RAKVERE VANDENÕULASED: Urmas Lennuk ja Lauri Saaber usuvad, et vandenõuteooriad, sõjad ja katastroofid annavad inimkonnale lisaks kahjule ka positiivse suraka. Meelerahu on mömmidele. Leia sinagi endas üles vandenõuteoreetik, avarda oma elutervet loovust ja maailm pole enam nii väike.
Kummalisel kombel võivad vandenõuteooriad avaldada inimkonnale ka positiivset mõju. Täpselt samamoodi nagu sõjad, õnnetused ja katastroofid. Võib-olla ongi see olemuselt negatiivsete nähtuste positiivne poolus, et igasugusel jamal on kalduvus inimesi ühendada. Kusjuures – mida hullem jama, seda suurem on sellega suhestujatel ühisosa leidmise võimalus.
Vandenõulaste grupp
Iga järgmine, eelmisest hullem vandenõuteooria seob endaga üha kindlamalt just selle inimgrupi, kelle meelest asjakohane vandenõuteooria kõige mõttetum jama tundub. Samas ühendab vandenõuteooria ka neid, kes kaasteoreetikute leiutisi usuvad. Lisaks aitab selline liigitumine tunda meil kergemini ära inimesi, kes meie enda kultuurikihiga klapivad. On võimalus teatud eraldusmärkide järgi tuvastada juba kilomeetrite kauguselt mõni süvariigi südamesse eksinud kodanik, kellega ei kipu sarnast südamerütmi leidma, ja siis on ka lihtsam neist eemale hoida.
Rääkimata sellest, et vandenõuteooriate sepitsemine arendab inimeste loovust. Lameda Maa usulised näiteks peavad oma teooriatesse investeerima märkimisväärse annuse loovat lähenemist, et tõestada midagi, milleks taju peab uskuma mõistusega tunnistamatut – nimelt maailma serva. Aga teisest küljest on see teooria poeetiline. Paljud armunud on võrrelnud oma tunnet teise inimese vastu just rännakuga maailma lõppu. Luuletajale on säärased inspiratsiooniallikad asendamatud.
Siinkohal osutubki oluliseks sellise koha nagu teatri roll, kes inimestele nende mõtteilma peegeldab ja stsenaariumid laval läbi mängida lubab, selle asemel, et neid päris elus katsetada. On ju eestlasi ikka veel liiga vähe, et meid kasutada eksperimenteerimiseks.
Kuidas luua erinevaid vandenõuteooriaid Rakvere teatri lavastuste põhjal
Rakvere teatris jõudis oktoobris lavale Aaron Loebi “Ajurünnak”, mille tegelased satuvad ahtas koosolekuruumis olukorda, kus ainuvõimalik seletus kogu nende tööle on vaid uue isikliku vandenõuteooria loomine.
Lavastaja Taago Tubina käe all valminud konspiratiivses trilleris mängivad Grete Jürgenson, Imre Õunapuu, Peeter Rästas, Elar Vahter ja Märten Matsu. Järgnevalt mõned näpunäited, kuidas elulises situatsioonis argistest sündmustest koduste vahenditega ise oma vandenõuteooria kujundada.
“Ajurünnaku” näide
Kui koosolekul keegi köhatab – või teeb seda korduvalt –, on ilmselt tegu teadliku katsega kaasinimesi nakatada. Kui keegi teeb ettepaneku aega kokku hoida, väites, et tahab pojaga jalgpalli vaatama minna, tuleb teda kahtlustada hoopis armukesega kohtuma kiirustamises: kogenud vandenõuteoreetik ei saa olla nii naiivne, et usub haledat ettekäänet, nagu tahaks täisjõus mees oma lapse seltsis aega veeta. Või kui teie töörühmale antakse ülesandeks leida massiline koondamiste vorm, siis on vandenõuteoreetikule ütlematagi selge, et käsul on tagamõte. Kontorikonspiratsiooniks võib lavastusest leida ohtralt ideid.
Mõttemängude võimalust pakub ka David Eldridge’i “Algus”, mille lavastas Tiina Mälberg ja kus kohtame Silja Miksi kõrval külalisnäitlejat Vanemuisest – Andres Mäharit. Juba külalise kutsumine annab vandenõuteoreetikule võimaluse. Olgugi Rakvere teatri trupp väikese koosseisuga ja hõivatud, intriigi tuleb alati kahtlustada. Terane silm märkab pilvi selgeski taevas.
“Alguse” näide
Olete tuttavatega peol ja jääte kauni naisega ühte ruumi. Peokülalised on lahkunud, aga naine vaatab teile sellise kodutu koera pilguga otsa, mis näib ütlevat: sa oled soe nagu suvi, räägi minuga! Kogenud vandenõuteoreetik aimab kohe naise soovi saada temaga laps. Või isegi mitu. Eriti kui naine läheneb juba neljakümnendale eluaastale ja lapsed puuduvad. Üldse on meestel naistega suhtlemisel targem olla ettevaatlik. Vandenõuteooriate järgi otsivad naised mehega kohtudes kas oma tulevasele lapsele isa või nillivad mehe olematut investeeringuportfelli, mis on pöördvõrdelises suhtes mehe õllekõhuga. On ütlematagi selge, et kui naine küsib mehelt, kuidas tal läheb, siis üritab ta teda kindla peale voodisse meelitada.
