LILLED LOODUSES JA MAJANDUSES: Kahtlemata keerlevad praegu kõige aktuaalsemad jututeemad erinevate kriiside ümber, ent fookusse tulevad hoopis ilutaimed, sest ilu on jääv ja kriisid mööduvad. Tallinna Botaanikaaia vanemaednik Marit Mäesaar räägib kevadlilledest, ent peatub ka kriisidel: maailma ühe esimese majanduskriisi põhjustas tulbimaania. Kahtlemata keerlevad praegu kõige aktuaalsemad jututeemad erinevate kriiside ümber. Oleks paslik pajatada sibulatest, […]

Mingil ajal tabas Eestit täielik karulauguhullus. Normaalsemad inimesed hakkasid seda hüva taime isegi kartma, kuna sõna „karulauk“ taustal heiastusid hipsterid, lõhnastatud habemed, moodsad ajad, trendipeded ja muu Telliskivi rahvas. Karulauk ei ole selles süüdi, ütlevad Juku-Kalle Raid ja Toomas Kümmel. Veel mõned aastad tagasi ei teadnud selle küüslaugule lähedase taime müüjad, et „tšeremtša“ on eesti […]

  KUNILA RÄÄGIB OMA KOGUST: Enn Kunila kunstikollektsioon on üks suuremaid erakunstikogusid Põhjamaades. Selle fookuses on Eesti maalikunst 20. sajandi alguses, eriti viimasel ajal ka Lääne-Euroopas laialdast tähelepanu äratanud Konrad Mägi looming. Kairi Ustav intervjueerib Enn Kunilat, sest ERM-is saab vaadata näitust Kunila kogust – „Värvide ilu“. Näituse „Värvide ilu. Eesti kuldaja kunst Enn Kunila […]

SELGE JALAJÄLG EESTI KUNSTI KIIRTEEL: Ludmilla Siimu näituse „Olemise hetk“ kuraator Kristlyn Liier sukeldub kunstniku kirevasse loometeesse. Kirev on see tee nii vaimult, sisult kui ka geograafiliselt. Maikuuni võib tutvuda Siimu märgiliste töödega Tartu Kunstimuuseumis. Veebruaris, vahetult enne Eesti Vabariigi aastapäeva avati Tartu Kunstimuuseumis Ludmilla Siimu mahukas ja värvirohke retrospektiiv „Olemise helk“. Läbi muuseumi viltuse […]

LIHTLABANE VAJADUS ÄRA ELADA: See juhtum leidis aset kümme aastat tagasi, 2012. KesKus avaldab nüüd Matsi loo uuesti. Ikka kollaste lendavate sandaalide mälestuseks! Nimelt – just 2012 leidis Mats Õun linna pealt üles professor Leonhard Lapini (1947–2022), kes avas parasjagu oma isikliku kunstistuudio ja -kooli. Eesti Kunstiakadeemia maja asemel haigutab lõuapärasid käputäie sõiduautodega pikitud tühjus. […]

WOKE JA VIHANE: Mis sünnib sellest, kui kokku lasta vene- ja eestikeelsed koolinoored üle kogu Maarjamaa, poetess, dramaturg ja sakslasest lavastaja? Sünnib pilt ühest maailmast, mis on täis kaost, pingeid ja lõputuid erroreid. See on pilt meie praegusest maailmast. Mihkel Seeder koostas väikese tiiseri lavastuse „Woke ja Vihane“ käntseldatud killukestest. VAT Teatris on valmimas üks […]

ÖKOKRIITILISED KINOLINDID: Viimase paari aasta jooksul on avaldatud mitmeid akadeemilisi töid, kus tuntud Hollywoodi filme, nagu näiteks „Avatar“, vaadeldakse ökokriitilise pilguga. Imelike Filmide Festivali auruvedur Harly Kirspuu heidab sellele trendile pilgu peale. Nüüd, kui venelased on hakanud oma maavarasid kasutama poliitilise relvana ja Ukraina teemade tagajärjel on isegi kõige tuimematesse kohtadesse Euroopa ja maailma poliitilisel […]

KEVADINE TROMPETIHUIGE: Kui palju on maailmas muusikuid perekonnanimega Cohen? Ikka väga, väga palju. Meid huvitab siinkohal üks jazzmuusikale südame andnud Cohenite pere Iisraelist, arvab jatskaare ema Anne Erm. Mõtleme siis Coheni-nimelistele muusikutele: Leonard Cohen – ei vaja tutvustamist, Avishai Cohen – kontrabassist ja helilooja, kes on Jazzkaarel esinenud kolm korda, ei vaja samuti Eesti jazzisõpradele […]

OLUKORD ON HALB, SAMAS KA KENTSAKAS: ERR-i korrespondent Anton Aleksejev, kes toob meile „AK“ uudiseid idapiiride tagant, on Eesti juurtega vene tüüp, elukutselt näitleja ning vägeva absurditajuga sell. Kui kusagil tungib peale sitt, ilmub ekraanile Anton, kelle eripärane reportaažistiil on vaieldamatult… eripärane! Juku-Kalle Raid helistas Antonile sõtta, ühte Kiievi keldrisse, et see vene näitleja ja […]

SANKTSIOONITOIMINGU ABC: Viimastel aastatel on järjest levinum sõna „majandussanktsioon“. Näiteks kasutatakse mainitud taktikat juba mitu aastat Venemaa vastu. Iseasi aga, kas ja kuidas sihukene atribuut üldse töötab. Majandushuviline röövlind Kakk Valter uurib, millised need meie planeedil tavaliselt on. Oletame, et on mingi üks konkreetne tropp. Suuremat sorti kaabakas. Kaabakal on ka kaaskond – see koosneb […]