KÜLMA MAA ILUS MULTI: Äsja üle maailma kinodesse jõudnud Islandi multika „Tinno. Sa pole iial üksi“ režissööri Árni Ólafur Ásgeirssoni sõnul on ülikurja pistriku ja nunnu väikelinnu vastasseis mitte ainult hea ja kurja võitlus, vaid ka armastuslugu. Suured pead aga on Árni sõnul multikakangelastel sellepärast, et siis nad meenutavad vastsündinuid ehk on nunnumad. Islandi-guru Askur Alas püüdis režissööri kinni.
Miks sa tegid animafilmi ülimalt heatahtlikust rüüdist ja erakordselt kurjast pistrikust?
Väga hea küsimus! (Naerab) Islandi folklooris on rüütidel eriline tähendus. Nad saabuvad rändlindudest kõige esimesena, sümboliseerides kevade algust ning olles armastuse ja tärkamise metafooriks (ja on ka rahvuslinnuks – A.A). Nii et see on nagu armastuslugu. Kas pistrik oli tõesti nii kuri? Väga kuri pistrik vihkab armastuse linde, ta kadestab neid, sest pole ise selleks suuteline. Klassikaline hea ja kurja võitlus.
Kas nõustud, et üks põhjus, miks Islandis pole tehtud palju animafilme, peitub selles, et teil pole kuigi palju loomi – on vist ainult viis liiki, kes kõik on ka filmis esindatud. Ja kavalalt olete valinud peategelaseks linnu, keda on Islandil väga palju.
Jah, meil on filmis kõik loomaliigid esindatud, nüüd ongi probleem, kellest järgmine film teha. (Naerab) Tegelikult on peamine põhjus selles, et Islandi filmi ajalugu ulatub kõigest 40 aasta taha ja animatsiooni ajalugu 10 aasta taha. See on noor loometööstuse haru ja me alles õpime, võtame vastu väljakutseid ja omandame tehnoloogiat.
Kuidas teil õnnestus see 7 miljoni projekt välja vedada?
See võttis kuus aastat. Andekas stsenarist ja produtsent suudavad ka Islandil imesid korda saata. Nad tegid tõesti imetlusväärset tööd. Võibolla sellepärast, et inimestele meeldis stsenaarium. Ja kindlasti poleks me seda saanud teha ilma Belgia partneri kaasproduktsioonita. 350 000 elanikuga Island on kaugelt liiga väike turg, et teostada ka oluliselt väiksema eelarvega projekte.
Kuidas võrdleksid „Tinnot“ eelmise Suure Islandi Filmiga „Valhalla kangelased – Thor“?
Ma ise ei töötanud „Valhallaga“, küll aga disainer ja produtsent. See on ikka nii, et me kõik õpime oma vigadest ja kogemustest ning rakendame neid, et teha midagi paremat. Enda kohta võin öelda, et esimese filmi stsenaariumi kirjutasin ma ise ja mõtlesin ka „Tinno“ peale, aga leidsin, et ilmselt on targem, kui lasen selle kellelgi teisel kirjutada. Tuleb oma ego maha suruda. Ka tehniliselt on see nii keeruline, et pean tajuma oma nõrkusi ja laskma teistel inimestel tööd teha. See on hea näide sellest, millest filmitegemine üldse seisnebki – koostööst.
Miks ei kasva linnud aastaga üldse suuremaks ja lumepüü ei vaheta suvel oma talvesulestikku välja?
Meil oli selle üle tuliseid vaidlusi ja lõpuks otsustasime nad samasuguseks jätta. Kui sa paned end 7- või 9-aastase lapse sussidesse, siis on nii parem. Pole vaja olla liiga realistlik, kuigi reaalses maailmas oleks see täielik jama. See on natuke nii nagu Tommy ja Jerry ei kasva kunagi suureks.
Kas see, et loomadel peavad joonisfilmides olema kehadega võrreldes hiigelsuured pead – nagu sinu filmis –, on sinu arvates mööduv trend või jääv nähtus?
