LINNAARHIIVI PIKK LUGU: Kalmer Mäeorg räägib, kuidas Oleviste kirik hävis tulekahjus 16. juunil 1820 ning toob ära tulekahju pealtnägija, endise Tallinna toomkooli õpetaja Heinrich Wilhelm Joachim Rickersi (1753–1826) kirjelduse. aastal oli Tallinn üsna viletsal järjel, vaene seiskunud elukorraldusega provintsilinn. Linnas oli umbes 12 000 elanikku, kellele võis lisanduda 7000 kuni 8000 alamastme sõjaväelast maa- ja […]

UUS ON ÄRA UNUSTATUD VANA: Anita Maasalu vestles Eesti Filharmoonia Kammerkoori (EFK) kunstilise juhi Tõnu Kaljustega. Kaljuste asutas EFK 1981. aastal ning naasis tänavu selle juhi kohale. “Maailmas ringlemine pole mulle esmatähtis,” ütleb Kaljuste. “Eelistan kodus mõne väga huvitava programmi või teosega tööd teha. Kontsertreisid tulevad, kui tulevad. Mõistagi jätkame plaadistusi rahvusvahelisele kuulajaskonnale.” Eesti Filharmoonia […]

SEGU LÄÄNEMAISEST TSIVILISATSIOONIST JA HÜPERBOREAALSEST KULTUURIST: 11. juunil esietendub Viinistu katlamajas Eesti Draamateatri tänavune suvelavastus “Talupojad tantsivad prillid ees”. Näidendi teema turgatas lavastajale Hendrik Toomperele pähe suvekodus võrkkiiges mõtteid mõlgutades, pealkirja laenas näidendi autor Andrus Kivirähki tuntud laulusalmi “Mõisad põlevad, saksad surevad…” vähem tuntud lõpuversioonist “…talupojad tantsivad, prillid ees”. Tanel Tomson istutas laua taha etenduse […]

MIS JUHTUS SAMAL AJAL KODUVÄGIVALDSES TEISES TOAS: Mari-Liis Lill ja Priit Põldma intervjueerisid kümneid lähisuhtevägivalla ohvreid ja sekka ka mõnd vägivallatsejat. Intervjuude põhjal esietendub Eesti Noorsooteatris 5. juunil dokumentaallavastus „Teises toas”. Mis seal toas toimub, uuris Peep Ehasalu. Eesti troonib Euroopa lähisuhtevägivalla edetabelite tipus. Kuidas võiks teatrilavastusest kasu olla vägivallanumbrite kahandamisel? Mari-Liis: Numbrid on suured, […]

KUNST, ELU, SUHTLUS JA TEISED INIMESED: “See on nagu Peetrikese unenäos, et valgusfoorid töötavad, ainult inimesi pole,” võtab Eesti Kunstimuuseumi juht Sirje Helme kokku globaalse muuseumielu ja näitusekorralduse viirusepiirangute ajastul, kui Mark Raidpere temaga vaid loetud päevad enne muuseumide avanemist juttu alustab. Mark ja Sirje räägivad nii sellest, mis vältimatu kui ka sellest, mida vältida. […]

Hella Hundi terrassil on väga hubane toimetuse koosolekuid pidada. Ja ka väga viljakas – kõik tulevad vastu puiklemata kohale, keegi ei üritagi kõrvale nihverdada ja teineteisega mingeid Zoomi linke vahetada. Ka mina saan laua all rahulikult vilus peesitada, oodates oma hetke. Sellist hetke, kui peatoimetaja Juku-Kalle kohmakate näppude vahelt pudeneb mõni friikas või kanariba minu […]

EESTI PROPAGANDAFILMI KAADRID 1956–1991: Riiklik propaganda filmikunstis on eksisteerinud ilmselt sama kaua kui filmindus ise. Kui tekkisid tehnilised võimalused piisavalt pikkade teoste loomiseks, sekkus kohe asjasse rahvusvaheline poliitika. Imelike Filmide Festivali (IFF) vedaja Harly Kirspuu keskendub kodumaisele propale 1956–1991. (Propagandafilmist kuni aastani 1940 ja aastatel 1940–1956 loe kahest eelmisest KesKus’ist. www.kes-kus.ee) Stalinismi hukkamõistmine tõi kaasa […]

INIMENE JA TEISED LIIGID, ELU JA VÄLJASUREMINE: Teoloog Toomas Pauli essee maailma mõistmisest. Mis on reaalsuse olemus? Kui kaaluda kainelt, siis ei ole põhjust nii piiritult inimmõistusesse uskuda – ikka leidub midagi, mis jääb mõistuse haardeulatusele kättesaamatuks. Ning ka inimesed peaks mõistma, et hoolimata kogu enesesäilituspüüust surevad liigid järjekindlalt välja. Mida keerukamaks nad muutuvad, seda […]

RUSIKAKULTUURI PERSEKURSIST: “Sind tuleks metsa öökullidele söögiks viia” – nii ütles Juhan Liivile tema isa. Jürgen Rooste supleb Eestis leviva jõrmluse ning vägivaldse sõnakasutuse lõputus vahus. Millised on tagajärjed? Kunagi, 00-ndate hakupoolel vist, kohtasin ajaleheputkadel säärast Õhtulehe lööpi, mis paindus luuletusena mu mälusalvestiseks elu lõpuni: “LIPUTAJA OHVRID PIHIVAD MULJEID: siis kargas nässer põõsast välja ja […]

AVASTAMATA RAAMAT: Palun, siin ta on – trummipõrin ja aupaugud kahurist ja väiksematest kaliibritest – „Eesti sinikiivrid”. President Kersti Kaljulaid kirjutab, et tegu on Eesti välismissioonidel teeninud ohvitseride kollektiivse ja paiguti ikka üsnagi rokkiva meenutusega. „Tsenseerinud ehk toimetanud kolonelleitnant Rein Vaabel, minu esimene vanemkäsundusohvitser,” ütleb Kaljulaid. Kui Juku-Kalle jälle tüütama hakkas, et ma kirjutaks rubriiki […]