JS: Jelena Skulskaja JN: Juri Nor?tein “Sineli”, “Siili udus” ning teiste kultusteoste autor: “Ma ei riimu meie ajaga” “Sinel”?”Rebane ja jänes”, “Haigur ja kurg”, “Siil udus”, “Muinasjuttude muinasjutt” tõid Juri Nor?teinile kuulsust joonisfilmi kinos uute, geniaalsete võimaluste avastajana. Kuid tema töö “Sineliga” muutis ettekujutust mitte ainult joonisfilmist, vaid ka kunstist tervikuna, ning tegelikult ka elust? […]

Õigupoolest võinuks selle kirjatüki esitajat välja kuulutades kõlada nimi Hanno Tischler, sest Tischler oli minu isa ja vanaisa perekonnanimi 1937. aastani. Miks loobusid nii minu ja usun, et ka paljude teie esivanemad sada aastat kantud sugunimest? Põhjus on Eestis 1930. aastate teisel poolel aset leidnud ulatuslikes propagandakampaaniates, mis mõjutasid tugevalt inimeste elu. RIIKLIK PROPAGANDATALITUS Vastuse […]

* Lisaks eelkirjeldatuile oli lauas ka üks must habemik. Pealtnägija tollest, kes lisaks Aru ja Teini kambale veel joomalauas oli. * Jube, jube, jube! Sellest riigist tahaks kohe emigreeruda! Paljaksvarastatud rahvasaadik Kreitzberg tunnistab, et Eesti riik on tema kaasosalusel elamiskõlbmatuks muutunud. * Kõige suuremaks võiduks pean Keskerakonna esindajana olulist pensionitõusu. Mailis Reps on vana. * […]

Väidetavasti kavatseb uus valitsus läbi lüüa eelarve, lisaeelarve, reservid ja veel hullusti laenu võtta, et kõik oma lubadused ära täita. Kõik need pensionitõusud, maksumadaldused. Vähemalt niisugust pilti on jäetud – ja miks ei või see tõele vastata? Võib muidugi alati loota, et, nagu kõik poliitikud, valetasid ka need nii, et kõrvad huugasid ning tegelikult on […]

Eesti Vabariigi suur ja äraarvamatu käitumisega idanaaber mängib mingeid, ainult talle teadaolevate reeglitega, mänge. Kirjas?na p?hjal olla seal juba teist ametiaega avalikult läänemeelne president, aga karm igapäevaelu t?estab nagu midagi muud. Ikka ja jälle keelatakse midagi ära, kehtestatakse piirkondlikke sanktsioone, korruptsiooni vastu pannakse v?itlema korruptandid, teatud liiki kuritegusid ei vaevuta uurima, ikka ja jälle kuulutatakse […]

ESIMENE VAADE: OOTAMATU KOHTUMINE 24. oktoobril 1974. aastal läksin ma, nagu tavaliselt, kooli. Ja nagu tavaliselt, ei tahtnud ma sinna minna. Transport ei käinud. See andis mulle, võib öelda, et legaalse võimaluse tundidesse hilineda. Jõudes linna peatänavale, panin seal tähele ebatavalisi muutusi – kõikjale olid heisatud punased Nõukogude Liidu ja Moldaavia NSV lipud, ümbrus oli […]

1 Kõik ei ole veel kadunud, Eestis on vähemalt üks inimene, kes arvab, et sellel riigil võiks olla selge eesmärk, mille poole püüda. Mart Laari mõte liigub igati õiges suunas ja ta pakub Postimehes välja viis eesmärki. Eesti võiks Laari järgi saada kas rikkaks, targaks, suureks, roheliseks või sotsiaalseks riigiks. 2 Lambist on raske otsustada, […]

Raske on mõista, keda uue koalitsiooni poliitikutest uskuda, keda mitte. Tundub, et võta neid seisukohti kuidas tahad, igal juhul saad poolega petta. Ja ega see kedagi ei huvita, et selgitada, mida siis tegelikult plaanitakse teha. Kui keegi midagi usub, siis on see uskuja enda mure, kui ta pärast tünga saab. PÄRIS ELU ALGAB, KUI ?AMPUS […]

Kogu maa kolhoseerimine oli kommunistliku re?iimi üks suuremaid rõvedusi Eestis. Sellega hävitati maakultuur laiemas mõttes. Et Eesti põllumeest sunniti tegelema ida pool ette antud sigade kasvatamisega, on pool häda. Muidugi mõjus selline ebardlik põllumajandustootmine 50 aasta vältel nii, et lõi maaelule haava, mis pole paranenud tänini. Aga meil jutlustatakse ikka, et põllumajanduse lasi põhja Mart […]

Viimane kunst.ee number on pühendatud arhitektuuri eetikale. Seal on lugeda küll. Iseäranis Leo Lapini mõtteid. MAAD POLE OLLAGI Ja ise edasi mõelda, et mis üldse on tänav ja mis üldse on maja ja mis üldse on linn. Linnast aga on paraku mõelda rohkem kui maast, sest me siiski ilmselt linnastume ja see meie maa näeb […]