“Ma nälgin sellepärast, et ei näe teisi vahendeid oma õiguste kaitseks. Ma veetsin terve nädala piketil Eesti saatkonna ees ja selle aja jooksul ei tulnud mitte keegi mulle vastu. Täna kuulutasin ma välja näljastreigi.” Konstantin Goloskokov, Na?i komissar, kellele ei antud Eesti viisat ning kes taotles muuhulgas kohtumist Eesti suursaadikuga, et “selgitada välja”, kui kaugele […]

Torujuhtme vastu on ainult lollid ja värdjad, see on see gaasitoru, eks ole. Kõik haritud inimesed on selle toru poolt. Aru küll ei saa miks, aga ju siis on vaja olla. Haritud inimesed on minu meelest ikka õigete torude poolt olnud. Ma olen ka siis toru poolt. 1. Toru toob Eestile hea maine, torumaine. Sõna […]

* Samuti osutas Nael tähelepanu sellele, et silmad oleksid fookuses, sest muidu peegeldub silmadest segadus ja liigne sammudele mõtlemine. Delfi vahendab “Tantsud tähtedega” ?ürii liikme Jüri Naela muret selle üle, et tantsiva Kristiina Ojulanna silmist peegeldub liigne mõtlemine. * Las pakatavad peenised! Literaat Vaapo Vaher pihib, mida meenutavad talle Tallinna kõrghooned. * Jõmmidest, kes arvavad, […]

Nooremaile inimestele ei ütle vist nimi Artjom Troitski (lääne pool kribatakse teda ka Artemii Troitskii) midagi. Ent tüübid nii 30 ja enam teavad teda hästi. Troitski oli Nõukogude Liidu ainukene rockikriitik ja -ajakirjanik. Mitte kultuuriajakirjanik, kes kirjutas kord lillenäitusest, siis vernisaa?ist ja siis intervjueeris mõnda bändi. Troitski esimene ja tugevaim armastus kunstivallas oli hea muusika […]

Nõukogude Eesti mängufilmi ajalugu algab aastast 1947, mil valmis eesti kirjaniku August Jakobsoni näidendi ekraniseering “Elu tsitadellis”. Selleks ajaks oli sõda ja Nõukogude kultuuripoliitika efektiivselt hävitanud valdava osa kohalikust sõjaeelsest filmimaailmast nii tehnilises kui ka loomingulises mõttes: kadunud oli natsionaliseeritud Eesti Kultuurfilmi veel 1940. aasta suvel moodsa filmitootmise tasemel olnud tehnikapark, põgenenud, likvideeritud või kõrvale […]

Eesti karjäär tarbimisühiskonnana on üsna lühike. Seega on ka meie riiki nii majanduslikult kui sotsiaalselt iseloomulustavad nähtused omased piirkondadele, milleni kapitalismi käsi veel üsna hiljuti ei küündinud. Nüüd, ajal, mil inimesed on end mobiilide ja internetipankade abil rikastanud ning majandus kipub lõhki minema, on ka tarbimisharjumused muutumas. Ühelt poolt kindlasti suunas, kus mida rohkem ja […]

Akadeemilise KesKus´i tänase portreteeritava elus on olnud palju kordaminekuid, kuid sellest ei puudu ka draama. Akadeemik Agu Laisk (s. 1938) on ühelt poolt saavutanud palju – tegelenud tipptasemel võrkpalliga, mänginud saksofoni kunagises Rein Marveti d?äss-menubändis “Harvlek” (ja teeb seda Tartu Senior Swing Bandis siiamaani), kaitsnud kandidaadi- ja doktoritööd, olnud/on teadur, vanemteadur, valitud professoriks ja akadeemikuks. […]

Firenze raudteejaama juures on üks vana kirik, mida kutsutakse küll hoopis uueks kirikuks – Santa Maria Novella. Kiriku küljes on vähemalt neli kabelit ja on ehitatud 1246. aastast 1360. aastani. Kiriku on projekteerinud kaks dominiiklast: vend Sisto Firenzest ja vend Ristoro Campost. Küll on aga uue kiriku asemel olnud Vana kirik: see võimas ehitis pandi […]

Head kirjanikud kinnitavad: rääkida on vaja üksnes sellest, mis sind antud hetkel erutab, milline teema ka poleks, muidu kukub jutt välja surnud. Raamat “Anti-Ahmatova”, mis on kirja pandud kellegi Tamara Katajeva , hariduselt defektoloogi poolt, välja antud suure tiraa?iga ja mis pöörab endale oma pealkirjaga tohutut tähelepanu, langeb täpselt kokku minu tänaste kahtlustega kultuuri tuleviku […]

Kõigepealt: Kaasaegset kunsti Saksamaal esindavad kunstnikud Peeter Allik, Kadi Estland, Dimitri Gerassimov, Neeme Külm, Marko Laimre, Marko Mäetamm, Kristina Norman, Jüri Ojaver, Taavi Piibemann, Mark Raidpere, Tõnis Saadoja, Ene-Liis Semper, Jaan Toomik Ma olin seal, uskuge mind! HETKEL EI KIPPUNUD KEEGI KUNSTI VAATAMA See juhtus 26. aprilli õhtul, kui enamus eelpoolmainitud tegelastest olid teel näituse […]