Steven Spielbergi filmis „ET“ on tulnukal ka väga suur pea. Sõbralikel tulnukatel on kõigil suured pead ja väikesed kehad.
Mul on selle kohta teooria. Vastsündinutel on kehaga võrreldes suured pead, täiskasvanuks saades see muutub. Mulle tundub, et sellepärast seostame automaatselt suured pead ja väikesed kehad süütusega. See on nagu meie DNAsse kodeeritud.
Kas sinu arvates peaks lindude-loomade liigid ja nimed olema teistes keeltes samasugused või vähemalt tuletised? (Lugejale selgituseks: eesti keeles on põhjapõder tehtud hirveks ja peakangelane, Eestiski pesitsev rüüt (Pluvialis apricaria) tülliks (Charadrius); tõsi, rüüt on ka tülllane; Tinno – mis iseenesest on hea leid – originaal on Lói, tuletisena islandikeelsest liiginimest heiðlóa (rüüt), inglise keelde kohandatult Ploey. – A.A)
Oleme selle koha pealt paindlikud, usaldame tõlkijaid ja kohalikke levitajaid. Igal pool ei ole rüüte, peame lubama teatavat vabadust. Samuti nimede osas, mõni nimi võib mõnes keeles väga kummaliselt kõlada.
Eesti keeles räägib Paradiisiorus üks loom imelikul kombel vene aktsendiga. Mis sa sellest arvad?
See on tõesti kummaline, kui ainult üks loom aktsendiga räägib. Islandi keeles meil mingeid aktsente ei olnud, aga kui Londonis inglise keelega töötasime, olid meil seal näitlejad Prantsusmaalt, Itaaliast jne. See tekkis kuidagi iseenesest, et panimegi nad spetsiifilise aktsendiga rääkima ja ingliskeelses versioonis on äratuntav jamaika, vene, prantsuse, itaalia ja šoti aktsent. See oli improvisatsioon selleks, et anda veidi vürtsi juurde.
Kui palju on filmis lasteraamatut ja millest tuli eepilise muusika valik?
Meil oli täiesti algupärane stsenaarium ja raamat tehti sellest filmi tegemise käigus. See oli sedapidi. Mõte oli teha suur film väikesest linnust. Umbes nagu „Araabia Lawrence“. Nii et muusika pidi ka selline olema. Meie helilooja, islandlane, on töötanud Hollywoodis ja on väga andekas looma muusikat, mis tekitab suurejoonelist tunnetust. Meil on terve sümfooniaorkester taga, 60 muusikut, lisaks 30 lauljat.
Väike lind asub teele Paradiisiorgu. Mis on see suurem lugu, mis te rääkida tahate? Kas siin on seost ka Islandiga?
Idee, metafoor – turvaline paik, kus sa võid elada midagi kartmata, kuid kus pole ka väljakutseid. Päriselus pead sa n-ö vette hüppama, et midagi korda saata. Ka filmis on valik: sa võid jääda Paradiisiorgu, kus sa ei pea millegi pärast muretsema, aga sa võid ka järgida oma armastust ja unistusi ja teha õigeid asju. Sina otsustad.
Island on vulkaaniline saar ja sisemaal on kuumaveeallikad ja geisrid, kus lumi sulab ka südatalvel. Kas see film oli ka omamoodi turundus Islandile, olgu siis tahtlik või tahtmatu?
Me ei maini kordagi Islandit, kuid loomulikult on film inspireeritud Islandi loodusest. Aga kuna me tegime filmi lastele, siis mõtlesime, et võibolla pole nad veel geograafiat õppinud ja otsustasime teha filmi universaalsena, jättes Islandi mainimata. On põhi ja lõuna. Soe ja külm. See oli meie eesmärk. Kui keegi tunneb filmis ära Islandi, siis see on meile lisaboonus.
Mis järgmisena?
