“Poole nelja aegu hommiku tulid Rahamägi ja Sternberg minu juure mängima,” ütles salaviinamüüja Marie Kuum pärast 1. detsembri mässu kaitsepolitseile. “Minu ukse taha oli krants pandud, kes krantsi sinna pani, pole aimugi. See krants oli punaste ja kollaste lipukestega.” See naljakas lugu oli väljavõte Eesti Riigiarhiivi ülimahukast toimikust “Kohtuotsused, ülekuulamisprotokollid ja tunnistused 1. detsembri 1924. […]

Abhaasia pakub maailma poliitikavaatlejatele pinget enam kui 12 aasta vältel. Pidevates konfliktides väänleva riigi hetkesituatsioon läheneb uuele sõjale. Äsja tõstsid Abhaasia võimude vastu mässu sealne siseministeerium ja sellele alluvad miilitsad. Samuti on taaspuhkemas konflikt Gruusiaga. Meie jaoks on seal toimuv oluline eelkõige seetõttu, et eesti kolonistid asusid Abhaasiasse juba 19. sajandil ning sõdadest hoolimata püsivad […]

* Pariisi haiglas koomas lebav palestiinlaste liider Yasser Arafat ja Iisraeli peaminister Ariel Sharon on omavahel sama intiimselt seotud kui ühist voodit jagav abielupaar. Postimehe toimetaja Kaarel Kaas meeste seksuaalelust. * Jaa, kõik loomad on toredad. Koerad meeldivad eriti, nendega saab mõtteid vahetada, ka kassiga olen proovinud vestelda. Arnold Rüütel tutvustab presidendi kantselei isikkoosseisu. * […]

Kadunud linnapea Savisaar proovis Tallinnat Eesti mandri tähtsaimaks kuningriigiks muuta, piirates pealinna sisenemist maksude abil. Praegune meer Tõnis Palts alustas teisest otsast – ettepanekust koondada resursse. Nimelt käis ta välja mõtte, et Tartu ülikoolist võiks saada loodava Tallinna ülikooli kolled?. Järgmisel minutil nimetas ta oma projekti juba saare huumoriks. Lahe mees. PAREM KÄSI TOPIB VASAKUT […]

On avalik saladus, et kõikvõimalikud pepupoiste organisatsioonid ei saa enne rahu, kui heteroaktivist Märt Sults on kunstikooli direktori kohalt lahti kangutatud. Üle päeva loeme lilla tindiga kirjutatud kaebekirju Sultsi hirmutegude kohta – üks arulagedam kui teine. PEDED LARISTAVAD Sultsi esimene ja kõige suurem roim oli teatavasti heteroseksuaalsete vaadete avaldamine ajakirjanduses. Kunstiülikooli rektor Ando Keskküla aga […]

Vana Maailma läbis värin: aastal 2006| peale Kristuse sündi lõppesid senised finantseerimisprogrammid, enamasti Vana-Kreeka nimedega. Näiteks Arhcimedes ja teised taolised. Kes olid need inimesed kes näiteks selle Archimedese programmi raames oma naba paigast pingutades otsisid toetuspunkti, mille abil maakera paigast nihutada? Usun, et mitte keegi mitte kunagi ei saa täiesti arusaadavalt ja selgelt teada, millega […]

Üritus “Ostuvaba päev” toob esmakohtumisel eestlase vaimusilma kindlasti vastakaid kujutluspilte. Meie soome-ugri mõistus ei suuda tabada, mis mõte oleks väljakuulutatud kuupäeval, 26. novembril ostudest hoiduda, püksirihma paari augu võrra koomale tõmmata ja vesise suuga kaugusest kaubanduskeskuseid põrnitseda. Ja ega olegi. Ostuvaba päeva mõte on hoopis laiem. OSTUVABA PÄEVA TAGA EESTLANE Selle ülemaailmse ürituse idee taga […]

1. Eelmine kuu tõi meile uue suure kunstiuudise. Kunstiülikooli rektor ja Res Puublika äraostetute fraktsiooni liige Ando Keskküla loominguline tegevus ulatus ootamatult üle uudisekünnise – nimelt jäi mehike vahele sellega, et tegi kooli krediitkaardiga 14 tonnise hooramaja arve. 2. Mida ja kui palju Ando neljateistkümne tonni eest sai, näitab juurdlus. Kui näitab, kunstihuvilistele pakuvad siiski […]

Moskva panga omaniku Vladimir Mironovi kabinetis ripub Stalini portree. Pankur tegeleb sotsiaalse filosoofiaga ja peab Stalinit kõige aegade ja rahvaste kõige suuremaks türanniks. Peale selle, kabineti peremeest ja Juhti seob unikaalne sisemine sarnasus. Hiljuti võitis Vladimir Mironov tuntud näitlejate kastingul ja kinnitati Stalini ossa kinoepopöas Vassili Aksjonovi romaani «Moskva saaga» järgi. Kuidas võis ökonomist, kes […]

Kes ka lõpuks Ukrainas võidaks – Ukraina pole enam see maa, mida ta oli enne novembrit 2004|. Ukraina näitas oma potensiaali – nii kodanikuühikonna kui ka kohana, kus on passionaaride olemasolu. “Tähesõdade” printsessi soeguga Julia Timoshenko on esinenud tõelise Janne d´Arcina. Ukraina oran?hi revolutsiooni taga on sügavamad põhjused kui pelgalt, vene- ja läänemeelsete, konservatiiv ide […]