On sõpradel selline komme: saada kokku, ajada maailma asjadest juttu ning teha toitu. Parim on nimetet tegevuseks võtta ilus vaba päev, parim on see, kui alustada kahekesi, aga tegevuse käigus kooslülituda kõigi juurdetulevate hääde inimestega. Igakevadine möödapääsmatu üritus: pelmeenitegu. PÕHILISED ASJAD Point üks. Kell kui tiksuv mehhanism selleks õhtuks käe pealt eemaldada, tõsine mäng tahab […]
Read more →Vigrit mäletate? Olid ajad, mil selle vahtkummist hülge puudumise eest võis pea et kinni minna. Vigrisid, muuseas, vorpisid suured Vigritegemismasinad teha täiesti Tallinna südalinnas, täpsemalt Tulika ja Madara tänava vahel asuvas Polümeri kummitehases. Nüüd on otsustanud trobikond inimesi hakata vanas kummivabrikus teatrit tegema. Kõik küll teavad, et teatrite asemel peaks ehitama parkimismaju, kuid sellegipoolest on […]
Read more →Nimelt jooksis see film kaheksakümnendate keskel Nõukogude Eesti kinodes. Ja olen juhtunud rääkima päris mitme tüübiga, kellel siiani sügavad mälestused sellest, kuidas sai tatina pahaaimamatult kinno “multikat” vaatama mindud ja mida ootamatut siis näha pakuti. Saadud shokk ja kinokogemus on meeles siiani. Ja armastus korraliku jaapani anime vastu praegugi olemas. Aga milles siis point? Asi […]
Read more →Kui Vabaõhumuuseumit alles ehitati ja sinna jupphaaval üht tuulikut kokku tassiti, sahkerdas Muld mööda Eestimaad koduloolastega ringi ning koges tuulikutega seoses piinlikku seika. Sõbrad teadlased otsisid, nagu Mulla naaber, lätlasest kaltsukaupmees ja laevakokk, kõikjalt imepärast rämpsu: katkisi panne, vanu põlvikuid, vaeslapse käsikive, roostetanud sõlgi, mulluseid kartuleid jne, mis kõik pidid andma tunnistust, kui sitasti meie […]
Read more →Praeguseks on minul ja umbes 14.000 minu saatusekaaslasel koolis käia veel umbes kaks nädalat, millele järgneb kuu ajaline eksamiperiood ning pärast seda veel juuni keskpaigas toimuv pidulik lõpetamine. Hetkel näib see kuukene-kaks pikemana kui sada aastat. KÕIGEST LÕPUKIRJAND Ametlik algus sel kõigel oli mõni aeg tagasi, ühel laupäeval, kus kõik 14.000 abiturienti kirjutasid lõpukirjandi. Küpsuseksami […]
Read more →Millised näitused ilmestasid Tallinna märtsikuist näituseelu? Tegelikult tuleks küsida: palju oli selliseid näitusi, mida meenutad veel aprilli alguses? Just selles mõttes, mis möödunud märtsile tagasi mõeldes kohe silme ette tuleksid, sest näitusi, mida galeriid igakuiselt ülesse panevad, oli muidugi palju. Ei ole ju galeriid, mis laseks oma ruumidel tühjalt seista, kui ei leita head ja […]
Read more →Selle kuu peaauhind kõige võimsama ja läbimurdvama tehnikatobeduse eest läheb Singapuri vapratele leiutajatele. Singapuri Ülikooli kodulehel kirjeldatakse põhjalikult leiutist, mille abil saab kanaarmastajast kontoritöötaja hellitada kontoris olles oma kodus asuvat kana. “Kodulinnud on ühed kõige halvemini koheldud loomad maailmas, kuid on näidatud, et ka neil on arenenud tunded ja arusaamine. Viimasel ajal on olnud trendiks […]
Read more →Igal rahval on omad traditsioonid. Veinimaades on kombeks veinipressimise jääkidest kääritada ja destilleerida kanget jooki. Nii valmistavad grusiinid t?at?at, mida mujal tuntakse grappa nime all. Kangeid jooke tehakse nii õuntest, ploomidest, aprikoosidest kui ka teistest puuviljadest. Nimedki on vastavalt kalvados, slivovits, paalinka jne. KUIDAS VALMIB SETUDE KODUVIIN Eesti pole viinamaa, kuid siingi on viinakeetmise traditsioon. […]
Read more →AT: Arvi Tapver “Kollased passid” kõigile kodanikele! Pagulased tööle vangivalvureiks! Viirusekandjad eraldadada! Kaitseliidule, kui põhilisele tulejõule, lubada tina anda kõige pihta, mis idapoolt läheneb! Mis see on? See on internetipõhine Eesti Liberaaldemokraatlik Riigipartei (ELDRP) tegevuskava. Rahu, valija! Partei on esialgu isegi registreerimata, ta eksisteeribki vaid internetis. * AT: Valimiste ajal meenutavad kõigi parteide lubadused ühtemoodi […]
Read more →Termini “poliitika” tänapäevane tähendus on midagi hoopis muud kui selle traditsiooniline tähendus. Kuna poliitika sisu on muutunud, siis on otstarbekas nüansseerida mõisted ja need eristada. Politeia kui traditsioonilise ühiskonna sakraalne ontoloogiline poliitika, poliitika kui modernse ühiskonna poliitika ja postpoliitika kui nüüdispoliitika POLITEIA – POLIITIKA PLUSS METAFÜÜSIKA Traditsioonilise ühiskonna politeia oli lahutamatu üldfilosoofilistest ja religioossetest paradigmadest, […]
Read more →
