Huvilistele soovitab toimetus ka autori raamatut „Eesti raudtee 100 aastat“. aastal esitasid Peterburi äri- ja pangandusesindajad parun Alexander von Stieglitzi eestvedamisel plaani ehitada raudtee Tsaari-Venemaa pealinnast Peterburist Peterhofi kaudu Narva […]

KIISU JA KUTSU ISE TEGID: Retro, millest sündis aegumatu klassika. 15. mail 1993 kogunes Viljandis ühte unustatud puhvetisse sõpruskond, käes mutrivõti ja rull traati, sest nad olid otsustanud luua Eesti esimese folgifestivali. Toonasest Pärimusa päevast kasvas välja tänaseks üha hullemaid mõõtmeid võttev Viljandi folk. Koduloouurija ja folgipede Ingomar Tuul peatas tänaval Ando „Mürakaru“ Kivibergi ning […]

PERMANENTNE VASAKPÖÖRE JA RIIGIKAPITALISM: Sellest, et meie riigi ja eriti majanduse rool on väga vasakule keeratud, on viimastel aastatel palju räägitud. Aga seda, et ta nii vasakule keeratakse, ei osanud küll keegi arvata, väidab riigikogu liige ja Tallinna televisiooni saatejuht Igor „Poolkuu“ Gräzin. Me oleme sellega, et elame juba 15 aastat Lenini poolt surma eel […]

KesKus’i koostatud revüü vabameelsest Põhjamaa linnast Kopenhaagenist, kus toimetus veidikeseks vedelemas käis. Selles linnas võib vabalt leida kohti, mis on Tallinnast tublisti odavamad, rääkimata ka võimalustest hiilida kõrvale pooltest Euroopa Liidu kehtestatud totratest reeglitest. Lisaks paarile ajaloolisele finessile astuvad revüüs üles suursaadik Märt Volmer, Nordica turundusjuht Toomas Uibo ning Taanis elav Eesti saksofonist Maria Faust. […]

KÜLMA MAA ILUS MULTI: Äsja üle maailma kinodesse jõudnud Islandi multika „Tinno. Sa pole iial üksi“ režissööri Árni Ólafur Ásgeirssoni sõnul on ülikurja pistriku ja nunnu väikelinnu vastasseis mitte ainult hea ja kurja võitlus, vaid ka armastuslugu. Suured pead aga on Árni sõnul multikakangelastel sellepärast, et siis nad meenutavad vastsündinuid ehk on nunnumad. Islandi-guru Askur […]

RMK Kullenga taimla oli nõukogude ajal tuntud pigem lillede ja tomatite kasvatamise poolest. Täna leiab põldudelt ja kasvuhoonetest vaid metsataimed. Sellest, kust tulevad miljonite puude kasvatamiseks seemned ja kuidas need seemlast taimlasse ja sealt metsa jõuavad, rääkisid RMK Kullenga taimla tööjuht Anneli Laigu ja temale äsja teatepulga üle andnud endine tööjuht Tiiu Suve ning seemnemajanduse […]

RESTAURAATORI KOGU: Nikolai Kormašov (1929–2012), kunstnik, maalikunsti, vana-vene ikoonide ja rahvakunsti ekspert, Vene ja Eesti kultuuri uurija ja sillaehitaja, oli kirglik kollektsionäär ning restaureerija. Orest Kormašov tutvustab Mikkeli muuseumis väljapandud ikoone vana Kormašovi kogust. Kunstnik-kogujad ei ole ajaloos harv nähtus, kuid uusimas ajas mõnevõrra erinevad kunstnikutaustata kollektsionääridest. Kui valdavalt kogutakse teoseid materiaalse väärtuse tõttu või […]