SURNUD LOOMADE ÄRATAJA: „Taksidermist on alguses kirurg, vahepeal kunstnik ja lõpuks rätsep.” Raugelt, justkui hajameelselt, ent nõnda tabavalt võtab Kai oma ameti kokku, ise stuudio töölaualt vastu vaatavat koonukest silitades, kui ennast kohtumise lõpuks ukse poole asutan. Fotograaf Mark Raidpere käis Kaid töö juures vaatamas, pildistamas ja kirjutamas. Kai: Ma olen ju selline põdeja tüüp! […]

SILMATES MAASTIKKE: Kuraator Kerttu Männiste teeb ringkäigu perekond Värniku kunstikogus, mis Mikkeli muuseumis nüüd kõigile vaatamiseks väljas on. See näitus pakub meie klassikute poolt lõuendile seatud resi läbi aja ning Eesti maastike. „Nagu oma lapsed saadaks eksamikomisjoni ette,“ ütleb Peeter Värnik, kui näituse ettevalmistusprotsessi käigus Eesti Kunstimuuseumi konservaatoritega potentsiaalseid eksponaate üle vaatame ja transpordiks ette […]

VÕIB-OLLA ISEGI TEENIMATULT VÄLJA MAHTUNUD: Nagu arvata oli, on raamatu „101 Eesti filmi“ esmaseks ja kõige vahetumaks tagasisideks arutelu, mis oleks veel pidanud seal sees olema. Teose autor Tristan Priimägi katsub meelde tuletada, millised filmid ja miks raamatust välja jäid. Tere! Kui mul paluti teie käes olevasse väljaandesse teha lugu, mis valgustaks välja mõningad filmid […]

FELLINI LÄRMAKAD PIKNIKUD: Märts on Artise kinos Fellini kuu. Federico Fellini kui igavesti vaimustuva ja ka vaimustava filmitegija võtab sel puhul luubi alla Tristan Priimägi. Itaalia on maailma filmikaardile jõudnud päris mitme olulise nähtuse toomisega filmikunsti ajalukku, neist kõige mõjukamaks tuleb ehk lugeda Itaalia neorealismi, mis algas II maailmasõja ajal ja pakkus senisele kodanlikule edvistamisele […]

KLEEPUVAT PÜHADESOUSTI KA UUDE AASTASSE: Imelike Filmide Festivali (IFF) käilakuju Harly Kirspuu kiikab aastalõputraditsioonide raames jõuluajal vaatamiseks paisatavaid filme ning uurib, millist põnevat putru on igasugustes filmides pakkunud kristlased. Vanasti oli Ameerikas telekanaleid vähe, tõsiseltvõetavaid filmistuudioid ka, ja nii oligi ehk praegusest kergem saada hakkama mingisuguse teosega, mis kähku jõuluklassikaks saaks. Ja seda mitte ainult […]

KATKU- JA KATKUJÄRGSE AJA PUDELIKAELAD NING KARID: Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, kes peab ennast isehakanud epidemioloogiks nagu kõik ülejäänudki, võttis kätte arutleda, millise maailma kriis meile pärandab. Tavaliselt võidab massiivsetest muutustest see, kes oskab need enda kasuks pöörata. Isehakanud epidemioloogidele – nagu minagi – on tagantjärele päevselge, et kroonviirus, hellitusnimega koroonaviirus, pidigi ükskord meile […]

WAU-VÄLJANÄGEMISEGA MASINATEST: Tehisintellekt tuleb. Ja muudab ühiskonda aluspõhjani. Robotid tungivad meie igapäevaellu – kõik see on paratamatu; muidugi juhul, kui mingit meid sajanditega mõõdetavalt tagasipaiskavat õnnetust ei juhtu. Ats Miller uurib robotit kui inimese ja inimkonna elukaaslast. Tunnistagem, et pealkiri sel kujul on puhas klikipüüdja, ent teisalt on paljud arusaamad intelligentsetest masinatest endiselt seal Karel […]

PUNAVALGE REVOLUTSIOONI JA VABADUSPÜÜDE VISUAALID: Valgevene kultuurielu on viimase poole aastaga teinud läbi tohutu muutuse, täiesti apoliitilisest nähtusest protestiva avangardismini. Alles hiljuti ei olnud enamus Valgevene kunstitegelasi valmis eriarvamust avaldama ega võimudega vaidlema. Nii nagu Nõukogude kirjanikud ei tahtnud kirjutada „sahtlisse“, ei teinud nad seda ka Lukašenka ajal ja nõustusid hambad ristis tsensuuriga – et […]

ULMEKIRJANDUSE ALGUS JA AA-BEE-TSEE: Ulmekirjandus erineb kõigist teistest kirjandusliikidest oma lugeja poolest. Ulmekirjandust on süstemaatilisemalt lahti mõtestanud, liigitanud ja analüüsinud mitte teadlased, vaid lugejad ise. Ulmefänn, -kirjastaja ja kirjanik Raul Sulbi avaldas äsja raamatu „Terra Fantastica“, mis räägib ulme arenguloost. Allolevas kirjatükis viib Raul lugeja ulme algusaegadesse. Ulmekirjandus erineb kõigist teistest kirjandusliikidest eelkõige oma lugeja […]

NO-OORUUS OO-ON II-IILUS A-AAEG: Umbes nii laulsid juba Leida Sibul ja Hilda Koni. Olavi Ruitlane vaatas Arhitektuurimuuseumis näitust, mis pajatab suvilaarhitektuurist ja suvitamiskommetest ENSV-s. Kuna välismaale pileteid ei müüda, soovitab ta kõigil sarnase tuuri ette võtta. On kole ja ei maksa suurt midagi. Facebooki salajane missioon on tõenäoliselt rikkamatele ja targematele ühiskonnaliikmetele ruumi teha ning […]