Vähemalt kaks korda aastas alustab mõni kõlupea sõda vägivaldsete multifilmide vastu. Seekord avastas sotsiaalministeerium (eesotsas istub hästituntud nõmeluuletaja Null Pomerants) Ameerika ja kirjutas uude lastekaitse direktiivi, et telekast tuleb seks ja vägivald välja rookida. Iseäranis õudsed on muidugi erootilised reklaamid. MILLEKS REKLAAMIDA HUKATUSLIKKU ELUVIISI? Kas meil on siis nüüd lisaks pornokomisjonile vaja ka erootikakomisjoni? Või […]

Tallinnal on omad kindlad märgid. Viisteist aastat tagasi tegi semantikat üks, nüüd teine kooslus. Semantika iseenesest varieerub samuti omatahtsi: välisvaatlustel võis selleks olla kunagi Viru Hotell (lääne poolt) või Vana Tallinn (jook), mida siin eriti ei joodud (kuid kes siis ei teaks kasvõi teoreetilist sõitu Moskvasse see õudmagus märjuke põues), oeh, mäletan ka tootmiskoondist Uku. […]

No mida on pugival inimesel peale hakata oktoobriga? OK, toober küll ja vahest isegi kaks, hüva oktoobriõlut näiteks. ÕUN JA SEEN Oktoberfest on juba maha magatud või siis ära külastet, see kuramus hakkab ju kohe septembris just nii nagu jõulud oktoobris pärale jõudma kipuvad. Ja tegelikult võiks see värk tähistada talve algust. Talvega omakorda ei […]

MONIKA KELLE, Ajakirja Anne toimetaja Oma töö pärast käin väga paljudes kohtades, seepärast on üsna raske midagi esile tõsta. Aga kui, siis restoranide hulgast meeldib Novell Narva maanteel, kus toitudest on lisaks maitsvusele suudetud teha ka kunstiteos. Salatit käin söömas Olümpia all Boulevardis, parimad koogid linnas on aga Bonaparte kohvikus Pikal tänaval.

Re?issöör ja skandalist Roman Viktjuk, kes on rikkunud kõiki moraalireegleid, saab varsti seitsmekümne aastaseks. Ta on vananenud, ning tema noorpõlve hõbeda, kulla ja litritega ehitud ekstravagantne rõivastus, tema pehme, helisev matt, mis alatasa kõlas proovidel, tema estetiseeritud, kunstiprintsiibiks ülendatud armastus poiste vastu – kõik see on aastatega lakanud epateerimast, pigem hakanud tekitama haletsust elatanud saatüri […]

Septembri olulismaks kunstisündmuseks oli (ja on osaliselt ka oktoobris) juba alates 1968. aastastat toimuv rahvusvaheline graafikatrienaal, sedapuhku 13. ja üldteemaga “Maapagu/inExile”. Mida see maapagu ühele või teisele kunstnikule ka iganes ei tähenda, seda just võibki neilt näitustelt järele kaeda. Maapagu oli eile ja on täna rahvusvaheliselt aktuutne teema. See mõiste on muutunud sedavõrd mahukaks, et […]

Kindlasti on tehtud filme hoopis suurema ambitsioonidega, kuid ma pean silmas ikka seda, mis välja on kukkunud. Kui Aivar Pohlak purustas müüdi, et eestlased ei oska jalgpalli mängida, siis Keskea rõõmud pihustas teise eelarvamuse: filmitegemisega eestlane toime ei tulevat. Küllap siit tuleb otsida ka põhjust, miks kriitika on filmi püüdlikult maha vaikinud. MA ISEGI EI […]

Tänpäeva poliitiline keel eeldab teatud conventional wisdomi, ehk siis üldtunnustatud normatiivsust, mis on liberalismi keel. See on soft ideology , mille norme kutsutakse poliitiliseks korrektsuseks. Nende normide rikkujad aga kuulutatakse üldiselt paariateks, kui nad ei tee seda just narrirüüs. Teisalt ei saa unustada, et ka nende normide kujundajad võivad olla nende rikkujateks juba kõrgemal tasandil. […]

Nagu ka mujal Nõukogude Liidus, ei piirdunud repressioonid Kaukaasia eestlaste vastu ainult 1937. ja 38. aastaga. Arreteerimised olid 1930. aastatel pidevad. 1930. aastate esimesel poolel vabastati paljud arreteeritud pärast uurimist ja karistused olid sageli leebemad. Kaukaasia eestlaste kohta erinevaid uurimusi koostades puutusin kokku mitmesuguste materjalidega, kokku jooksid erinevad liinid, külades nähtu ja kuuldu ning dokumendid […]

Viimase kuu jooksul on neist palju räägitud, nad ise ju ei räägi. Räägitud kivist või pronksist või betoonist või ei tea millest tehtud inimestest. Räägitud hüsteeriliselt, isegi traagiliselt. Paljudele on kivi- või pronksmehed ilmselt väga kallid. Sellised külmad mehed on pühad. Enamasti nad leinavad. Või ähvardavad. Meenutades meile omal ajal väga tuntud näidendit “Inimene relvaga.” […]