Teet Kallase kirjanikutee algas varakult, kui ta 14-aastase poisina võitis 1957. aastal esimese pärastsõjaaegse koolinoorte kirjandusvõistluse. Kui palju käis Kallas läbi oma hilisemate kolleegide-põlvkonnakaaslastega? “Paul-Eerik Rummoga olime lausa semud. Aga hoopis teises valdkonnas. Ajalehte Noorte Hääl tehti noorte reporterite ring. Olid sellised paariaastased poolkursused. Rummo tuli sinna koos Tõnu Otsaga. Siis tabasin ma ära, et […]

Pole mingit kahtlust, et totalitaarses ühiskonnas kasvanuile mõjub üleskutse “ajalugu on meie kätes” esimesel hetkel ehmatavalt. Liigagi hästi on meeles olukord paarkümmend aastat tagasi, mil “meie” ehk kommunistlik võimuladvik tõlgendas nimetatud põhimõtet viisil, mille kohaselt võisid võimul olijad rahulikult moonutada ja võltsida ajalugu ning kellelgi polnud õigust selle vastu protestida. Juba George Orwell kinnitas, et […]

19. sajandil tekkis Euroopas ja Ameerikas arvestatav kodanlus, mida on pilastavalt ka väikekodanluseks nimetet. Enam ei jagunud ühiskond aadliks, talupoegadeks ja töölisteks. Sel uuel ühiskonnakihil olid oma väärtused ja hoiakud, mis üldjoontes hoidsid konservatiivsuse kanti. VASTUREAKTSIOON Ja nagu vist pidigi olema, sünnitas ja sünnitab kodanlus tänapäevani omaenda seast ka vastureaktsiooni ehk antikodanlasi. Esimesed alternatiivinimesed – […]

Alepõllundus oli aegu tagasi kindlasti väga eesrindlik tegevus. Põletad metsa ja nagu nõiaväel kasvasid nõgesed selle asemele. Nõgestest aga sai – ei mitte suppi – vaid hoopis kiudu, millest lõnga ja kangast meisterdada. Asjal oli oma ökoloogilinegi aspekt: riietuseks polnud vaja niivõrd palju loomi tappa ja metsast sai muudki toidukraami. Rahvast polnud toona palju ja […]

Alustuseks reservatsioon, et iga inimese, ka minu, hinnangud möödunule ja olevale on ugevasti mõjutatud valitud tegevusalast, suhtlusringist, vanusest, perekonnast ja paljust muust isiklikust. Minu poolt öelduna üldistusele pretendeerivad väited võivad tunduda teistele pelgalt minu isiklikena, ja paljusid teiste rõhutatud üldistusi ei kinnita jällegi minu kogemus. Võimalus elu üle vabalt arutella on aga väärtus omaette. ISESEISVUSE […]

Kliki artiklile: Mart Laar: Alternatiivajalugu Eestile! Toomas Hendrik Ilves: Eesti vajab alternatiivpealinna Marek Strandberg: Aeg päästeveste vahetada Allan Alaküla: Retooriline küsimus, eksole: Kas ma sellist Eestit tahtsingi?

* Meik ja arvuti aitavad teha tavalisest inimesest supermodelli. Postimehe Arter räägib tüüpilisest supermodelli karjäärist. * See on parem kui heroiin, parem kui seks? see on lihtsalt nii high! Kristjan Järvi armastab muusikat. * ?ma usun, et neile elasid kaasa ka kohal olnud täiskasvanud. Mina nende hulgas. Ja miks ka mitte? Edgar Savisaar on Vanilla […]

Sõbrad-tuttavad suhtuvad t?ehhidesse küll ja küll: ütle neile ainult Praha ja vendade silmad löövad särama: uhh, kui odav, uhh, kui hea on seal õlu. Mõni räägib midagi Karli sillast ja muudest vanadest kividest ka, tähelepanelik. Et üldiselt jõle positiivse hõngu ja mainega koht. LIIDU LAMMUTAJAD? Teisalt, ehkki keegi eriti ajaloost halligi ei tea, võib t?ehhidele […]

Öeldakse, et kunst on ettekäiv peegel. Et kunst suudab ennustada ühiskondlikke protsesse. Vanalinnastuudio on kindlasti seismajäänud peegel, mis näitab hallidest aegadest peale tuntud väärnähtusi. Kõigepealt pannakse pajats teatrit juhtima, siis püütakse mingi haige jandiga hõlptulu teenida, loomulikult järgneb majanduslik häving, mille tulemusel teater koondab kõik näitlejad. MITTE KULTUURIPOLIITIKA, VAID AMETNIKEPOLIITIKA Enesestki mõista jäävad palgale ametnikud, […]

2005| läheneb julma paratamatusega. Nagu kevad, nagu loodusõnnetus. Seega ka sada aastat 1905. aastast. Aarne Ruben tegi küünlakuises Keskuses oma Marta Lepaga meenutusotsa lahti. Ent Kaido Jaansonile järeldust omistades, et Aleksander Kesküla magas Marta Lepaga on ta üleliia tagasihoidlik. Ajalugu pole üksnes spekulatiivne teadus. Teada on ka maja, kus see voodi paiknes. Vähemalt üks neid […]