Peaminister Partsi on tabanud nõdrameelsus. Seesama nõdrameelsus, mis kiusab suuremat osa eestlastest: panna lapsele kõige imelikum nimi, mis võimalik. Uue ja uhke ameti koos veel uhkema ametinimetusega on saanud endine Eurointegratsiooni büroo juhataja Henrik Hololei, mees, kelle kiire kõnemaneer meenutab räppar Chalice möginat. Hololei uskumatu ametinimetus on: Valitsuse nõunik – Euroopa Liidu asjade direktor. Tubli, […]

A.M: Lugesin kirjanduslistist, et kirjanik peab alati riigiga vastuolus olema. Mida, kurat, see veel tähendada võiks? Kaplinskit? K.R: Ei kujuta ette. Ja ma pole ka pädev kõiki kliinilisi steitmente lihtsurelikele ära seletama. Võibolla tähendab see kirjaniku pöördumist rahva poole, et teate mis, rahvas, kes te makse maksta ei taha, kuna riigiisad on teie meelest rumalad […]

Kuna see vana Hell Hunt kinni pandi, ei mäletagi enam. Ja mis tast meenutada, oli taoline vastik iiri urgas, nagu viis baari neljast toonases Tallinnas ikka. Kogu see iirlaste kamm on nii nõme, ajas nii tihti oksele, et loomulikult ei pannud keegi Hundi koolemist tähele. Nüüd on Hell Hunt uuesti avatud ja väändunud keldi vaim […]

Üldiselt ei käi ma kusagil väljas, mõnikord “Vikeros” viskan viina. See koht on nüüd ka perses. Ja mingid suvalise tatiurkad mind enam ei huvita. Nendes müüakse nüüd valdavalt salaviina jne. Klantskohad, olgu siis kõrtsud või restod jätavad jällegi täiesti külmaks. Nendesse ei lähe isegi siis, kui keegi tahab teha välja. Kardan, et äkki määrin mõne […]

Kui Euroliidu viljastavates tingimustes sunnitakse Eesti rahvast rohkem eurokino vahtima, siis hispaanlane Pedro Almadovar võiks kindlasti olla üks neist vanadest, kelle arvel julgelt seda kvooti täita. Näidetes just tema vanemat ja vähemtuntumat produktsiooni. Näiteks 1986. aastal valminud Matador on üks neist vähem tähelepanu pälvinuist. Täiesti põhjuseta. Almadovar ei ole Eesti kinopublikule tundmatu nimi – tema […]

Olion 2004|. Inglise keelest Jaanus Õunpuu, 232 lk Muld on oma pika ja sisutiheda elu jooksul lugenud väga palju käsitlusi, mis pajatavad kommunismist ning nõuka võimust. Need raamatud jaotuvad mitmetesse alaliikidesse ja neis rõhutakse erinevatele tendentsidele. Kolmekümnendatel trükiti läänes palju stalinistlikkut venemaad kiitvaid üllitisi, mäletatavasti kahtlustas ju isegi lollakas klassik Shaw, et maailmarevolutsioon on võimalik […]

Mees on kas eelistanud varju jääda või jäänud sinna mõnel muul põhjusel. Tartu Ülikooli filoloogina lõpetanud Ellermaa pidi tollase kombe kohaselt kolm aastat Kosel õpetajana “aega teenima”. Ent juba siis ilmutas ta enda ajakirjandusvõimeid, tehes Noorusesse artiklisarja. Noorust juhtis siis ehk 1986. aastal peatoimetajana Priit Hõbemägi. Siis öelnud tema asetäitjana töötanud Veiko Paalma, et tema […]

Positiivne märk: Soome Antti Tuuri, Olli Saarela Rukajärven tie. Luurerühm. Levitaja: Sonatiin Noored mehed lähevad sõtta. Lähevad tapma, sest seda on vaja. Meie Põhjalas on niisugune mõttekäik suhteliselt võõras ja omamoodi ootamatu. Meid on vähe, iga mees on arvel ja kaotades taluperemehe, kaotab riik ja rahvas terve majandusüksuse, kaotab terve sootsium stabiilsuse ja niisuguste riskide […]

Mul on kooliajast, seitsmekümnendate algusest, ajast, mil isa minuga pikemalt rääkima hakkas – pikkadel paadi- või suusasõitudel näiteks -, üks kujutluspilt meelde sööbinud. Olen seda hiljem mõne isa saatusekaaslase mälestuste põhjal täiendanud, nii et pildist on saanud juba filmilint, isegi veel rohkem, kujutan ju ette ka varemete haisu, odava sõduritubaka ja püssirohu lõhna ning piiritusest […]

Hiljuti ilmus vene ajakirjas Vojenno-Istorit?eski ?urnal artikkel pealkirjaga “Jeanne d’Arc: väejuht või talisman?” Oma Orleansi neitsi oli ju ka meil, Marta Lepp nimelt. Lepa nimi on praeguseks teenimatult maha maetud, teda teatakse vaid selle järgi, et ta tõenäoliselt Aleksander Kesküla armuke oli ning et ta pärast 16. oktoobri 1905. a. laskmist rasketest haavadest paranes. Saja […]