Eesti Vabariigi suur ja äraarvamatu käitumisega idanaaber mängib mingeid, ainult talle teadaolevate reeglitega, mänge. Kirjas?na p?hjal olla seal juba teist ametiaega avalikult läänemeelne president, aga karm igapäevaelu t?estab nagu midagi muud. Ikka ja jälle keelatakse midagi ära, kehtestatakse piirkondlikke sanktsioone, korruptsiooni vastu pannakse v?itlema korruptandid, teatud liiki kuritegusid ei vaevuta uurima, ikka ja jälle kuulutatakse midagi k?rgeimaks riigisaladuseks.
KUIDAS ON SUURE VÕIDUGA?
Nende idamaiste (tatari-mongoli ikke?) järelm?judega on hädas olnud ka Eesti Vabariigi välispoliitika elluviijad. Sellel liinil on ainsana vast edukas olnud president L. Meri, kes suutis m?jutada purjukil Jeltsinit alla kirjutama v??rvägede väljaviimise lepingule. Muidugi, see leping sisaldab mitmeid EV-le kahjulikke klausleid, nii et tuleb küsida: kas Jeltsin oli ikka nii purjus nagu seda püütakse t?estada? Muud probleemid (piirileping, Tartu Ülikooli varad, Presidendi Ametiraha jne) seisavad nagu kivi taga.
Ja nüüd lüüakse Kremlis jälle tornikella: suur pidu tulemas! Juba 60 aastat saavat päevast kui v?itmatu Punaarmee purustas II maailmas?jas (mille NL ja Saksamaa käsikäes Molotov-Ribbentropi paktiga valla päästsid!) natsi- Saksamaa.
Kuidas selle Suure V?iduga asjad tegelikult on? See, et v?itja, käsi pikalt ees, käib kaotajalt tagastamatut majandusabi kerjamas, jätab imeliku mulje. Aga see selleks.
On üks asjaolu, millest vaikida ei saa: II maailmas?ja ajaloos (mille osa – juuni 1941-mai 1945 – ka suureks isamaas?jaks nimetatatud) on tänini salastatud, rangelt salastatud, peatükke.
VENELASTE AMETLIK MATEMAATIKA
Minu töölaual on Venemaa riikliku sotsiaalülikooli professori Boriss Sokolovi artikkel “keelatud numbrid”, mis sisaldab tema uurimistulemused Vene-Saksa s?ja ehk idarinde inimkaotuste kohta. Osa Venemaa imetlusväärsest salatsemisest toon siin ära.
1993.a. ilmutavad vene kindralid raamatu “Saladuspitser on murtud”, kus toovad “täpsed ” andmed v?itmatu Punaarmee inimkaotuste kohta. See number on 8 668 400 ja sisaldavat lahingutes langenud, haavadesse ja haigustesse surnud, s?javangis koolnud, tribunalide otsusel mahalastud ning muudel (tühistel?) p?hjustel surnud punaarmeelaste koguarvu.
2001.a. ilmub raamatu taastrükk, seekord pealkirjaga “Venemaa ja NSVL XX sajandi s?dades”, kus juuni 41-mai 45 perioodil hukkunud s?javäelastele lisatakse veel pool miljoniv?itlejat: mobiliseeritud, aga väeosade nimekirjadesse mitte sissekantud. Kadusid lahingumöllus lihtsalt ära.
PROFESSOR SOKOLOVI MATEMAATIKA
Sellised on siis andmed, millega 9. mail 2005|. Moskvas suurele peole minnakse.
Ja need andmed on valed, t?estab professor Sokolov, kelle number on hoopis teises suurusjärgus: 26 400 000!
Vastaspool, sakslased, on tuntud oma pedantsuse ja täpsuse poolest ja neil on oma idarindel langenute arv teatavaks tehtud. Sokolov saab siit suhtarvu 11,2:1.
Edasi arutleb ta nii: idarindel v?itlesid Saksamaa poolel veel itaallased, rumeenlased, ungarlased, lätlased, eestlased, valloonid ja teiste rahvaste pojad. Ja langenuid oli palju nendegi seas ning nad arvatud Saksa poolel hukkunute hulka. Aga mida see muudab?
KEDA LUGEDA OHVRITEKS?
Küsimus on muus: mida seal Moskvas Punasel Platsil nii väga pidutseda on?
S?ja kutsusid ellu kommunistid ja natsid – ühed sotsialistid m?lemad. V?idukas Venemaa kaotas selles s?jas 43 300 000 (surnud tsiviilisikud kaasa arvata) inimelu. Kas neid hukkunuid ei tuleks lugeda kehtinud rezhiimi ?nnetuteks ohvriteks?
Vene rahvale peaks see olema suur leinapäev, lääne liitlastele päev järelem?tlemeseks. Mediteerida on aga hea uhkes üksinduses.
Muide, B. Sokolovi artiklis on veel hulk huvitavaid statistilisi andmeid, aga see oleks juba teine teema. Kui kellelgi materjali vastu huvi on (artikkel on vene keeles), siis olen n?us koopia saatma. Minuga saab kontakti toimetuse kaudu.