AVALIKU RUUMI KUJUNDAMISEST: Augusti lõpul avanes muinsuskaitsepäevade raames ülevaatenäitus „Eesti Nõukogude monumentaal-dekoratiivkunst. Plastgraanulitest metallvarbadeni“. Väljapanekuga toovad kuraatorid Gregor Taul ja Anu Soojärv huvilisteni läbilõike erinevatest kunstiteostest, mis valmisid Nõukogude Eestis pärast Stalini aja lõppu ning mille ülesandeks oli ühel või teisel viisil avalikku ruumi kujundada. Anu Soojärve ülevaade. Näituse „Eesti Nõukogude monumentaal-dekoratiivkunst. Plastgraanulitest metallvarbadeni“ programmis […]

PROPAKAADRID NÕUKOGUDE EESTI MÄNGUFILMIDES PEALE 1960: Imelike Filmide Festivali esikäpik Harly Kirspuu kaevab Nõukogude Eesti propagandasugemetega mängufilmide loos. Neid asju valmistati pikalt ette, kontrolliti hoolega ning peeti välismaa konjaablit rüübates julgeolekumeestega kümnetes soome saunades nõu. Siinses loos on kõne all vahemik 1960-ndatest 1980-ndate lõpuni.  (Eesti filmide lugu tutvustavat sarja loe ka neljast eelmisest KesKus’ist www.kes-kus.ee) […]

PUHAST LÄÄNT TAGA IGATSEMAS: Tallinna Linnamuuseumis on avatud vabadusviiside näitus, mis räägib, kuidas tallinlased ja põhjaeestimaalased nõukogude ajal Soomest… eee, eks ole… mitte siis tõesti niipalju vorsti-abi kui just vabaduse-abi ja musa-abi said. Üle 30 aasta oli meil ikka üsna silme ees, kuidas läänemaailmas elatakse. Näituse kuraator Tõnu Pedaru (Röövel Ööbik) kirjutab peaaegu omaenda naha […]

RIIK ON RAHVASTEST TEHTUD KILLUSTIK: Etnoloogiadoktor Aimar Ventsel arutleb, mis hoiab erikultuurset Venemaad koos. Kõigepealt on see inimlik umbusk naaberküla ja -keele vastu. Aga jah, paar asja veel. Tänase seisuga on Venemaa koosseisus 22 vabariiki, nendest elanikkonna arvult on suurim Baškorostan ja väiksem Altai, territooriumilt on väikseim Ingušeetia ja suurim Sahha Vabariik (Jakuutia). Erinevaid rahvaid […]

EI SAA ME LÄBI LÄTITA, NAGU KA KÄTERÄTITA! Kirjanik, linnufotograaf, telesaate „Zaļgalvis“ saatejuht Rvīns Varde räägib, kuidas töötab tema kirjaniku- ja fotograafipilk. Mis juhtub siis, kui tekst kompab tahtlikult piire ning šokeerib, vajutades ühiskonna valupunktidele. Vastuse saab ka see, milline on tema tähendusrikka nime lugu. Rvīns Varde kohtub Eesti publikuga 24. septembril kell 18.30 Lodjakoja […]

KEELAMISE PÕHJUS SALASTATUD, SALASTAMISE PÕHJUS SAMUTI SALASTATUD: Kalle Mälbergi piltlik essee pärast seda, kui ta käis Tartus Olev Remsu 1976. aastal „Loomingu Raamatukogus“ ilmunud esikteose „Homne karikakar“ kordustrüki pidulikul avamisel. August hiilis mäluaugus. On ellujäänud sigu, poes on nisupüüli ja odratangu, Supilinna rohtunud kiviteel sahisevad bemmid. Meedia huugab „Spritz macht frei!“. Vana ja väärikas Tartu […]

RETK TALLINNA PUHVETITE TUNDMATUSSE POOLDE: „Позолоти ручку!“ ütleb Tallinna puhvetiskeene grand lady Kairi Kaia Truusa oma ainukordsel, käredalt soojal toonil ootamatult kaunis vene keeles, kui end ühel selle suve palavamatest päevadest tema Laia tänava õllepuhveti Koht varjuliselt hoovipealselt lahkuma sätin ja käes on tasumise hetk. Mis pole ka ime, kui teada, et ta emapoolne vanaema […]

ABITUD KESKUSED: Igor Gräzin väidab, et teab täpselt, kes haldusreformi pekki keeras, aga põnevuse pärast ütleb nimed alles poole loo peal. Algatuseks nimetan ma need, kes õige haldusreformi peale mõtlesid, sellest rääkisid ja keda ei kuulatud. Kusjuures, praeguse reformi tegijad lihtsalt kasutasid küüniliselt ära selle, et õige reformi võimalikud isad olid läinud hauda – kes […]

TUBANE TÖÖ LÄKS PEKKI: Viimaste kuude jooksul toimunud kollaps Afganistanis paneb Ingvar Pärnamäed (Eesti kaitsenõunik Afganistanis 2008–2009) küsima, mida tegid rahvusvahelised liitlaste jõud 20 aastat selle riigi ülesehitamisel. Raha ju kulutati ning afgaane õpetas terve müriaad erinevate riikide nõunikke. Geograaf Hardo Aasmäe kirjutas kunagi KesKus’i veergudel mõttetute riikide aabitsat, millest anti lõpuks välja ka kogumikraamat. […]

KIRI EUROOPA KESKPUNKTIST: Seltsimeestes pettunud saksa sots prof. dr. Ulrike Birkenbach kirjutab sellest, mis juhtub ja mis ei juhtu siis, kui Angela Merkel septembris ameti maha paneb. Saksamaa poliitikasuvi on olnud kuum – 26. septembril ootavad riiki ees liidupäeva valimised ning valimiskampaania on täies hoos. Tugeva tõuke selle veelgi kirglikumaks muutmisele on andnud nii juuli […]