PRIIDIKU EKSIRÄNNAKUD EHETE MAAILMAS: Milline ehe on hinnaline? Milline hindamatu? Kas ehte muudab väärtuslikuks selle materjal, autor, vanus või kandja? Ehtenäituse “FOR SALE / NOT FOR SALE”, mida võib vaadata Pärnu muuseumis, erinevaid tähenduskihte proovib avada Priidik, tavaline külastaja. juuli hommikul kell 10.02 siseneb Priidik Pärnu muuseumi kolmanda korruse näitusesaali. Teda ootab ruum, mis on valge, läikiv […]

UKUARU UUS HELISTIK: Kodumaisesse kultuurikaanonisse kuuluvad Veera Saare romaan “Ukuaru” (1969) ning selle ainetel vändatud Leida Laiuse mängufilm (1973) meenutavad rahvatarkusega, et töö ei tohi lõppeda ega pillimäng vaikida – veel enam ei tohi armastus ega visadus raugeda. See kõnekas ja omamoodi ajatu süžee saab aga uue kuue tänavusel suvel, mil Emajõe Suveteater toob Vooremäe […]

SAGIN JA MÖLA HOOVI PEAL: Uku Uusbergi lavastatud Linnateatri värske suveetendus “Kalaranna 28” võlub vaatajat koomiliste karakterite ja väga mitmekihilise stooriga. Oma mõtteid jagab selle suve kuumimat etendust mõnusalt jahedas õhtus vaatamas käinud Aleksander Urke. Nagu pealkirigi viitab, toimub etendus endise vangla ja merekindluse Patarei hoovis. Avar hoov on ideaalne paik, loomaks etenduse tarbeks mastaapset […]

PARRAPARRAPARRAAAA! Ugala teatri dramaturg Liis Aedmaa uurib, mis teeb Ugala suvelavastuse “Kolm musketäri” nii päevakajaliseks. Ilmselt see, et autor on seganud vaba käega ajaloolist tõtt, kirjanduslikku intriigi ning oskab igast kohast seikluse välja meelitada. Alexandre Dumas’ “Kolm musketäri” on teos, mida keskealine ja vanem põlvkond teab legendaarsest “Seiklusjutte maalt ja merelt” raamatusarjast või siis omaaegsest […]

HAIKALAD TUULES: Imelike Filmide Festivali esiaurik Harly Kirspuu mõtiskleb, et lihtsaim variant filmiteoks oleks ehk leida kõigepealt mingisugune täiesti absurdne pealkiri ja vähemalt alguses müütada toda absoluutselt tõsiseltvõetava asjana. Kui nimetatud asjale järgesid hakkad vorpima, saad iseenda üle irvitada ja teha konkreetselt ja avalikult camp-filme. Iseenesest see töötaks. Teade neile, kes ei tea, et maailmas […]

VÄLJASPOOL SUURT JA LIIGPIDULIKKU SAALI: Uus klassikalise muusika festival Kammermuusika Fotografiskas 11. ja 12. augustil Kärt Ruubeli orienteerumiskaardil. Kammerkontsert võib olla ka tavaline koosviibimine sõprade-tuttavate ringis mõnes lihtsamas kohas, kus esitatakse mõnusat muusikat. Sõnapaariga “klassikaline muusika” assotsieeruvad paljudele arhailised pildid eelmistest sajanditest, silme ette tulevad suured kontserdisaalid, mustas ülikonnas mehed ning väärikalt riietatud naised. Kõlab […]

MEDITATSIOONID TULE JA SURIVOODIGA: Tantsiv kunstnik Kaspar Aus paneb loomingusse kõik, mis ta lähedusse satub, tulemuseks ainulaadselt ehe kogemus nii vaatajale kui ka talle endale. Valgemetsa vastavatud projektiruumis toimuval näitusel “Aus ja Harper maal” on väljas tema tööd koos šoti maalikunstniku Craigie Harperi omadega, kokkupuutepunktiks “eksistentsiaalne side maaga”, aga ka “lapselik destruktiivne-kaootiline iseloomujoon”. Valgemetsas käis […]

NELJAS SÜŽEE: Jelena Skulskaja maailmakirjanduse sarja 19. lugu. Režissööri ja kirjaniku Ingmar Bergmani nimi on tuntud kogu maailmas. Ta lõi kõige demokraatlikumat žanri ehk kinokunsti abiks võttes kõige “suletumaid”, mõistatuslikumaid ja seletamatumaid teoseid. Kõik tema filmid kasvavad välja mingisugusest igaveseks varjule jäävast saladusest. Eriti kirglik arutelu saadab aga tema luulekunsti reeglite järgi üles ehitatud filmjutustust […]

TAGASIVAADE VANA-INDIA MAAILMA: “Lõvitrooni 32 juttu” ehk “Kuningas Vikramārka elukäik” on anonüümne sanskritikeelne jutukogu, mis pärineb keskaegsest Indiast ning kirjutati ja koostati 11.–15. sajandil. Sanskriti keelest tõlkis lood eesti keelde Martti Kalda ning kirjastus Ilmamaa avaldas need raamatuna. Martti Kalda tutvustab teost ning Vana-India arusaamu maailmakorrast. Lugusid Gupta dünastia (4.–6. saj) kuninga Candragupta II Vikramāditya […]

NULLTOLERANTS, MIS SOHU VIIB: Kolumnist ja meediakoolitaja Mart Raudsaar räägib alkoholi puutuvast nulltolerantsist ja usub, et Eesti on täiesti valel teel. Kas eestlased on tõesti sellised mökud, kellele tuleb kõrgemalt poolt öelda, kuidas nad õigesti elama peavad? Ja kas me võime teha selle põhjal järeldusi meie rahvuskehandi kohta? Mökundust tuleks vaadelda (kindlasti teaduslikult!) eraldi teesina, […]