- jaanuaril esietendub Rakvere teatris Christopher Hamptoni “Ohtlik meetod”. Lavastajaks Madis Kalmet ja trupis Grete Jürgenson, Jaune Kimmel, Peeter Rästas, Rainer Elhi ja Elar Vahter. Normaalne vaataja tunneks rõõmu, et Jungi ja Freudi lugu lõpuks Eestis lavale jõuab, kuid vandenõuteoreetiku fantaasias rullub lahti lavastamata lõuend.
“Ohtliku meetodi” näide
Seda, et arstid ei tea midagi, taipas juba polkovniku lesk, Suur Autoriteet Kõige Alal. Seda, et arstid võivad liituda vandenõuks inimsoo vastu, on teadnud teisedki nii lähemas kui ka kaugemas ajaloos, nii meil kui ka mujal. Üks suuremaid vandenõusid on kahtlemata psühhiaatrite oma, selle kaudu on korralikele inimestele külge poogitud tohutul hulgal erinevaid hädasid, mida vanasti olemaski polnud, siis, kui rohi oli veel roheline, loomad rääkisid ja kaine talupojamõistus ajas asju külmkingade ning ahjualustega. Mingit alateadvust ei ole – igatahes mitte õigel eestlasel, kes jääb igas olukorras rangelt ratsionaalseks. Euroopa lumehelbekesi nagu Sigmund, Carl, Otto või Sabina loeb aga kogenud vandenõuteoreetik nagu lahtist raamatut.
- aprillil tuleb Rakvere teatris välja Franz Kafka jutustusel põhinev Taavi Tõnissoni lavastus “Metamorfoos”. Mängivad Märten Matsu, Jaune Kimmel, Silja Miks, Madis Mäeorg, Peeter Rästas, Rainer Elhi ja Elar Vahter.
“Metamorfoosi” näide
Kuigi Kafka kuulsat lugu proovireisijast, kes ühel hommikul avastab end olevat muutunud inimsuuruseks prussakaks, on kirjanduses sajandi jooksul tõlgendatud eest taha ja tagant ette, teab kogenud vandenõuteoreetik, et need tõlgendused olid propagandaoperatsioon kohutava tõe varjamiseks, mida autor julges avaldada vaid ilukirjanduseks maskeerituna. Ühtlasi teab vandenõuteoreetik, et kurje plaane leidub ilmas palju, mistõttu ta ei langeta valikut kahe peamise variandi vahel: 1) et hiigelprussakad on naasnud planeedile, mida nad kunagi valitsesid, konkureerima selle vahepeal hõivanud reptiilidega; ja 2) et hoopis meie ise oleme alati olnud prussakad ning inimkuju on silmamoondus, mida meile projitseerib salapärastel eesmärkidel Keegi Kuskilt. Ega valima ju peagi. Elus tuleb hoida võimalused avatuna.
On muidki lavastusi Rakvere Teatri repertuaaris, mis panevad ausal vandenõuteoreetikul aju kihelema nagu ärkava sipelgapesa kevadel.
“Lihtsalt rõõmuks” näide
Nagu me teame, peidavad “nemad” populaarseks kavandatud lauludesse alati salasõnumeid, mille abil pahaaimamatute inimeste aju põhjalikult läbi loputada. Kuulad laulu ära ja pesutsükkel on lõppenud, järgneb kuivatamine. Salvestatud lauludega töötab paljastamisprotsess muidugi paremini, sest kui salvestis tagurpidi mängima panna, on saatanlikud sõnumid kuulda hirmuäratava selgusega. Igasugused kontsertlavastused muudavad asja veidi keerulisemaks – kui ainult õnnestuks kuidagi meelitada näitlejad tagurpidi laulma…
“Onu Vanja” näide
Kui onu Vanja viib prügiämbrit välja pool tundi, siis võib ta kuuluda julgeolekuteenistusse ja prügiämber on vaid ettekääne. Aga on ka lihtsam seletus: onu Vanja võib olla salasuitsetaja. Või pidades silmas kaasaegseid pahesid – kanepisuitsetaja, onu Ganja.
“See kõik on tema” näide
Nagu nimi ütleb, on tegu vandenõuteoreetikute püha graali, faktide valikulise tõlgendamise läbi vääramatult määratud lõppjäreldusega tundmatust isikust, niitide tõmbajast, kellade keerajast ja vilede puhujast, kes varjab end eesriide taga nagu võlur Oz. Vandenõuteoreetikule on selline tõdemus nagu ühtne väljateooria füüsikutele – otsiretke saavutamata tasu, praegu küll peidus, ent ilmtingimata olemas.
Ei taha mõeldagi, millise maiuspala toob kõigile vandenõuteoreetikutele suvel Lammasmäel taasetenduv “Robin Hood” (kallutatud jõud rahva vastu) või teised Rakvere teatri lavastused: “Di, Viv ja Rose”, “Nipernaaditalv” (talve saabumine kummutab kliimamuutuse), “Oi, Johnny”, “Kõike head, vana toriseja”, “Ilma sinuta” ja “Kuni ta suri” (aga millesse ta suri?).
Meelerahu on mömmidele. Leia sinagi endas üles vandenõuteoreetik, avarda oma elutervet loovust ning maailm pole enam nii väike.
Foto: Kalev Lilleorg
