kus linnaametnikke on jalaga segada, ning koht, kus pöördvõrdeliselt ametnike kasvuga jääb normaalseid otsuseid järjest vähemaks.
Viha tegi nimelt see, et hälvetega inimesed kommunaal ameti liiklusosakonnast andsid selge märgi: jalgratastega liiklemine tuleb Tallinnas lõpetada. Hingake saasta ja sõitke autoga.
Asi algas sellest, et Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühingu, Eesti roheliste töörühma ja Prussakovi-nimelise rattaühingu tegijad tahtsid organiseerida ürituse “Kevad rattal” ning sõita jalgratastel läbi linna. Mingil hetkel ärkas oma laua taga üles liiklusosakonna juhataja Mati Songissepp ning keelas ürituse ära, justkui oleks tegemist kavatsusega minna USA saatkonda kividega pilduma või Toompea lossi ette riigivastaseid laule laulma ning ahelaid kõlistama.
Songissepa lollil aktil on sügav märgiline tähendus: Songissepp ütles, et jalgratturid segavad autoliiklust ja seetõttu sõitku parem kodus köögis. “Linnatänavate ummistamist me lubada ei saa,” pirises Mati. Nähtavasti ei ole liiklusosakonnale siiani pärale jõudnud, et igas normaalses ühiskonnas proovitakse autosid kesklinnast välja suruda, vältimaks õnnetusi, närvilist olukorda, heitgaase jne. Autode asemel soovitatakse jalgrattaid. Eesti rohelisel liikumisel on muuseas eesmärk, et aastaks 2010| tehtaks 20% linnasõitudest jalgratastel, mis parandaks oluliselt linnakeskkonda.
Nüüd on selge, et kui Songissepp sellel ajal veel elab, taolist asja ilmselt ei juhtu.
Elame edasi haisvas ummikus ning oleme rahul? Tänan, ei. Siin peab otsustavalt midagi ette võtma: niikaua kuni inimesed ökoloogilisemalt mõtlema ei hakka, ei toimu ka ühiskonnas mingeid erilisi nihkeid paremuse poole.
Asjal on veel üks tähendus: jalgrattureid kuradile saates saatis Songissepp kuradile tavalise terve mõistuse. Ühiskondliku suhtumise, oskuse läheneda probleemidele tasakaalu seisukohalt. Tallinnas on aastaid räägitud autojuhtide hoolimatusest, kirutud surmaga lõppevate õnnetuste arvu jne. Mida on Mati teinud selle kõige vältimiseks? Tühjagi. Kurat, isegi normaalseid rattateid pole. Soovitan Songissepal kopsud heitgaase täis tõmmata ning koju järele mõtlema minna. Kumb kumma siis leiutas, nagu hüüatas kunagi Priit Aimla, kas auto inimese või inimene auto? Kas loodus Songissepa või Songissepp looduse?