PUSSY RIOT JA PLAGU: Mart Laar räägib Vene tüdrukpunkaritest, Narva üles tõmmatud plagust ja meenutab sellega seoses üht 35 aasta tagust juhtumist Václav Haveliga.
Juku-Kalle Raid riputas mitmete vene ja eesti aktivistide toetusel Narvas Hermanni kindluse kõrvale Victoria bastionile suure plakati, mis protesteeris punkansambli Pussy Rioti süüdimõistmise vastu Venemaal. Aga rääkis rõhutatult suuremate tähtedega hoopis vabadusest: „You can’t stop freedom / Свободу не украдешь / Vabadust vangi ei pane“.
Huvitav naaksumine
Möödus vaid paar tundi ja kohale saabusid musta riietatud härrasmehed, kes plakati maha võtsid. Ilmselt kardeti Narva saabuvate Vene turistide reaktsiooni plakatile. Narva linnavõimud teatasid aga, et plakat võeti maha sellepärast, et Juku-Kalle Raid ei olnud selle ülesriputamiseks luba küsinud ning eriti muinsuskaitseobjektidel tuleb selliseid reegleid täpselt järgida.
Juku-Kalle Raid pole mingeid reegleid kunagi järginud. Vaevalt et ta särkide „Kommarid ahju“ tegemiseks kuskilt loa võttis. Huvitaval kombel pole tema kaitseks seejuures välja astunud ka need, kes pahandavad Eesti poliitikute kallal, näiteks Jaak Allik, et miks need omal ajal demokraatliku Venemaa hülgasid. Juku-Kalle teeb ju nendega koostööd, miks temaga pahandada? Või on meie koostöö Venemaaga mõeldud ainult nii, et Putin ütleb ja meie teeme.
Kogu lugu ise meenutab aga kangesti ühte teist juhtumit. 1976. aastal võtsid nimelt kommunistlikud Tšehhi võimud kinni psühhedeelse rokkgrupi The Plastic People of the Universe liikmed ning pistsid nad vangi – sellepärast, et neil olid liiga pikad juuksed ja üldse olid nad kuidagi imelikud. Rääkimata sellest, et nad ei tahtnud kuidagi võimude korraldustele alluda. Sama võib öelda ka Pussy Rioti kohta. Kõigele lisaks on nad naised ja punkarid ning armastavad esineda pühakojas – sellised tulebki ju kinni panna. 1977. aasta protsessil arvati ka Tšehhoslovakkias niimoodi.
Toimunud protsess andis aga sootuks ootamatuid tagajärgi. Nimelt tekkis selle tulemusel liikumine Harta 77 Václav Haveliga eesotsas, mis kiirelt üle maailma tuntuks sai.
Ansip ja Saagim
Mulle ausalt öeldes Pussy Rioti muusika ei meeldi. Minu meelest on see üsna mõttetu bänd ning ka tüdrukud ise on täiesti mõttetud ning pühakojas sellise orgia korraldamine ei meeldi mulle ka. Mulle ei meeldi ausalt öeldes ka The Plastic People of the Universe. Nendegi muusika on äärmiselt ambitsioonikas, kuid minu meelest mannetu. Frank Zappa hale koopia.
Seetõttu küsisin ise kunagi Havelilt, et ütelgu ausalt, ega talle ometi see ansambel ei meeldi. Havel vaatas ümberringi, et ega keegi ei kuule, ja vastas, et loomulikult mitte. Tema meelest on nad kuidagi imelikud, liiga karvased ja agressiivsed. Pealegi olevat nad tülikad ja riiuhimulised inimesed. Sellele vaatamata oli ta siis ise ja oleks ka nüüd valmis tegema kõik võimaliku, et nad saaksid ennast vabalt väljendada, sest sellistest pisiasjadest algabki vabadus.
Nii on sümboliks saanud The Plastic People of the Universe ja ilmselt saab ka Pussy Riot: võime ju ette kujutada, mis Eestis võiks toimuda, kui Andrus Ansip otsustaks Anu Saagimi Pühavaimu kirikus toimunud maitsetuse eest trellide taha pista. Üsna jube oleks ausalt öeldes elada riigis, kus peaminister võiks neid, kes talle ei meeldi, trellide taha saata – nii nagu see tegelikult ju Venemaal toimus.
Mida näitab aeg
See aga ongi ilmselt põhjus, miks Pussy Rioti juhtum sedavõrd laia tähelepanu on äratanud. Raid pole veel Narva Hermanni kindluse müüridele riputanud plakatit Hodorkovski kaitseks ega Magnitski juhtumiga seoses. Pussy Rioti juhtum näitab lihtsalt hästi, mis tänapäeva Venemaal toimub.
Loomulikult võime kõike ignoreerida ning vabadusest ja selle eest võitlejatest mitte välja teha. Nii nagu tegid paljud läänes 1977. aastal. Nagu näitas elu, jäi võit paraku teisele poolele ja võit jääb ilmselt ka Juku-Kalle Raidile.
Kui agarad kodanikud teda vahepeal vangi ei pane.
