KODUSE KIILU ALL: Eestlaste rahvamütoloogias elab võimsalt valge laeva kujund – see tuleb teatavasti meile kord järele ja päästab ära kõigest kurjast. Nii jutustas 19. sajandil prohvet Maltsvet ja nii usuti 1950-ndatel. Õnne Mets Meremuuseumist aga tutvustab reaalseid laevu, mida meie sajandil pakkuda on. veebruaril tähistas Eesti Meremuuseum oma 83. aastapäeva ning tegi kingituse endale […]

ÕIGUSTE JA KOHUSTUSTE RISTTEE: Lugu sellest, kuidas Merident Presi 25 aastat tagasi Inimõiguste Instituudi moodustas. Meri uskus, et inimõigused kujunevad Eesti Assamallaks – kohalikuks Waterlooks, otsustavaks lahinguks ja saatusliku kaotuse võimaluseks. Instituudi juht Vootele Hansen kirjeldab veerandsadat aastat ning tänast päeva. ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni 44. aastapäeval, 10. detsembril 1992 moodustati tollase Vabariigi Presidendi Lennart Mere […]

KONFLIKTIDE LINNUPESA: Mõni aeg tagasi tundus, nagu Eestil oleks tekkinud välispoliitika. Nimelt hääletasime me riigina ÜRO Peaassamblees otsuse poolt, millega tunnistati kehtetuks ja õigustühiseks USA presidendi Donald Trumpi avaldus tunnistada Jeruusalemma Iisraeli pealinnana. Vastukaaluks sellele sammule tekkis Eesti meedias diskussioon selle üle, kas peaksime üht oma suuremat liitlast toetama või mitte. Kuid sisulist arutelu selle […]

VAADE KODU LOOLE: Niipea kui kultuur ja loodus vastuollu satuvad, algab dekadents ning põhjustab esialgu aeglase ja märkamatu, siis aga üha kiireneva lagunemisprotsessi, mis lõpeb kultuuri allakäiguga ja enamasti rahva surmaga, ütleb filmimees Tõnu Virve. Näitekirjaniku ja luuletaja William Shakespeare’i 450. sünniaastapäeva pidulik tähistamine algas Londoni dramaturgi koduteatris tavatult lihtsalt. Tühjale lavale tuli kuulus inglise […]

JÜRI LUIK JA TEMA LUIGEJÄRV: Et Jüri Luik pole eriline laululuik, näitab juba ajakirjanduslike vestluste vähesus, milles ta osalenud on. 1992. aastal ametisse saanud Laari esimene valitsus tegi Euroopa rekordi valitsuse keskmise elueaga – nii noort kooslust polnud nähtud enne ega leidu ka praegu. Selles valitsuses astus ministrina üles 26-aastane Jüri Luik. Algul portfellita ministrina, […]

VÕIMAS SOORITUS: Majandusajakirjanik Erik Aru vaatas, kuidas britid Stalini surma lavastasid. Venemaal keelatud linateos ei hooli küll alati ajaloolistest detailidest, kuid maalib suurepärase pildi õhkkonnast, mis tollases Nõukogude Liidus ja selle ladvikus valitses. Reaalsusele vastavaid tüpaaže ja väljanägemist ei maksa otsida, see pole teoses ka tähtis. Pigem on väärtuslik, kuidas kirjeldatakse hirmu, kanakarjamentaliteeti ning nõukogude […]

HIRMUGA POOLEKS: Tudengijazz (TUJA) on Eesti vanim jazzmuusikafestival. Sel aastal pakub festival noortele jazzmuusikutele esinemisvõimalusi ja festivalimelu juba 36. aastat järjest. Khris-Marii Palksaar kirjeldab, kuidas Eesti Jazzliit kutsus möödunud sügisel esmakordselt tudengeid märtsikuist festivali korraldama. TUJA on festival, mille lavalaudadel on oma karjääri algusaastatel üles astunud enamik Eesti jazzmuusikuid. Andekas jazzpianist Holger Marjamaa tegi TUJA […]

PUHUME, KUIDAS TORUST TULEB: Risto Lehiste Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist valgustab eesti traditsiooniliste muusikainstrumentide koosolekut Brüsseli Muusikainstrumentide Muuseumi väljapanekul. Näitusele süstivad elu Pärimusmuusika keskuse haridusprogrammid. Viimaste ühiskondlike teemade valguses ei teki tunnet, nagu oleks kohe, kohe ees ootamas Eesti riigi esimene tõeliselt suur juubel. Pigem annavad tooni negatiivsed osundamised, reaktsioonid, vastureaktsioonid, usaldamised ja umbusaldamised. Kõik […]

OMAPÄRASUSI: Tavaline teatri- ja ooperisõber Tiina Ilsen käis kiikamas Manfred MIMi ooperit „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas“. Miks tasuks inimestel, kes lahedat fantaseerimist rahvuslik-paatoslikel teemadel naudivad, vaadata seda Rahvusooper Estonia ja Kanuti Gildi SAALi „Eesti 100“ raames sündinud etendust? Selle etenduse ümber on juba arvatud ühte ja teist. Peamiselt seda teist. Et kuidas ja kas […]

LIHTSUSE TRAAGIKAST: Jelena Skulskaja mõtiskelu „Ivanovi“ lavastusest Eesti Draamateatris. Tavaline inimene ei ole õnnetu mingil konkreetsel põhjusel, vaid lihtsalt seepärast, et ta on inimene ning on mõtlemis- ja tundmisvõimeline. Nagu igaüks neist, kes istuvad saalis. Anton Tšehhov tahtis kirjutada näidendi kõige tavalisemast inimesest ja et selles poleks mingit kahtlust, andis talle kõige tavalisema, kõige harilikuma […]