No mida on pugival inimesel peale hakata oktoobriga? OK, toober küll ja vahest isegi kaks, hüva oktoobriõlut näiteks.
ÕUN JA SEEN
Oktoberfest on juba maha magatud või siis ära külastet, see kuramus hakkab ju kohe septembris just nii nagu jõulud oktoobris pärale jõudma kipuvad. Ja tegelikult võiks see värk tähistada talve algust. Talvega omakorda ei saa me üldjuhul enne volbriööd hakkama, nii et tubli seitse kuud lusti ja rõõmu on ees ootamas. Üsna kindel, et seitsme kuu jooksul lihtsalt peab midagi sööma, muidu võib juhtuda õnnetus. Letaalne juhus, nagu elukindlustuse mehed tavatsevad ütelda.
Turgudel turgutavad kõhumeeli näiteks seened ja õunad. Ma ei oska eestimaisest õunast suuremat pidada, enamasti näeb tema kole välja ega maitse eriti kuidagi. Samas olen kohalikust seenevärgist endiselt vägagi kõrgel arvamusel. Ma pole küll avastanud, mis kohad need on, kust igasuguseid maitsvaid seeni suuremates kogustes toomas käiakse, aga käiakse. Ja tuuakse. Ja nendest seentest saab suppi ja pirukat ja muidugi sousti ja siis veel seda asja, mis terava vedeliku kõrvale hea võtta on.
MARINEERUV JA SOOLDUV SEEN
Marinärimise retsepte ma väga tõsiselt ei julge võtta, pahatihti toodavad nad kaugelt liiga äädikalist ja – hoidku selle eest – magusavõitu tulemust. No kesse tahab magusat männiriisikat süüa? Ikka soolakamat sorti võiks olla see seeneke. Sibul ja kerge küslik, sedand küll, ja õige natuke suhkrut ka.
Ma muidugi ei arva, et tuleks soolaseene ja marinäriseene tegemised sassi ajada, oh ei. Soolaseeneke on sootuks teine rida ja soolaseent saab täitsa kultuurses vormistuses ka paremast poest osta, olgu tema siis ümarikus plastkarbis või kile sisse pakendet. Ja igast salatite sisse leotada on tema ju paremast parem. Kuid otse ja ise ampsamiseks peaks ilusamad metskübarikud ikkagi täitsa oma maitse järgi sisse tegema, kuigi jah, ka turult mitmesetme mutikese käest ostes leiab kindlasti mõnegi purgistise, mis hüva on ja millelt lausa ?nitti võtta võib.
RABAST VEEL SAAB
Sel aastal on metsas ka mitut mürgiseent näha olnud, märksa rohkem kui tavalisel aastal. Ma ei räägigi nendest kenadest punastest täpitet rännumehe seentest, ?amaani eine või kuidas nad konserveeritult kõlaksidki. Ikka kohe kurji rohelisi ja valgeid kärpsikuid on jalutamas kohatud.
Nendega ei maksa pikemat vestlust alustada, see võib ootamatult lühikeseks jääda.
Mida ütleksid elukindlustuse mehed, ei taha mõeldagi. “Kindlustussumma ei kuulu väljamaksmisele ettevaatamatu seenetarvituse tõttu.”? Parem ikka puravikku ja riisikat, pilvikut ja jõhvikaid.
Viimaseid saab rabast. Rappa, karmauh!