PUSSY RIOT JA PLAGU: Mart Laar räägib Vene tüdrukpunkaritest, Narva üles tõmmatud plagust ja meenutab sellega seoses üht 35 aasta tagust juhtumist Václav Haveliga. Juku-Kalle Raid riputas mitmete vene ja eesti aktivistide toetusel Narvas Hermanni kindluse kõrvale Victoria bastionile suure plakati, mis protesteeris punkansambli Pussy Rioti süüdimõistmise vastu Venemaal. Aga rääkis rõhutatult suuremate tähtedega hoopis […]

MIDAGI TUGEVAMAT: Von Krahlis mängitakse tükki „Nibud ehk hetk me elude katkematus reas“. Peeter Jalaka tantsuetendus räägib tasakaalu otsinguist erinevate mehetüüpide kaudu. Marek Reinaas vestles spektaakli ühe muusikalise kujundaja, Soome tulevärgi Ismo Alankoga. Sul on Tallinnaga suhted juba 1980-ndate keskpaigast alates, kui Sielun Veljet esines Linnahallis legendaarse kontserdiga. Minu teada hakkas Tallinn sinu vennale Ilkkale […]

Paul Simon Graceland Sony Selle üle, mis on maailma esimene world music album, armastatakse ikka vaielda. Fakt on aga see, et Paul Simoni „Graceland“ üldse tekitas maailmamuusika kui popmuusika peavoolu. Enne olid Santana ja Osibisa albumid, folgisugemetega estraad ning Eestis rokkisid Kukerpillid, aga kui „Graceland“ 1986. aastal ilmus, Grammy võitis ja maailma rokkis, siis muutus […]

VAATA ETTE, ENNE KUI SOOJAL MAAL LÜHKARID JALGA AJAD: Normaalsed inimesed on kõik praegu soojal maal või kohe lähevad sinna. Jalas lühikesed püksid. Meeste garderoobis pole ühtki teist rõivaeset, mida kantakse nii tihti nii vales kohas, teatab Tiina Ilsen. Lühikeste pükste ajalugu algas 14.–15. sajandil, kui meeste garderoobi tulid põlvini ulatuvad puhvpüksid (breeches), mida kanti […]

KUIDAS KIRJELDADA METSA? Vootele Hansen arutleb Eestimaa metsade üle. KesKus jätkab metsateemaliste lugudega ka edaspidi. Sügis viib metsa inimese, kes verivorstide kõrvale pohlamoosi ja teravama joogi peale seeni soovib. Kellel on oma lemmikkorjekohad, neil teeb ikka hinge täis, kui marjade ja seente asemel leitakse sügavate rööbastega raiesmik. Samas ei olda ka rahul pikali vajunud tüvedega […]

APONSKI MAGNETOFON! Kuriili saarte igivanast tülist annab ülevaate Tallinna ülikooli jaapani keele ja kultuuriloo õppejõud Maret Nukke. Kaks kisuvad kolmandale kuuluva maatüki pärast, üks jälgib huviga mängu, võtab Maret asja kokku. Ida-Aasias käärib jätkuvalt mitmeid konflikte, millele rahvusvahelised meediakanalid pööravad oma uudisahned pilgud tavapäraselt alles siis, kui konflikt on väljunud teatud piiridest. Muul juhul arvatakse, […]

MEIE ESIMESED AVANGARDISTID: Omanäolisest eksperimendist 1920.–30. aastate Eesti kultuuris kirjutab Ester Kangur. Eesti Kunstnikkude Rühma võttis avalikkus küll jahedalt vastu, ent kunstiajaloos oli asi märgiline. Eesti Kunstnikkude Rühm (EKR, Rühm, asutatud 1923) oli esimene avangardile keskendunud kunstirühmitus Eestis. EKR seadis esiplaanile kunsti rahvusvahelisuse, kunstile olemusliku otsimise senisest erinevate põhimõtetega ning visuaalse keskkonna ümbermõtestamise kaasaja vaimus. Kunstiteos […]

HEA MAITSE ASI: Jätkusuutlikust disainist on viimasel ajal meedia vahendusel üha rohkem juttu, väidab Piret Potisepp. Aga kas reaalselt on eestlaste tarbijakäitumine muutunud? Disainiöö Festival leiab aset 20.–23. septembril. Disainist on juttu olnud küll ja küll, aga kas ostjad on nõus funktsionaalse disaini ning kvaliteetse teostuse eest raha välja käima? Või eelistatakse endiselt soodsaid ning […]

KIRJANDUSLIK BAKTERIUURIJA: Ahto Muld sai pihku Vaapo Vaheri viimase raamatu „Vampiiride tants“, mis koosneb kirjandusesseedest ning ütlemistest. Kõik väga vaapolikus, normaalse koolipreili jaoks parajalt perversses kastmes. Mulla tutvus Vaapo Vaheriga ulatub väga ammusesse aega: praegu Saku alkovabat limpsiv kirjanduskriitik ja Eesti kontekstis punkarlikult sõna seadev ning jalkastaadionil tolknev harali juustega hallpea proovis toona enamasti kas […]

MINEVIK KUI UMMIK: Raivo Raave sirvib raamatuid, mis suunavad inimese traditsionalismi. Samas, kas see on ikka mõistlik, kui minevikuihalus viib ummikteele ning sellest saab ideoloogia? Kui nüüdisinimene, kes pole päriselt paadunud pragmatismis, on piisavalt taiplik, kujutlusvõimega ja tunnetab vähegi olemise ja olemasolemise eksistentsiaalset pinget, satub lugema näiteks René Guénoni „Nüüdismaailma kriisi“ või mõnda Julius Evola […]