Pärnus on lugu ikka väga hull, lisaks peetusega kinnisvaraarendajatele ja budistlikele näopeksuaktivistidele on linna imbunud grupp kiiksuga kopraid. Need koprad ei ole normaalsed, neil raiskadel katus sõidab täiega. VALLIKÄÄRU KOPRAD Loodusteadus ütleb, et kobras elab metsas, mitte linnas. No ei ela normaalne kobras Pärnus, otse vastupidi, linnas elavad kajakad, kassid ja tänavalapsed. Kobras mulistab looduskaitsealal. […]

* Kevadel sain meili HIV-positiivselt sõbralt, kellest kaua mingit elumärki polnud. Kroonika toimetaja Meelis Kapstase aidsihaige sõber ärkas ellu. * Olen aastaid mõelnud, kuidas nautida maailma üht iidseimat kultuuri võimalikult meeldivalt. Anu Saagim on mõelnud, mida teha kultuuriga. * Mees tegi endale ise auto – tammepuust. Õhtulehe variant tuntud lastelaulust “Hiir tegi piimapudelist uue automudeli” […]

Tulevikukujundust ootav ja juba ka konfliktidest läbipõimunud Tallinna keskne liiklussõlm ja paraadide paik Vabaduse väljak on oma 200 aastase loo jooksul teinud läbi vägagi mitmekesise arengu. Vabaduse väljaku varaseim nimetus on olnud Puu- ja Heinaturg (sks. k. Holz- und Heumarkt, vene k. Сенной рынок). Seega oli see koht, kust linlased oma loomadele heina ja kütet […]

2005|. aasta sügisel toimus I Vene Rahva Liidu taasasutav kongress. Põhjus oli lihtsamast lihtsam – kaasaegsel Venemaal puudus kõiki patriootilisi jõude koondav keskus. Täpselt aasta hiljem toimus Vene Rahva Liidu II kongress, kus liidu esimeheks sai valitud kindral-polkovnik Iva?ov. KOLMEFAASILINE REVOLUTSIOON Vene Rahva Liidu ajalooline eelkäija oli sama nimega organisatsioon, mis loodi novembris 1905 Sankt-Peterburis […]

19. sajandi lõpul kerkib ühiskondliku teadvuse fookusse nooruki kuju, kellel ei ole midagi teha ja kes kannatab spliini all (ingl. k. spleen – sapp). Raamatud on tal kõik juba loetud, naised ei paku pinget, kuid tänavad on täis sotsiaalset vägivalda, mida oleks vaja lahendada. Väga tõenäoliselt on nooruk üliõpilasmundris või gimnastjorkas, nööbid tihti kurguni kinni […]

Akadeemik Valdek Kulbach (sünd 1927) on õpetanud Tallinna Tehnikaülikoolis tulevastele ehitusinseneridele metallkonstruktsioone tervelt pool sajandit. Tänaseni juhendab ta tulevasi teadusdoktoreid. Õppe- ja teadustegevuse kõrval on ta osalenud Tallinna ja Tartu laululava kõlaekraanide, Tartu Jaani kiriku katusekonstruktsioonide, Jägala vantsilla, Tartu Emajõe jalakäijate ja Nõmme Mustamäe suusatajate terassilla arvutamisel ja ehitamisel ning Viljandi Lossimägede rippsilla uuendamisel. NARVA […]

Praegu leiavad aset samasugused kultuurimuutused kui keskaja lagunedes ja modernismi sündides. Ei oska kellaajalise täpsusega öelda, aga kusagil 1970ndatel sai postmodernism laialdase tähelepanu objektiks, tungides lõpuks ka akadeemilistesse ringkondadesse – alguses lihtsalt kui filosoofiline suund, viimaks aga leidis endale laiema kultuurilise kandepinna. Postmodernism vastandub Descartes’ist alanud modernistlikule filosoofiale. ÜLIRASKE KONSENSUSE LEIDMINE Paljude ajaloolaste arvates sündis […]

Paljud mu vene tuttavad kardavad, et kui vaadata televiisorit, lugeda ajalehti, osta klantskaantega raamatuid, käia kinos, nakatud neist varem või hiljem ja hakkad arvama, et see, mis seal toimub, ongi “õige elu.” Rein Saluril oli kunagi fantastiline jutustus: kangelane astub jalutades juhuslikult kauplusesse, satub proovikabiini, seal aga paigaldatakse tal silmapilkselt ajju mingi aparaat. Paanikas jookseb […]

.

Sinine värv, ühena kolmest rahvusvärvist nii lähedane eestlaste jaoks, omab Euroopa poliitilises traditsioonis alates XIX sajandi keskpaigast kindlat poliitilist tähendust.(1) Nimelt märgib ta parempoolset ja konservatiivset ideoloogiat. Kõige laiemalt teadvustatakse seda ilmselt Suurbritannia puhul, kus tänapäevalgi kasutavad parteid kolme selgelt eristuvat värvi – leiboristid punast, liberaaldemokraadid ehk viigid kollast ja toorid sinist. Kuid sinise värvi […]