LOOD, MIS TAASTAVAD MINEVIKKU JA NÄITAVAD TULEVIKKU: Ajaloolane (või nagu ta ise räägib: ajaloo seletaja) David Vseviov tähistas äsja oma 70. sünnipäeva. Enamik meist tunneb teda kui raadiohäält, õppejõudu ning kirjutajat. Ja ilmselt ei ole kedagi teist, kes suudaks Vsevioviga võrdväärsel tasemel aega peatada. Kui David räägib, siis aeg seisab. Juku-Kalle Raid kutsus Vseviovi, kes […]

LEGENDIDE PESAKAST: Suvel saab sammud seada Tartusse, sest sellel aastal on Tartu ja ka Eesti kunstielus tähtsal kohal kunstikool Pallas, mis tähistab 1. oktoobril oma asutamise 100. aastapäeva. Pallasest sai esimene kõrgemat kunstiharidust pakkuv kool Eestis ning ta on väga oluline ka Tartmusi loomisloole, sest just pallaslased asutasid 1940. aastal Tartu Kunstimuuseumi. Kristlyn Liier joonistab […]

NAUTIDA JA MÕELDA KORRAGA: Juunis jõuab kinodesse Hispaania praeguse aja kõige kuulsama lavastaja Pedro Almodóvari uus film „Valu ja hiilgus“, mis pälvis lõppenud Cannes’i filmifestivalil ka kaks auhinda. Kaupo Liiv VLG Filmidest vaatas teose ära ning annab aru. Parima meespeaosa auhinna sai Almodóvari uue filmiga „Valu ja hiilgus“ koju viia oma näitlejakarjääri parimas vormis olev […]

UNUSTATUD RAAMAT: Andres Herkel kaevas riiulist välja lugupeetud tüviteksti, milleks on Mart Nuti „Nüüdis-Eesti ja poliitilised süsteemid“. Muidugi on see raamat mul olemas, aga ma ei olnud sinna mitu aastat sisse vaadanud. Polnud nagu põhjust – olen neid artikleid lugenud, mõnikord juba enne, kui need mõnes lehes või ajakirjas ilmusid. Pealegi oli elav Mart Nutt […]

ANNAB JUMAL LAULU, ANNAB KA PEO: Juuni algul esitleti ERM-is raamatut „Laulupeod Postimehega“. Selle peamine koostaja Lauri Vanamölder pajatab, kus on mees, kus post, kus laul ja kus pidu. Ja veab läbi laulupiduliste oma toimetajanäpuga Eesti kultuuriloolist järge. Laulupeoraamatu idee oli alusest peale, et kõik üldlaulupeod oleksid esitatud selliselt, nagu nad omal ajal Postimehes/Edasis kajastatud […]

MAAILMA SUURIMAD SÜNDMUSED TOIMUVAD PEAKOLU SEES: Emake Maa on pidevas muutumises. Mõned neist muutustest sobivad meile, mõned mitte. Inimeste mõtetega on samuti. Need muutuvad vahel lausa hetkega. Eriti siis, kui on vaja otsustada, millises suunas edasi minna. Mis sageli tähendab valikut, kuidas emakese Maa tervist oleks hea hoida. Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere küsib, kui […]

REEDETUD LEPPE ANATOOMIA: Teadlasi näeb streikimas harva, eriti Eestis. Kui ma ei eksi, siis oligi 5. juuni tunniajane hoiatusstreik esimene Eesti teadlaste kollektiivne streik, seda vähemalt uuel iseseisvusajal. Kuidas me oleme sinna jõudnud? Tallinna ülikooli kultuuriajaloo professor Marek Tamm kirjutab, et ühegi teadlase eesmärk pole plakatiga tänaval tolgendada, aga muud võimalust enam ei ole. Pole […]

MÕTTETUTE RIIKIDE AABITS: Geograaf Toomas Kümmel peab arvet mõttetute riikide üle koduplaneedil. Mõttekat riiki ongi väga raske leida, aga Valgevene paisab nende seas kohe eriti silma. Valgevene on täna vaene, sõpradeta kloaak. Valgevene on loomulikult täiesti mõttetu riik. Lisaks sellele on ta ka väga naljakas riik, mis peab oma olemasolu pidevalt õigustama ja seda sageli […]

JÄRELEHÜÜE ÜHEST KADUNUD MAJAST: KesKus’i toimetus mälestab varalahkunud poliitikut, riigimeest, sõnameistrit ja sõpra Mart Nutti. Toimetuse arhiivides kaevates õnnestus meil leida 12 lugu, mille on kunagi KesKus’i kirjutanud kas Mart ise või mis on kirjutatud temast. Avaldame taas Mart Soidro intervjuud oma nimekaimuga – trükis ilmusid need 2001. ja 2007. aastal. Lisaks ka Mart Nuti […]

ÄRI PÜSTIPANEMISE VALEAABITS: Patoloogiline rännumees Krister Kivi Eesti Ekspressist kirjutab, kuidas ta vürtsikaupmeheks ei saanud. Vähemasti mitte esimesel katsel, ehkki proovis kõigest väest. On sügavalt inimlik tahta olla keegi, kes sa tegelikult pole. Vähesed suudavad kohe ära tunda selle, mis avab nende võimeid optimaalselt ning veelgi vähesemad on tõeliselt andekad paljudel aladel, nii-öelda renessansiinimesed. Kuid […]