KÄRT KARPA Eesti Päevalehe toimetaja Söögikohtade hulgas mul ühte ja kindlat lemmikut hetkel ei olegi. Lõunat eelistan süüa Lost Continendis – esiteks on see mu töökohale lähedal ja teiseks on seal normaalse hinnaga normaalsed päevapraed. Õhtul väljas süües eelis tan Boccat, Troikat või Nevskit. Kõigis kolmes on väga meeldiv interjöör, suurepärased söögid ja veinid. Väikese […]

Näidata maa elavat juhti laval või ekraanil on väga raske: dokumentalisti aukartus ja hirm, riiklike huvide arvestamine hakkab alati segama kunstniku vaba lendu. Kunagi otsustas Mihhail Bulgakov kirjutada näidendi Stalini noorusest – “Batum”, kuid tolle õnnetu teose kangelane ise keelas kõheldes näidendi ära. KUIDAS ENNAST PÕLISTADA Pisut lihtsam oli edeva Bre?nevi poolkoomilise kujuga, kes ihaldas […]

Sina kui umbes minuealine inimene – millega seostuvad sulle 1. ja 9. mai? Nooruses oli 1. mai oli minu jaoks üks ilus rõõmus kevadine pidu. Lipud lehvisid, muusika mürtsus, rahvas laulis ja võttis napsi. Koos Uno Maasika, Märt Müüri ja Mati Talvikuga sai paraadist ka televisiooni otseülekandeid tehtud. Kolmetunnisest mikrofoni taga istumisest olid jalad kanged, […]

MATSI KOLU PILVEDESSE Osten Tour`i vaevarikas lammutamine viis mõtted Tallinna keskusesse kerkivate, ka pilvelõhkujateks kutsutud saapakarbitaolistele kolakatele. Millele ilmselt enne lõppu ei paista tulevat, kui ka viimane põlvepikkune poisike siin maal on nende najal oma alaväärsuskompleksid välja elanud. Egas kedagi, äkki ootame ära. Nagu sellegi, mil kord leiutatakse kiire, odav ja tõhus vahend nende eesti […]

Kurjuse telje üks ots ulatub Euroopasse, täpsemalt Prantsusmaale. Ameeriklastel on prantslaste karistamise plaan. Selles pühas ürituses ei tohi jänkisid üksi jätta. Eesti riigil tuleb jälle appi minna. Vähe sellest, me kõik peame sekkuma. PRANTSLASED ÄRGU SUSIGU Mida prantslased tegid? Susivad, raisad, justkui Prantsuse revolutsiooni ajal ning üritavad tekitada Euroopa Liidu sisse veel ühte Euroopa Liitu, […]

Akadeemik Karl Orviku on üks neist vähestest, keda eesti rahvas valis 20. sajandi suurkujude hulka. See aga ei tähenda, et noorem põlvkond teda just eriti sageli meenutaks. JÄRJEKORDNE TEADMATUSELE VIITAV VASTUS Küsisin hiljuti oma varsti keskealiseks saavalt kolleegilt, et miks ta oma teadustöödes Orviku tegemistele kunagi ei viita. Ja vastuseks sain ehmatama paneva väite: “Aga […]

TARMO TEDER kirjanik Jagada ordeneid edasi. Ainult mitte Tööpunalipu ja Lenini omi. Ja rõõmsamat tuju ja rohkem vigureid. * KOJAMEES jalgpallihaige Sellises eas inimesele sobib tervist soovida, aga temale kui presidendile sooviksin, et ta üheksa korda mõtleks enne kui ütleb. Aga see soov vist küll täide ei lähe. * LAURI VAHTRE poliitik Et jalg tatsuks […]

Kunagi tehti valmis üks võõrkeelne Eesti märk. Joonistati valmis, trükiti särkide peale, karjuti “Ta elagu” ja unustati. Aga enne seda oli üks näitus nimega Eesti kui märk. Mäletan, et Tartus oli sel ajal Vanemuise juures ristmikul üleval üks sini-must valge valgusfoor. Autojuhid vaatasid ja imestasid. Politsei muidugi võttis sellest fundamentalistlikust foorist voolu välja. Päeval oli […]

Haa – mulle meeldib kuum. see teeb mu näljaseks. Olen suviõgik! Sel ajal, kui mõned poevad märgade tekkide alla, araablased toodavad juurde liivakuhelikke, mille alla peita kaamleid ja arhitektuurimälestisi, laplased võtavad soolikad selgroo küljest ja laotavad endid moskiitodele digitaalfotode tegemiseks, sel ajal tunnen mina, et suvi on alanud ja võiks minna tennist mängima. Lähen. Heidan […]

Põhja-Korea diktaator Kim Ir Sen (1912-1994) sündis talupoja perekonnas, kes 1924 emigreeris Kirde-Hiinasse. Ta astus 1931 Hiina KP-sse. Õige pea organiseeris ta jaapani agressorite vastaseid partisanisalku. 1946-st aastast oli ta Korea KP Põhja-Korea organisatsioonilise büroo I sekretär, 1949-1966 Korea Tööpartei esimees ja aastast 1966 selle peasekretär. Aastast 1972 oli Kim Ir Sen Korea RDV president. […]