Kavatsema loomulikult filmi teha. Millest see räägib, ei saa ma veel öelda. Jälgime ka seda, kuidas „Tinnol“ läheb. Kui lapsed tahavad näha veel ühte filmi Tinnost, siis me teeme selle.
Mida lapsed filmist arvavad?
KesKus saatis kolm last – Mirteli (13), Marioni (10) ja Anskari (8) – kinno. Tundub, et meeldis.
Marion: See oli nii väga nunnu ja tore ja väga armas. Ja sellepärast oligi eriline.
Mirtel: Üks asi, mis ta eriliseks tegi, oli see, et seal olid ainult loomad ja inimesi ei olnud.
Anskar: See oli lihtsalt väga äge film ja seal olid põnevad tegelased.
Mirtel: Tinnol oli liiga suur pea, keha oli nii väike. Aga julge oli, hästi julge, lõpu poole, ma mõtlen.
Marion: Tinno oli väga nunnu, aga tiivad olid liiga väikesed.
Anskar: Mõlemad olid põnevad tegelased. Mulle meeldivad lahingud.
Mirtel: Mulle meeldis see paks ühe silmaga lumepüü. See oli lahe tegelane.
Marion: Mulle meeldis see hiir ka. Ja rebane.
Anskar: Mulle meeldisid ka rünnakulinnud, tiirud, kes kaitsesid pesi.
Mirtel: Seal on lahedad tegelased, nagu lammas Paradiisiorus, kes oli väga kahtlane. Ja lumepüü. Aga mitte ainult sellepärast ei soovitaks, vaid pigem sest see on armas lugu, mis lõppes hästi.
Linnupoeg Tinno ja lumepüü Gironi suur seiklus
Saatus viib nad kokku, kui Tinno jääb oma parvest maha ega oska üksinda lõunasse lennata. Tinnol õnnestub pidevalt torisevat Gironit veenda, et too juhataks talle teed Paradiisiorgu – saladuslikku paika mägedes, kuhu linnud igal aastal karmi talve eest pakku lendavad. Tee sinna on ohte täis. Tasapisi õnnestub Tinnol sulatada vana toriseja süda ja neist saavad parimad sõbrad, kes on üheskoos valmis kasvõi mägesid paigalt nihutama.
Fakte Islandi multika kohta:
- Islandi kalleim multifilm pärast multifilmi „Valhalla kangelased – Thor“
- Film maksis u 7 miljonit eurot ja seda tehti kuus aastat
- Esilinastus Islandil 2. veebruaril 2018, Eestis 13. aprillil
- Vähemalt 55 riiki on ostnud levitamisõigused
- Filmi tegemisel lõi kaasa 400 inimest Islandil ja Belgias
- Eestisse tõid multika Bigsales OÜ („Wolf of Wall Street“) ja Unlimited Media OÜ („Must ja Valge koer“, „Maksikoer Fik“, „Klaasinupsikud“ jt)
- Lähiajal toovad nad lisaks „Tinnole“ Eestisse filmid „Leo da Vinci: Mission Mona Lisa“ (animatsioon), „Futureworld“ (James Franco, Milla Jovovich, Lucy Liu), „Dear Dictator“ (Michael Caine, Katie Holmes), „Bent“ (Karl Urban, Sofia Vergara), „Latte and the Magic Waterstone“ (animatsioon), „Lamborghini“ (Antonio Banderas, Alec Baldwin)
Autorid:
Režissöörid: Árni Ólafur Ásgeirsson ja ka Gunnars Karlsson, kes on ühtlasi peakunstnik
Produtsendid: Hilmar Sigurðsson ja Gunnar Karlsson animatsioonistuudiost GunHil, kaasprodutseeris Belgia animatsioonistuudio Cyborn 3D
Originaalstsenaariumi autor: Friðrik Erlingsson („RAMS“, „The Hitman’s Bodyguard“ („Palgamõrvari ihukaitsja“)
Vaata lähemalt: http://www.ploeythemovie.com