Suur Argentina kirjanik Jorge Luis Borges kinnitas, et süžeesid on kirjanduses kõigest neli, ja liiatigi arvas ta, et kaht nendest on võimalik ühte liita, nii et järele jääb ainult kolm. Mina aga kavatsen pajatada teile kakskümmend neli lugu, mis võiksid pretendeerida maailmakirjanduse neljanda süžee kohale.   NELJAS SÜŽEE: Jelena Skulskaja maailmakirjanduse sarja viimane lugu (24). […]

KOMMUNISMIAEGNE BEEBIROOSA UNISTUS: Arhitektuuriloolane Karin Paulus uudistab 60 aasta vanust Tallinna “šikk-modern” stiilis ehitatud satelliitlinna Mustamäed. Kunagisest tarmukast unistuste linnaosast on saanud vanima elanikkonnaga linnaosa. Samas tähendas Mustamäe kunagi uutmoodi elu, kommunistlikku helget tulevikku, kus kõik on võimalik. Mustamäest on Tallinna vene muuseumis üleval ka näitus. Mustamäe on Eesti kõige stiilipuhtam modernistlik utoopia. Sarnaseid tüüphoonetega […]

100 AASTAT JÄRVE ASUMIT JA RAUDTEEJAAMA: Leho Lõhmus teeb detailse ekskursiooni Järve asumi ajalukku. Vahetult Nõmme piiride taga asub Kristiine linnaossa kuuluv Järve. Oma arhitektuurilt ja looduslikelt tingimustelt sarnaneb see asum rohkem küll Nõmme kui Tallinnaga. Ning muide – aastatel 1945–1956 oligi Järve Nõmme linnarajooni koosseisus. Nime sai ümbruskond Ülemiste järve (sks Obersee) ehk vanema […]

MÕTTETUTE RIIKIDE AABITS (102): Toomas Kümmel tutvustab maailma mõttetuid riike. Niger, Mali ja Burkina Faso on riigid Loode-Aafrikas Saheli vööndis, endised Prantsusmaa asumaad. Täiesti mõttetud riigid, muuseas. Need riigid on erinevad, kuid neil võib olla rohkem ühendavat kui lahutavat, eriti viimaste sündmuste valguses. Ja veel: musta mandri segaduste kohal rõõmustab Putini nägu. Selle aasta 16. […]

KUIDAS LÕNG VÄRVILISEKS LÄHEB? Kes varem pole julgenud taimedega värvida, siis just nüüd, enne kudumishooaja algust, on parim aeg ja põhjus selle iidse kunstiga tutvust teha. Kas sobivad ainult suvel hoolega valitud, kogutud ja kuivatatud taimed või pigistab värvitoone välja ka hilissügisel korjatud taimedest? Pille Hermanni ülevaade. Tänapäeva lõngapoed on oma materjali- ja toonivaliku osas […]

REISIKIRI EUROOPA SOOJEMALT POOLELT: Mart Raudsaare ülestähendusi elust, mis võib tabada sind siis, kui sa reisid autoga Euroopas, eriti aga siis, kui sõidad Hispaaniast Prantsusmaale. Teine osa. Nagu öeldud, uinusin õndsasse unne ning mind ei häirinud väga, kui keegi öösel tänaval karjus. Kuna toas oli üsna palav, magasin lahtise aknaga, kuid õnneks oli Rue Florian […]

Sündmused oktoober 2023 Valdo Praust ajaloohuviline, Eesti jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja 25 aastat tagasi, 17. oktoobril 1998, arreteeriti Hispaania palvel Inglismaale ravile saabunud 82-aastane Tšiili ekspresident Augusto Pinochet. Hispaania süüdistas teda inimeste tapmises ja tagakiusamises 1973. aasta riigipöörde ajal ja järel. Pinocheti hoiti Inglismaal vahi all poolteist aastat, kuni 2000. aasta aprillini, kuigi Briti ekspeaminister […]

Rakvere Teater avab oma 84. hooaja kahe komöödiaga. 15. septembril esietendub väikeses saalis Norm Fosteri “Vallatud võtted”, mille lavastab Peeter Tammearu, ja 22. septembril suures saalis Steven Moffati “Ettevaatust, õnn!” Peeter Raudsepa lavastuses. Urmas Lennuk ja Lauri Saaber uurivad asja. Sel puhul on teater tellinud ülevaate maailma tunnustatud naeruekspertidelt, ja nagu selgub, lahknevad nii keeruka […]

TARTU KUI VEDUR: Tartu kujutava kunsti näituse ajendiks oli Tartu kuulsus Eesti maalikunsti pealinnana vähemasti 1960. aastate lõpupooleni, mil hakati rääkima tugevate noorte maalijate põlvkonna esilekerkimisest Tallinnas. Tartlaste ülevaatusnäituse koostaja Mai Levin aitab orienteeruda ajas, mil Tartul oli meie kunstis kanda ehk palju suurem roll kui täna. Kunstnikud ja kriitikud sõitsid 1960. aastate algupoolel Tallinnast […]

NAISGRAAFIKA KLASSIKUTE ERIPÄRA: Praegu on Kumu kunstimuuseumi suure saali näitusel “Läbi su silmaterade musta kuru” võimalik vaadata valikut Eesti nõukogude perioodi naisgraafikute loomingust. Näituse kuraator Eda Tuulberg teeb huvilistele väikese ringkäigu. Eesti nõukogude naisgraafikute näitus ja seda saatev raamat on võtnud fookusesse graafikute Concordia Klari (1938–2004), Silvi Liiva (1941), Marju Mutsu (1941–1980), Naima Neidre (1943), […]