HEA MAITSE ASI: Jätkusuutlikust disainist on viimasel ajal meedia vahendusel üha rohkem juttu, väidab Piret Potisepp. Aga kas reaalselt on eestlaste tarbijakäitumine muutunud? Disainiöö Festival leiab aset 20.–23. septembril.
Disainist on juttu olnud küll ja küll, aga kas ostjad on nõus funktsionaalse disaini ning kvaliteetse teostuse eest raha välja käima? Või eelistatakse endiselt soodsaid ning tavaliselt Made in China märki kandvaid plastmasstooteid ja kiirmoodi? Üleüldse – kas disain on oluline?
Disain tootmisjääkidest
„Arvan, et iga loogilisi järeldusi tegev inimene saab ju aru jätkusuutliku disaini eelistest ja muudab seejärel oma tarbimisharjumusi,“ ütleb moekunstnik Reet Aus, kes on ühtlasi üks jätkusuutliku moe eestkõnelejatest Eestis. „Vaadates oma kliente ja nende nõudmisi, julgen küll väita, et eestlaste hoiakud nihkuvad üha jätkusuutlikuma tarbimise poole,“ sekundeerib Reedale noor nahkaksessuaaride looja Stella Soomlais. Soomlaisi sõnu saab uskuda, sest hinnalt kalleid, kuid vastupidavuselt masstoodangut mitu korda ületavaid nahktooteid on ta eritellimusel valmistanud juba hea mitu aastat. „Sirvides naiste- ja elustiiliajakirju, jääb mulje, et eestlaste hulgas on taaskasutus popp ning trendikas,“ kinnitab ka Ilona Gurjanova, Eesti Disainerite Liidu esinaine. „Küll aga tõdevad paljud disainerid, et kuigi toote pikaajalisust hinnatakse järjest rohkem, ei olda selle eest siiski suhteliselt kõrgemat hinda nõus välja käima,“ tõdeb disainerite murede ja rõõmudega kursis olev Gurjanova. „Usun, et tarbijakäitumine on muutumas. Siiski, põhjanaabritest soomlastest, kes on uhked kodumaiste disainerite loomingu üle ja valmis selle eest ka maksma, jääme veel pikalt maha,“ ütleb Gurjanova, kes on hästi kursis üle lahe toimuvaga.
„Upcycling (väärtustav taaskasutus) on maailma mastaabis tugevalt kanda kinnitanud disainimeetod, mis on äratuntava stiili ja sissekodeeritult hea kvaliteediga. Taaskasutus on terve mõistuse võidukäik,“ tõdeb Aus.
Eelmise aasta Disainiöö festivali lõpetanud elamusetendus „Trash to Trend“ pani publiku kihama, sest laval sai näha kaunilt teostatud upcycle-kollektsiooni, mille loomiseks oli kasutatud Baltika tootmisjääke. Ka sel aastal lubab Aus inimesi üllatada. Kas näituse, performance’i või installatsiooni vormis, on veel lahtine, kuid septembris tasub huvilistel silmad-kõrvad lahti hoida.
Missugune disain on tähtis?
„Oluline on disainida esemeid, ilma milleta ei saa ja mis on eetiliselt ja teadlikult teostatud,“ ütleb Reet Aus. Ta tõstab esile sel aastal Eestis esmakordselt välja antavate Eesti Disainiauhindade tähtsust. Konkursil, kus tunnustust jagatakse nii tootedisaini, graafilise disaini kui ka teenuse disaini valdkonnas, on tähtis roll teadvustamaks disaini olulisust kogu ühiskonnas.
„Selliste ürituste korraldamine on oluline, kuna väärtustab uute toodete disainimist ja kavandamist. Samuti annab see inimestele vihjeid selle kohta, mis omadused võiksid olla ühes heas tootes tõelised väärtused,“ tõdeb ka tootedisainer Veikko Liis. Liis, kelle töö „Voldikkann“ oli ühtlasi tootedisaini konkursi BRUNO 2010 üks laureaatidest, on veendunud, et laiemale avalikkusele saab disainiauhindasid tutvustades viia sõnumit ka jätkusuutlikust tarbimisest.
Liisi loodud „Voldikkann“ on hea näide tootest, mis on silmale kaunis vaadata, aga samas juhindub säästva tarbimise ideest: kann tagab, et kilepiim seisaks kindlalt püsti. See on lihtne ja geniaalne lahendus, mis kallutas paljud tarbijad, kes enne tetrapakendis piima tarbisid, loodustsäästvamat kilepakendit eelistama. Kui „Voldikkann“ on müügil paljude toidupoodide piimaletis, siis selleaastase disainiauhindade nominentide töödega saab tutvuda netis ja näitustel mitmes kesklinna galeriis alates septembrikuu keskpaigast.
Disaineri roll ei ole vaid toote loomine
„Tervikpilti hõlmav disainer on võimeline ümber disainima alates toote detailist kuni suurte tootmisprotsessideni,“ ütleb Aus. Ta lisab: „Miks mitte ka ühiskonda ennast. Eetilisemaks, funktsionaalsemaks ja lihtsalt paremaks.“
„Disaineri roll on palju enamat kui lihtsalt mõne vidina loomine,“ kummutab ka Gurjanova seni laialt levinud väärarusaama.
Loovisikuid kaasatakse maailmas üha enam linnakeskkondade kujundamisse. „Disain kõigile“ kontseptsioon, mis rõhutab, kuivõrd oluline on kõikide inimeste (sh vaegliikujad, -nägijad jt) mobiilsuse tagamine, kogub pooldajaid kõikjal üle maailma. Üheks „Disain kõigile“ egiidi kandjaks on maailmakuulus Taani disainiauhind Index, mille eesmärk on tunnustada ja esile tuua ühiskonnaprobleeme parandavaid disainilahendusi. Kuigi konkurss viiakse läbi Taanis, saavad töid esitada mistahes riigi kodanikud. Näitus, mis tutvustab auhinnatud lahendusi, reisib aga mööda maailma. Septembris jõuab Indexi väljapanek ka Tallinnasse.
„Disaineritel on üha tähtsam roll ligipääsetavuse tagamisel,“ ütleb Gurjanova. Ta toob näitena „Cities for All“ projekti, kus keskendutaksegi keskkonna ligipääsetavuse lahenduste väljatöötamisele. Nii rahvusvaheliste kui ka Eesti näidetega selles vallas saab juba alates septembri keskpaigast tutvuda Viru Keskuses avataval näitusel. „Arusaadava ja lihtsasti loetava bussisõidu graafikat lugedes me ei mõtle, et selle taga on disainerite looming,“ toob Gurjanova näite. Uuenenud Tallinna linna sõiduliinide graafika on just selline projekt, kuhu olid kaasatud nii disainerid kui ka linnakodanikud. Seega, läbimõeldud disainilahendusi tasuks otsida ka meie linnapildist.
Eelneva põhjal jääb üle vaid nõustuda Ausi väitega, et disain avardab maailmapilti.
